2-10-26542
Kohtuasja number
Otsuse avalikult teatavaks 29. märts 2011.a. kell 14.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemist aeg ja koht Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtuasi
A P hagi OÜ Ovastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Hageja: A P (isikukood XXX, elukoht XXX) – esindaja adv. Margus Viira (Kentmanni Advokaadibüroo OÜ, Kentmanni 15, 10116 Tallinn) Kostja: OÜ O(registrikood XXX, XXX) 09. märts 2011.a. kohtuistungil
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Viira Kostja seaduslik esindaja DM
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.08.2008 töövõtulepingu, mille kohaselt tuli hagejal töövõtjana teostada ehitisel asukohaga XXX, Tallinn siseviimistlus-ja plaatimistöid. Tööde teostamise tähtajaks oli vastavalt lepingule 24.09.2008.a. Tööde eest kohustus kostja tasuma töövõtulepingu punkti 5.1. kohaselt 4350.- krooni. Vastavalt kostja soovile teostas hageja nimetatud lepingu raames veel täiendava tööna trepi värvimise, mille eest kohustus kostja talle tasuma täiendavalt 5000.- krooni hiljemalt 25.10.2008.a. Töövõtulepingu punkti 4.2. kohaselt on hageja poolt teostatud tööd üle antud tähtaegselt. Töövõtulepingule on omakäeliselt tehtud täiendus kostja juhatuse RM’i poolt. Lepingu täiendusest nähtub, et hageja on kokkulepitud tööd teostanud ja kostja kohustub hagejale kõigi tehtud tööde eest (4350.- + 6000.-+ viivis) tasuma hiljemalt 25.10.2008.a. Kostja ei ole hagejale siiani tööde eest tasunud. Hageja on korduvalt (sealhulgas tähitud kirja teel) pöördunud kostja poole nõudmisega tasuda võlgnevus. Kostja ei ole hageja nõuetele reageerinud. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva töötasu maksmist summas 10 350.- krooni ning töövõtulepingu punkti 5.2. kohaselt viivist tasu maksmisega viivitamise eest, 0,1% tasumata summalt iga viivituses oldud päeva (kokku 585 päeva hagi esitamise seisuga) eest summas 6054.- krooni. Hageja nõue kokku on 16 404.- krooni.
Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vastuse kohaselt võiks sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt kostja juhatuse liige DM tasub hagejale 6000.- krooni. Kostja viivisenõuet ei tunnista. Kostja ei saa võlgnevust hagejale kohe tasuda, sest kostja on pankrotis ja raha ei ole.
Kohtuistungil jäi hageja esitatud väidete ja nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 661.51 eurot ja viivis 568.26 eurot. Kostja esindaja nõustus põhivõlgnevusega summas 661.51 eurot. Kostja vaidles vastu viivisevõlgnevusele, väites, et viivisenõue on esitatud 3 aasta eest, hageja oleks pidanud pöörduma kohtu poole palju varem. Kostja arvab, et on olemas aegumistähtajad.
Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 26.08.2008 töövõtulepingu, mille kohaselt tuli hagejal töövõtjana teostada ehitisel asukohaga XXX, Tallinn siseviimistlus-ja plaatimistöid. Tööde teostamise tähtajaks oli vastavalt lepingule 24.09.2008.a. Tööde eest kohustus kostja tasuma töövõtulepingu punkti 5.1. kohaselt 4350.- krooni. Vastavalt kostja soovile teostas hageja nimetatud lepingu raames veel täiendava tööna trepi värvimise, mille eest kohustus kostja talle tasuma täiendavalt 5000.- krooni hiljemalt 25.10.2008.a. Töövõtulepingu punkti
4350.- + 6000.-+ viivis) tasuma hiljemalt 25.10.2008. Kostja ei ole hagejale siiani tööde eest tasunud. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale tasunud töövõtulepingust tulenevat võlgnevust summas 10 150.- krooni. Kostja tunnistab, et tal on võlgnevuse hageja ees nimetatud summas. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma viivist põhivõlgnevuse tähtaegselt tasumata jäetud perioodi eest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kostja tasu maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 635 lg 1 ja §-st 637 lõikest 3, mis sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kohus loeb tõendatuks, et kuna kostja töövõtulepingust endale võetud lepingulisi kohustusi ei täitnud, on ta lepingut rikkunud. Sellest tuleneval tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 661.51 eurot (10 150.- krooni). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja VÕS § 113 lg 1 lubab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on töövõtulepingu punkt 5.2. kohaselt kokku lepppinud viivise määraks 0,1% tasumata summalt iga viivituses oldud päeva eest (töövõtulepingu punkt 5.2.). Töövõtulepingu täiendusest nähtub, et kostja kohustub hagejale tasuma kõigi tehtud tööde eest (4350.- + 6000.-+ viivis) hiljemalt 25.10.2008. Seega on kostja viivituses hagejale tasu maksmisega alates 26.10.2008. Kostja on palunud jätta viivis välja mõistmata või seda vähenda. Kohtuistungil on kostja arvanud, et on olemas aegumistähtajad. Kuigi kostja ei ole selgesõnaliselt väitnud, et taotleb viivise nõude osas aegumise kohaldamist, mõistab kohus kostja märkust aegumistähtaegade kohta, et kostja taotleb viivise nõude osas kohaldada aegumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna töövõtulepingu täienduste kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale kõigi tehtud tööde eest (4350.- + 6000.- + viivis) hiljemalt 25.10.2008, siis on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 26.10.2008. TsÜS § 146 lg 3 alusel algas hageja viivisenõude aegumistähtaeg 01.01.2009. Hageja on esitanud hagi kohtule 03.06.2010.a. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja viivisenõue on aegunud. Kohus ei nõustu samuti kostja seisukohaga, et viivist tuleks vähendada, kuna hageja oleks võinud varem kohtusse pöörduda. Toimiku materjalidest (tl 14) nähtub, et hageja on pöördunud kostja poole 10.10.2008 tähitud kirjaga. Kostja sellele vastanud ei ole. 03.06.2010 on hageja esitanud kohtule kostja vastu hagi töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna viivised ei ületa kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvat põhisummat, tuleb kostjal tõendada viivise vähendamise
eelduseid. Kostja ei ole ühtegi VÕS § 162 nimetatud asjaolu välja toonud ja seega tuleb tema taotlus jätta rahuldamata.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib lihtmenetluses kohus näha ette menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu ja vastavalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosalise esindaja kulu kohtuväline kulu. Harju Maakohtu 13.07.2010 määrusega rahuldati hageja taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastati hageja täielikult riigilõivu 2000 krooni tasumisest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asja tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 12.82 eurot (2000 krooni) Eesti Vabariigi kasuks. Hagejale on antud Harju Maakohtu määrusega riigiõigusabi kohustusega hüvitada nelja osamaksena 25% ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Harju Maakohtu 29. märtsi 2011.a. määrusega on määratud hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest 214.80 eurot. RÕS § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja riigi õigusabi tasu 214.80 eurot Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 9 tulenevalt tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.