Kohtuasja number
2-10-3436
Määruse kuupäev
25. märts 2011.a. kell 16.00
Kohtunik
Hannes Olev
Sekretär
Kairi Knuut
Kohtuasi
Osaühingu XXX, XXXAB Eesti filiaal (likvideerimisel) ja osaühingu XXX avaldused osaühingu XXX pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
Menetlusosalised
võlausaldaja 1: XXXAB Eesti filiaal (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX); võlausaldaja 1 lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin (e-post: [email protected]); võlausaldaja 2: osaühing XXX (registrikood XXX, XXX ); võlausaldaja 2 seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (eXXX); võlgnik: osaühing XXX (registrikood XXX XXX, e-post:
võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(e-post:
võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Dragan Petrovic (AB Legalia, e-post: [email protected] ) ajutised pankrotihaldurid: Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg & Ko, aadress Estonia pst 1/3, Tallinn 10143, e-post: [email protected]); Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9, postkast 1509, Tallinn 10412, e-post: [email protected]).
Resolutsioon
Tsiviilasi nr 2-10-3436
Tsiviilasi nr 2-10-3436 Harju Maakohtu 03.03.2011.a. määrusega liitis kohus OÜ XXX avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-11-7571) ja XXXAB Eesti filiaal (likvideerimisel) ning osaühingu XXX avaldused OÜ XXX pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-10-3436) ühte menetlusse ning jätkata menetlust tsiviilasja nr 2-10-3436 all. Võlgniku esindaja palub Võlgniku pankrot välja kuulutada, kuna võlgnik ei ole võimeline oma võlgnevusi kustutama ja see ei ole ajutine. Haldurite aruanne Kohtu poolt määratud ajutised haldurid, tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga, leiavad, et pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik ei ole suuteline võlgu kustutama tavapärase majandustegevuse käigus. Vastavalt haldurite aruandele: OÜ XXX majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotiavalduse esitamisel OÜ XXX (edaspidi XXX) peamiseks tegevusalaks on olnud musta metalli (armatuur, armatuurvõrk, lehtmetall, profiilterased ja torud jne) müük ja sellega seotud teenused (lõikamine, pakendamine, markeerimine jne). XXX õiguseellane registreeriti 1991. aastal ning selle aja jooksul on arenetud ettevõtjaks, kellel on enam kui 6000 klienti Eestis ning üle 300 koostööpartneri Baltikumis, Poolas ja Skandinaavias. Klientide mitmekülgseks teenindamiseks on välja ehitatud keskladu Tallinnas, samuti müügipunktid Tartus ja Pärnus. 2008. majandusaastal oli XXX müügituluks 1 618 863 017 krooni, majandusaasta lõpetati puhaskasumiga 76 369 380 krooni. Võlgniku omakapital moodustas bilansipäeva seisuga (31.12.2008.) 165 568 866 krooni. Alates septembrist 2008.a. on avaldaja kasumlikkus vähenenud ning 2009.a. müügimahud langesid võrreldes 2007-2008 aastaga ligikaudu 60-65%, materjalihinnad vähenesid 40%. Majandusraskuste ületamiseks esitas XXX 22.01.2010.a. kohtule saneerimisavalduse, mille alusel algatas kohus 02.02.2010.a. saneerimismenetluse. 14.05.2010.a. määrusega jättis kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Kohus leidis, et kinnitamiseks esitatud saneerimiskava ei täida SanS §-s 1 ja 2 toodus eesmärki ning seda ei ole võimalik kinnitada vastavalt SanS § 28 lg-le 5. Kohus märkis, et saneerimise eesmärgiks on luua alternatiiv pankrotimenetlusele, mitte seda asendada, samas ei ole saneerimiskavas esitatud veenvaid argumente saneerimismenetluse eduka tulemi saavutamise osas ning äriühingu jätkusuutlikkuse osas peale saneerimismenetluse lõppemist, samuti, et saneerimise läbiviimine on võlausaldajate huvides. Kohtu hinnangul ei ole käsitletav saneerimisseadusest tuleneva eesmärgina ning võlausaldajate huvidele vastav olukord, kus üle ühe miljardi krooni suuruse nõudeid vähendatakse 95% võrra ning alles jäänud 5% makstakse välja 6 aasta pärast, nagu seda planeeriti saneerimiskavas teha kõigi 4. rühma nõuetega. Ning sellele vastukaaluks kavandas saneeritav tasuda osaliselt saneerimismenetluse 6 aasta jooksul ning ka eeldatavasti ka edaspidi nõudeid 493,545 miljoni krooni ulatuses (1-3 rühm). Samuti esinesid kohtu hinnangul muud asjaolud, mis õigustasid saneerimiskava kinnitamata jätmist. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu määruse saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta muutmata, märkides, et 4 maakohus on põhjendatult leidnud, et kohtule kinnitamiseks esitatud saneerimiskava ei täida SanS § -des 1
Tsiviilasi nr 2-10-3436 ja 2 toodud eesmärke ning on selle kohaseid seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Harju Maakohtu määrus saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta jõustus 20.12.2010.a. OÜ XXX varad ja võlad, mis on saadud järelepärimiste teel Varad: Järelpärimiste teel saadud andmetel: XXXl on avatud arvelduskontod 8 krediidiasutustes, millel sisuliselt ei ole vahendeid. XXXl on avatud järgnev väärtpaberikonto: Väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is OÜ XXX osakud, 460 200,00 kr. AS Eesti Väärtpaberikeskus poolt ajutiste haldurite järelpärimisele 21.02.2011 esitatud vastuses märgitakse, et Eesti väärtpaberite keskregistripidaja andmetel ei ole XXX nimele avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud ettevõtte nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Äriregistri teabesüsteemis avaldatud andmetel on XXXl kehtivad osalused järgmistes äriühingutes:
Tsiviilasi nr 2-10-3436 OÜ XXX esindajate poolt teabenõudele esitatud vastuste kohaselt on äriühingul vara bilansilises väärtuses 71 405 964,53 €. IV Võlgniku kohustused (võlad) Haldurite poolt järelepärimiste teel saadud andmed:
Tsiviilasi nr 2-10-3436 ning nende realiseerimisväärtust käesoleva arvamuse koostamise hetkel ei ole võimalik hinnata. Kinnistute raamatupidamislik väärtus on kokku ligikaudu 15 miljonit eurot. Ajutised haldurid on seisukohal, et turulanguse tõttu ei ole võimalik kinnistuid raamatupidamislikus väärtuses realiseerida. Osalused erinevates äriühingutes moodustavad raamatupidamislikus väärtuses ligikaudu 3 miljonit eurot. Nende väärtuse hindamiseks tuleb täiendavalt analüüsida nimetatud äriühingute majandustegevust ning majandustulemusi. Osade realiseerimisväärtust käesoleva arvamuse koostamise hetkel ei ole seetõttu võimalik hinnata. Vallasvara, sh laos olevate materjalide raamatupidamislikuks väärtuseks on hinnatud ligikaudu 3,4 miljonit eurot. Haldurid on seisukohal, vallasvara ei ole raamatupidamislikus väärtuses võimalik realiseerida. Peamise vara moodustavad nõuded erinevate isikute vastu, kokku sumas ligikaudu 50 miljonit eurot. XXX poolt esitatud andmetel on sellest ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks loetud kokku nõudeid summas 517 349,98 €. Ajutised haldurid on seisukohal, et kuna osa nõudeid on samal tegevusalal tegutsevate äriühingute ning XXXga seotud osapoolte vastu, tuleb nimetatud nõudeid reaalse varana hinnata väga konservatiivselt. Eeltoodu alusel ning eeldades OÜ XXX esindajate antud selgituste õigsust on ajutiste haldurite hinnangul OÜ XXX varade tegelik väärtus ligikaudu 15 000 000,00 eurot. Nõude analüüs Pankrotiavaldus XXX poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt moodustasid äriühingu võlad seisu 21.02.2011.a. 80 139320,31 eurot ning vara raamatupidamislikus väärtuses 76 200 822,53 eurot. Juhatus ei pidanud võimalikuks ja otstarbekaks majandustegevust jätkata ning esitas seetõttu avalduse kohtule pankroti väljakuulutamiseks Maksejõuetuse põhjustena on avalduse välja toodud ülemaailmse finantskriisi tulemusel vähenes nõudlus metalli järele ning metallihind langes oluliselt. 2009.aasatl vähenes tulubaas oluliselt müüdava kauba hulga vähenemisest, kahanenud nõudluse ning vähenenud käibevahendite tõttu. Samas ka varem kõrgema hinnaga soetatud metalli tuli realiseerida madalama hinna eest, et saada laenud tagastamiseks vajalik raha. Selle tulemusena puudusid äriühingul kõigi laenukohustuste lepingujärgseks teenindamiseks piisavalt sissetulekuallikaid. Arvestades sissetulekus ja käibekapitali vähendamist pöördusid ka teise pangad XXX poole nõudega osaliselt vähendada võetud laene. 2009.a. jooksul tagastati 75,0 miljoni krooni ulatuse võetud laene, need vahendid võti põhitegevusest, mille tagajärjel äriühingu sissetulekuallikad kahanesid veelgi. Väliturgudele tehtud investeeringud ei andnud loodetud tulemust. Oluline osa XXX varadest moodustavad nõuded seotud äriühingute vastu (XXX, XXX), kes enamuses tegutsevad samal tegevusala teistel turgudel Lätis ja Leedus. Finantskriisi tagajärjed on nimetatud turgudel veelgi tõsisemad kui Eestis, mistõttu on pangad katkestanud nimetatud äriühingute teenindamise. Seetõttu on XXX nõuete laekumise tõenäosus väike. Seetõttu tuleb arvestada, tõenäoliselt laekuvate nõuete summa on oluliselt madalam nõuete väärtusest, mis on kajastatud raamatupidamises bilansipäeva seisuga. Kinnisvarabuumi ajal tehtud investeeringud kinnisvara arendamisse ei andnud loodetud
Tsiviilasi nr 2-10-3436 tulemust. Kinnisvarahindade ootamatu languse tõttu ei ole käesolevaga võimalik kinnisvara mõistliku hinnaga realiseerida. Seetõttu tuleb arvestada, tõenäoliselt laekuvate nõuete summa on oluliselt madalam nõuete väärtusest, mis on kajastatud raamatupidamises bilansipäeva seisuga. Ajutised haldurid on seisukohal, et pankrotiavalduses märgitud andmetest tulenevalt esinevad pankrotiseaduses sätestatud alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Nõuete tasumise võimalused Kohus on jätnud saneerimiskava kinnitamata ning lõpetanud saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimise ebaõnnestumise tulemusel on pangalaenud muutunud sissenõutavaks, laenude tagasimaksmiseks likviidsed vahendid puuduvad. Laenude tagatiseks oleva kinnisvara väärtus on turuväärtuse languse tõttu madalam kui laenukohustused. Samuti puuduvad Võlgnikul kokkulepped peamiste võlausaldajatega võlgnevuste ajatamiseks, pikendamiseks või muud kokkulepped, mis annaksid võimaluse majandustegevust tavapärasel kujul jätkata. Seetõttu puudub XXX ajutiste haldurite hinnangul kujunenud olukorras nõuete tervikuna tasumise võimalused. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Raamatupidamise andmed esitati ajutistele halduritele 08.03.2011.a. Täpsustavalt esitati andmeid kuni 14.03.2011.a. Saneerimiskava kohaselt tekkis XXX saneerimisvajadus järgnevatel põhjustel: a) Vähenenud nõudlus metalli järele ja odavnenud metalli hind; b) Ehitusbuumi ajal tehtud uutele turgudele laienemise investeeringud kujunesid majanduslanguse tingimustes edutuks; c) Kinnisvarabuumi ajal tehtud investeeringud kõrvaltegevusse – kinnisavara arendusse kujunesid majanduslanguse tingimustes edutuks; d) Välisturgudele laienemist finantseerinud pankadele antud garantiid ohutavad ettevõtte edukat tegevus Eestis; e) Edutu investeering Tallinna masinatehasesse. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutised haldurid seisukohal, et maksejõuetus on tingitud eelkõige üldisest majanduskasvu aeglustumisest tingitud müügimahtude vähenemisest ning metalli hinna odavnemisest. Samuti on olulisel määral maksejõuetust süvendanud ka teised, eelpool loetletud põhjused ning asjaolu, et saneerimismenetlus ebaõnnestus ja seetõttu lõpetati saneerimismenetlus ennetähtaegselt Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamisvõimaluste kohta Ajutised haldurid on seisukohal, et täiendavate kahjude vältimiseks ja varade (eelkõige laojäägi) kõrgema hinnaga realiseerimiseks tuleb pankrotimenetluse ajal XXX majandustegevust jätkata. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku tervendamise võimalikkus pankrotimenetluses ebatõenäoline. Kompromissi sõlmimise võimalikkus sõltub eelkõige osanike soovist võlgnikku tervendada ning peamiste võlausaldajate – krediidiasutuste – nõusolekutest tervendamiseks.
Tsiviilasi nr 2-10-3436
Ajutised haldurid ei ole seni tuvastanud Võlgniku tegevuses kuriteotunnused. Eeltoodu põhjal leiavad ajutised haldurid, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutiste haldurite tasuna paluvad nad välja mõista töötasuks 2970,00 € . Võlgniku ja võlausaldajate esindajad jäid istungil oma avalduse juurde ning nõustusid samuti ajutise halduri järelduste ning taotlustega. Võlgnik ei vaidlustanud esitatud võlausaldajate avaldusi ega nende aluseks olnud nõudeid. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Lisaks seni esitatud võlausaldajate avaldustele on võlgnik samuti esitanud pankrotiavalduse ning on jäänud selle juurde ka kohtuliku uurimise ajal. Menetlusosalised nõustusid ajutiste haldurite poolt esitatud aruandega ega soovinud seda täiendada. Võlgnikul on ajutiste haldurite arvamuse kohaselt kohustusi ca 54 miljoni € kuni 80 miljoni € ulatuses. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise haldurite poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest st ca 15 miljonist €. Kohus leiab, et arvestades praegusel ajal majanduses valitsevat rasket olukorda tuleb varade hindamisel lähtuda konservatiivsetest kriteeriumitest ning selliselt on haldurid seda ka teinud. Võlgniku majandustegevus seni jätkub ning haldurite arvamuse kohaselt tuleks seda jätkata (peamiselt materjalide müük), kuni sellega on võimalik teenida vahendeid pankrotipessa müües materjale üle nende soetusmaksumuse.. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Nagu näitas ka saneerimismenetluse ennetähtaegne lõppemine, ei ole võlgniku väljatulek makseraskustest võimalik. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Kohus nõustub ajutiste haldurite poolt väljatoodud pankrotipõhjustega. Senise menetluse jooksul ei ole tuvastatud pankrotikuritegude toimepanemist.
Tsiviilasi nr 2-10-3436 Ajutiste haldurite tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii nende poolt tehtud töö keerukusele, kui ka haldurite kvalifikatsioonile. Menetlusosalised tasu suurusele samuti vastuväiteid ei esitanud. Eve Selberg ja Toomas Saarma tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriteks, kuna nende kvalifikatsioon ning töökogemus vajalikul tasemel. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget XXX ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 12. aprillil 2011.a. kell 13.45 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Võlausaldajate I üldkoosolek pidada 12.aprillil 2011.a. kell 14.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja saalis nr 1.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.