Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 29.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-43898/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.03.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1221

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-43898

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-10-43898

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS-i hagi Axxxxx võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

67 323,52 krooni (4302,76 eurot)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood xxxxxxxx; asukoht Liivalaia 8, Tallinn) esindaja: Külli Reinfeld (e-post: [email protected]); Kostja: Axxxxx Jxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, Jõgevamaa, tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

Menetluse liik

Jxxxxx vastu

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Axxxxx Jxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks 4462 (neli tuhat nelisada kuuskümmend kaks) eurot ja 99 senti, millest põhivõlg on 4302,76 eurot (sellest vara jääkmaksumus 3511,35 eurot, debitoorne võlgnevus 574,26 eurot, viivismaksete võlgnevus 3,43 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 181,76 eurot ja vara tagastamisega seotud kulud 31,96 eurot) ning sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 29.03.2011.a 160,23 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Axxxxx Jxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 20.04.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Jxxxxx ja Exx Lxxxx vastu võlgnevuse 69 342,88 krooni saamiseks. Kohus tegi 12.05.2010.a võlgnikele makseettepaneku, mida ei õnnestunud Axxxxx Jxxxxxxx kätte toimetada. 06.08.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse valduse xxxxxx Jxxxxx suhtes rahuldamata. Swedbank Liising AS-i esindaja Sxxxxxxx Txxxxx kinnitas määruse kättesaamist 10.09.2010.a. 15.09.2010.a esitas Swedbank Liising AS kohtule hagiavalduse Axxxxx Jxxxxx vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse 67 323,52 krooni ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja teise teadaolevasse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kiri tagastati samuti märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtul õnnestus kostjaga ühendust saada telefoni teel, kostja teatas, et asub Inglismaal ja kindlat elukohta tal seal ei ole. 12.01.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 13.01.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 13.01.2011.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 12. veebruaril 2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-10-43898 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank Liising AS 20.06.2007.a järelmaksuga müügilepingu nr 0167412L, mille esemeks oli sõiduauto Opel Omega 2,5. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi). Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt, samuti ei tagastanud ta hagejale lepingu eset. Kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 67 323,52 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 54 940,69 krooni, debitoorsest võlgnevusest 8985,20 krooni, viivismaksete võlgnevusest 53,63 krooni, kindlustusmaksete võlgnevusest 2844 krooni ning vara tagastamisega seotud kuludest 500 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras 7 % aastas. Alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil perioodi 15.09.2010-29.03.2011 viiviste suuruseks 2507,12 krooni (põhivõlg 67 323,52 krooni x 0,019 % x 196 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 10 519,70 krooni, millest 2019,70 krooni (129,08 eurot) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 8500 krooni (543,25 eurot) hagi esitamisel. Lisaks tasus hageja 12.01.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 678,72 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.