Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud 03.02.2011 esitas Osaühing RGkohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt Osaühing RGkanti äriregistrisse 18.06.2001, tegevusalaks muude kaupade jaemüük kioskites ja turgudel. Võlgnik tegeles lõike-, mõõte- ja ohutustehnika ning eriotstarbeliste metallitöötlemiseks

vajaminevate väikevahendite (tööriietus, elektrilised seadmed) vahendamisega. Võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik on SM(XXX ), võlgniku osakapitali suurus on 40 000 krooni. Koos üldise majanduslangusega vähenes võlgniku klientide arv ja tekkisid raskused rendi tasumisel ning liisingu maksmisel. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik käesoleval ajal enam suuteline majandustegevust jätkama ega võetud kohustusi täitma. Harju Maakohus võttis 08.02.2011 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Trossi. 01.03.2011 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku vara Võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank ́is) jääk on 4,96 eurot. Võlgniku vallasvara moodustab müümata kaup - (treiterad, puurid, mikromeetrid, keermemikromeetrid, keermelõikurid) vastavalt nimekirjale, väärtusega kuni 2 000 eurot. Võlgnikul puudub kinnisvara, sõidukid. Kogu võlgniku vara on 01.03.2011 hinnatav ca 2 000 eurole, kuid võib kujuneda väiksemaks, kuna olemasolevatele jääkidele pole lihtne ostjat leida. Võlgniku kohustused Kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Haldur on tuvastanud teadaolevaid kohustusi seisuga 01.03.2011 kokku 4 282 eurot: - AB AS, XXX, kohustus summas 4 282,08 eurot (67 000 krooni). Pankrotimenetluse algatamisel võlgnikul majandustegevus ja maksuvõlad puuduvad; võlgniku esindaja selgituste kohaselt pole võlgnikul töötajaid, lõpetamata töölepinguid, maksmata töötasusid ega kompensatsioone. Täitemenetluste kohta andmed puuduvad. Ajutise halduri hinnang varalise seisundi kohta Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et võlgniku aktiivne majandustegevus on lõppenud 2010 aasta detsembris, asub haldur seisukohale, et võlgniku varast (ca 2000 eurot) piisab vaid osa teadaolevate kohustuste (4 282 eurot) katteks. Pankrotimenetluse kulude lisandudes ei piisa võlgnikul vara teadaolevate kohustuste katteks. Haldur asub seisukohale, et võlgniku pankrotiavaldus on põhjendatud ja et võlgnik on majandustegevuse puudumise tõttu püsivates makseraskustes. Võlgniku majandusaasta aruannete ja esitatud andmete analüüs ning seosed maksejõuetuse tekkimise põhjustega Ajutine haldur, tuginedes võlgniku 2009 majandusaasta aruandele, pangakonto väljavõtetele 01.01-28.02.2011 ning võlgniku juhatuse liikme SM ́i antud selgitustele, asub seisukohale, et võlgniku tegevus ei olnud kasumilik juba 2008 ja ka 2009 majandusaastal. Müügikäibemahuks 2008 aastal oli 283 428 krooni ja 2009 aastal 243 557 krooni, tegevustulem 2008 aastal -51 047 krooni ja 2009 aastal -38 489 krooni. Võlgnik pole veel 2010 majandusaasta aruannet koostanud, kuid eelduslikult on 2010 tegevus samuti kahjumis. Majandusaasta aruannete kohaselt oleks võlgnik pidanud oma tegevuses muutusi tegema juba 2008 aastal. Võlgniku AS Swedbank pangakonto väljavõtete kohaselt on arveldused toimunud kuni 2010 detsembrini. Peamiselt on pangaautomaadist tehtud sularaha sissemaksed ja sealt arveldatud töötajatega, makstud liisingumakseid, riigimakseid jne.

Halduri tähelepanu on äratanud laenusuhted NM. 03.05.2009 on NMkandnud laenulepingu alusel äriühingu kontole 50 000 krooni, mida on kasutatud peamiselt AB AS eelduslikult liisingu esimeseks sissemakseks. Alates 17.06.2009 on saanud NMtagasimakseid summas 2560 krooni kuus ja kuni detsember 2010 saanud tagasi laenu summas 48 940 krooni. Haldur tõstatab küsimuse, kas teised võlausaldajad (AB AS) oleksid samuti pidanud midagi saama või on eelistatud NM? Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi hinnates märgib haldur, et pole üheselt määratletav, kas laenu tagasimaksed NMon tagasivõidetavad, kuid kui tegemist on lähikondsega, võib see olla argumendiks tagasivõitmisel. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku majandustegevus on olnud kahjumis juba 2008 aastast. Võlgniku juhatus oleks pidanud kaaluma pakutava teenusega kaasnevate kulude üle vaatamist, varasemat liisingust loobumist (2009 vahetati liisinguobjekt suurema vastu) või aru saama, et tegevus tuleks lõpetada, sest tarvikute ostjaid ei olnud ilmselt ka varem nii palju kui loodeti. Olemasolevad andmed annavad ajutisele haldurile aluse järeldada, et maksejõuetus oli tekkinud juba 2008 aasta lõpuks ning maksejõuetuse põhjustas tegelikkuses pakutava toodete vähene nõudlus juba 2008 aastal ning ka edaspidi. Püütud tegeleda tarvikute vahendusega, kuid ei arvestatud kuludega. Näiteks on tehtud kaalutlemata liisinguobjekti vahetus, kuid väiksema sõiduki vahetamine suurema vastu ei ole kuidagi äritegevusele kaasa aidanud. Pidev kulude suurenemine, müügimahtude vähenemine ja tegevuse raamatupidamisarvestuse mittejälgimine ei võimaldanud hinnata objektiivset seisundit, mis on viinud võlgniku püsiva maksejõuetuseni. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad juhtorganite tegevuses iseloomulikud jooned, mille alusel saaks väita, et maksejõuetuse on põhjustanud hooletus või tahtlik maksejõuetuse tekitamine. Võlgniku juhatuse liige oleks pidanud juba varem alustama muutusi tegevuse reorganiseerimiseks või lõpetamiseks. Ajutise halduri arvates on tegevust kuni detsembrini 2010 hoitud NMlaenu teenindamiseks. Pankrotimenetluse esimene eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine, mistõttu asub ajutine haldur seisukohale, et pankrotimenetluse läbiviimise menetlusökonoomia (ajaline seos menetluse kulu ja sissenõudmise võimaliku rahuldamise vahel) seisukohast on parem käesolev menetlus raugestada pankroti välja kuulutamata, kuna puuduvad vahendid menetluskulude katteks ja nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri ettepanek Harju Maakohtule Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste katteks. Võlgniku juhatus on tunnistanud püsivates makseraskustes olemist. Kuna võlgnikul puudub vara ja kohustuste hulk ei ole suur, teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Võimaliku kompromissi pakkumine võib osutuda võimalikuks, kuid see sõltub vara müügist laekuvast. Tulenevalt aruandes esitatust, on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb raugetada pankroti väljakuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutise halduri tasu ja kulud

Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1140 eurot, millest arvestatakse maha tulumaks 21% ja millele lisandub sotsiaalmaks 33% (376,20 eurot). Tasu arvestamisel on ajutine haldur lähtunud tasu määrast 95 eurot/töötund ja töötatud tundide arvust. Aruande kohaselt kulus ajutise halduri ülesannete täitmiseks 12 töötundi, sellest kulus 2 tundi pankadele ja registritele järelepärimiste tegemiseks ja esitamiseks, 1 tund äriregistrist teabe hankimisele, 1 tund pangas andmete saamiseks, 8 tundi dokumentide ja andmete analüüsile ning ajutise halduri aruande koostamisele. Ajutise halduri tasuks kujuneb 1140 eurot (12 x 95), millest arvatakse maha tulumaks 21% (1 140 x 21% = 239.40, 1140 –239,40 = 900,60 eurot) ja arvestatakse juurde sotsiaalmaks 376,20 eurot ning kaetakse kulud, mis on tehtud halduriga seotud transpordile. Ajutine haldur on teinud oma ülesannete täitmiseks vajalikke kulutusi summas 180,00 eurot (bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber) ning palub need välja mõista võlgnikult ja kanda OÜ Konkurss (asuk. Roosikrantsi 23-5 10119 Tallinnas; Tähe 104B 51013 Tartus) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kokkuvõte Ajutine haldur lõpetab aruande taotlusega lõpetada RGOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetlus raugemisega pankroti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutine haldur palub määrata ja Urmas Tross ́i kasuks võlgnikult välja mõista RGOÜ ajutise halduri tasu 1140 eurot (lisandub sotsiaalmaksu 376, 20 eurot) ning välja maksta Urmas Tross ́i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas, samuti välja mõista vajalike bürookulude eest hüvitis 180 eurot ja kanda see OÜ Konkurss arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS Swedbank ́is. Lisaks palub haldur määrata võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige SM(XXX , eluk. XXX). Kohtuistung 01.03.2011 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine pankrotihaldur esitatud aruannet. Võlgniku juhatuse liige nõustus halduri aruandega ning nõustus hüvitama ajutise halduri tasu 1140 eurot, sotsiaalmaksu 376,20 eurot ja menetluskulu 180 eurot, kokku 1560,20 eurot, kui võlgniku vara ei õnnestu müüa. Halduri hinnangul on pankrotimenetluse jätkamiseks, so pankrotimenetluse kulude katteks vajaminev summa kuni 2000 eurot. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 järgi, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on tuvastanud, et ajutise halduri aruande kohaselt on äriühingul kohustusi summas 4282 eurot, vara hinnanguliselt 2000 eurot. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks, samuti puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole võimalik tagasi võita või tagasi nõuda.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas - halduri hinnangul puuduvad võlgniku juhtorgani tegevuses tunnused, mis viitaksid sellele, et maksejõuetuse on põhjustanud hooletus või tahtlik maksejõuetuse tekitamine. Alalise maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks olid majanduslangus, sellest tulenev müügimahtude vähenemine, kulude suurenemine ja raamatupidamisarvestuse mittejälgimine, mis ei võimaldanud objektiivselt hinnata äriühingu seisundit. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 5 järgi, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Harju Maakohus määras 02.03.2011 määrusega deposiiti tasutava summa suuruseks 2000 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi Osaühing RGpankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.03.2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ei laekunud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täimise kohta ja taotluse töötasu määramiseks 12 töötunni eest, tunnitasuga 95 eurot tund, summas 1140 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 376,20 eurot. Lisaks on haldur vastavalt esitatud aruandele 180 euro ulatuses teinud vajalikke bürookulutusi ajutise halduri ülesannete täitmisel. Haldur palub halduri tasu, sotsiaalmaksu ja hüvitatavad kulutused, kokku summas 1696,20 eurot, välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks on mõistlik, ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused 180 eurot on põhjendatud, tuleb kinnitada ja haldurile hüvitada. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu, sotsiaalmaks ja hüvitatavad kulutused summas 1696,20 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 165 lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida Osaühing RGja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Urmas Tross vabastada Osaühing RGajutise pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku dokumendid tuleb anda võlgniku juhatuse liikme SM ́i (isikukood XXX , eluk. XXX), vastutavale hoiule.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.