Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

2-10-41724 lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. KEOÜ seaduslik esindaja esitas 27.08.2010 avalduse KEOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 1 562.65 krooni (99.87 euro) väärtuses, mis koosneb rahast kassas ja pangakontodel summas 299.65 krooni (19.15 eurot), tööriistadest väärtusega 1 000 krooni (63.91 eurot) ja nõudest eraisiku vastu summas 263 krooni (16.81 eurot). Kohustusi on võlgnikul ca 245 828.57 krooni (15 711.31 eurot), millest kohustused töötajate ees on kokku 114 269 krooni (7 303.12 eurot). Võlgniku majandustegevus on alates 2009. a olnud kahjumlik: võlgniku 2009. a I kvartali tulemuseks oli kahjum 153 179.63 krooni (9 789.96 eurot), II kvartali tulemuseks oli kahjum 51 800.47 krooni (3 310.65 eurot) ja III kvartali tulemuseks oli kahjum 133 572.66 krooni (8 536.85 eurot). Võlgniku omakapital ei ole alates 2009. a algusest vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.03.2009 on võlgniku omakapital olnud -88 979.47 krooni (-5 686.82 eurot), seisuga 30.09.2009 oli võlgniku omakapital 272 208.17 krooni (-17 397.27 eurot). Hilisemaid võlgniku raamatupidamisaruandeid ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitatud ei ole. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009. a oktoobrist. Võlgniku juhatuse liige kinnitab võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, tema majandustegevus on alates 2009. a olnud kahjumlik ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise

2-10-41724 iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et 2009. a jahenes kinnisvara müügiturg ja ehitusturu langemisega vähenesid oluliselt ettevõtte tellimused, mis põhjustas käibe olulise languse. Ajutine pankrotihaldur on osaliselt nõustunud võlgniku põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Täiendavalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik teostas ehitustöid ilma kirjaliku töövõtulepinguta XXXTallinnas asunud objektil, mille tellija oli ABC Ehitusjuhtimise osaühing. Ehitustööde lõppemise järel ei suutnud võlgnik tõendada, et tööde mittetähtaegne valmimine ei olnud tingitud võlgnikust ja sellest tulenevalt jäeti võlgnikule tehtud tööde eest maksmata. Võlgnik ei pidanud ka ehituspäevikut, mistõttu puuduvad dokumentaalsed tõendid võlgniku poolt teostatud tööde kohta ja seega pole võimalik tõendada, et võlgnikul on nõue AEosaühingu vastu. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt jäi võlgnikul tehtud tööde eest saamata ca 140 000 krooni (8 947.63 eurot). Kohus leiab, et üldine majanduslangus ja sellest tingitud tellimuste vähenemine ja käibe langus ei saa olla võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Nimetatud seisukohale on asutud ka analüüsis maksejõuetuste põhjuste kohta, mis on kättesaadav justiitsministeeriumi koduleheküljelt. Kohus leiab, kuigi majanduslangus võib kaasa tuua tellimuste vähenemise ja käibe languse, ei too see automaatselt kaasa äriühingu maksejõuetust. Juhul, kui eelnimetatud asjaolud toovad kaasa olukorra, kus ettevõtte omakapital ei vasta nõuetele, tuleb äriühingu juhatuse liikmetel tulenevalt ÄS § 176 kokku kutsuda osanike koosolek, kes saavad otsustada abinõude tarvitusele võtmise, et äriühingu omakapital vastaks äriseadustiku nõuetele. Kui osanikud abinõusid tarvitusele ei võta, siis on äriühingu juhatuse liikmel kohustus esitada võlgniku maksejõuetuse korral ÄS § 180 lg 51 tuleneva tähtaja jooksul pankrotiavaldus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks kokku kutsunud osanike koosoleku. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei ole ehitustööde teostamisel ilmutanud piisavalt hoolsust tellijaga kokkulepitud tingimuste fikseerimiseks kirjalikus lepingus, et sellega tõendada kokkuleppe olemasolu. Võlgniku juhatuse liige ei ole hinnanud riske, mida toob kaasa olukord, kus võlgnik teeb töö teostamiseks kulutusi ja ei oma piisavalt tõendeid tehtud kulutuste koostamiseks. Eeltoodud tegevuse tulemusel ei suutnud võlgnik tõendada tööde tegemist ca 140 000 krooni (8 947.63 euro) väärtuses ja see summa jäi võlgnikule laekumata. Kuna võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine raske juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnikule on kuulunud vara, mis on võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt varastatud või kaduma läinud või kolimise käigus katki läinud. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt läks võlgniku vara kaduma või varastati ehitusobjektilt. Võlgniku juhatuse liige ei ole dokumenteerinud tööriistade ja seadmete üleandmist töötajatele ega ole pannud kedagi nende eest vastutama, samuti ei ole ta esitanud politseile avaldust varguse toimepanemise kohta, millega on välistatud võimalus, et võlgnik saaks kaduma läinud vara tagasi või hüvitatakse selle maksumus talle. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige ei ole olnud piisavalt hoolas võlgniku vara säilimise tagamisel, millega on võlgniku makseraskused veelgi süvenenud. Samuti on võlgniku juhatuse liige andnud ettevõttele laenu, mis on võlgniku kassast välja makstud võlgniku juhatuse liikmele kui aruandvale isikule vastavalt kuluarvetele. Väljamaksete tegemise ajal oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltooduga on võlgniku juhatuse liige eelistanud väljamaksete tegemisel iseennast teistele võlausaldajatele ja kuna võlgnik on olnud väljamaksete tegemise ajal

2-10-41724 maksejõuetu, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud sellega teiste võlausaldajate huve. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 384 kohaselt on süütegu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole taganud võlgniku vara säilimist ja on väljamaksete tegemise eelistanud iseennast teistele võlausaldajatele, siis on võlgniku juhatuse liige sellega põhjustanud võlgniku maksevõime olulise vähenemise ja kuna nimetatud tegu on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku omakapital ei ole alates 2009. a algusest vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.03.2009 on võlgniku omakapital olnud -88 979.47 krooni (-5 686.82 eurot), seisuga 30.09.2009 oli võlgniku omakapital -272 208.17 krooni (-17 397.27 eurot). Kuna võlgniku kohustused on ületanud võlgniku vara ja selline seisund ei ole olnud ajutine, on võlgnik muutunud maksejõuetuks. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2009. a märtsis, siis pidi võlgniku juhatuse liige esitama pankrotiavalduse hiljemalt aprillis 2009. a. Nimetatut võlgniku juhatuse liige teinud ei ole, vaid on jätkanud võlgniku majandustegevust, mille tulemusel on võlgniku olemasolev vara veelgi vähenenud. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 27.08.2010, seega ca 1,5 aastat pärast vastava kohustuse tekkimist. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. KarS § 384 kohaselt on süütegu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on võlgniku muutnud varatuks ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva äriühingu maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. Kuna võlgniku juhatuse liige on toime pannud raskeid juhtimisvigu, siis nimetatutest tulenevalt esineb võimalus nõude esitamiseks võlgniku juhatuse liikme vastu tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. 23.09.2010 määrusega tegi kohus KEOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele, maksta kohtu deposiiti 25 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna KEOÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb KEOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-10-41724

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.