Jätta AK’i kaebus rahuldamata ja kohtutäituri Kaire Põlts 5. augusti 2010.a otsus täiteasjas nr 025/2007/1310 muutmata.
2.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud avaldaja AK kanda.
2.Mõista avaldajalt AK välja riigituludesse menetluskulu (riigilõiv) summas 63,91 eurot.
Riigituludesse
välja
mõistetud
menetluskulu
tuleb
kanda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-39445, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AK (edaspidi võlgnik või avaldaja) esitas 13.08.2010.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Kaire Põlts 05.08.2010.a otsuse peale täiteasjas nr 025/2007/1310.
2.Võlgniku vara suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 15.12.2006.a otsus kriminaalasjas nr 1-06-16104 ja sissenõudja Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskus kaudu) avaldus. Täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus 03.01.2007.a. Täitemenetlust viib läbi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts ning antud võlanõude täitmise asjas on avatud täitetoimik nr 025/2007/1310. Täitedokumendist tuleneva nõude sisuks on kohustus tasuda sissenõudjale: sundraha 2 250 krooni ja menetluskulud 1 646,10 krooni. Kohtutäitur avas täitetoimiku 28.03.2007.a.
2-10-39445 09.07.2010.a saabus kohtutäituri büroosse võlgniku avaldus, milles võlgnik nõuab täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 025/2007/1310 täies ulatuses. Kohtutäitur vastas 15.07.2010.a eelnimetatud avaldusele kirjalikult, märkides, et nõude suuruseks on 3 896,10 krooni, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas 1 296 krooni (s.h käibemaks 20%: 216 krooni), menetluse alustamise tasust 120 krooni (s.h käibemaks 20%: 50 krooni) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 109,80 krooni (s.h käibemaks 20%: 18,30 krooni). Kohtutäitur selgitas, et täituri pädevuses ei ole täitemenetluse lõpetamise otsustamine kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise sissenõudes lõpetamiste otsustamine täitmise aegumise tõttu. Seega, kuivõrd kohtutäiturile ei ole esitatud võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrust, siis puudub kohtutäituril omakorda alus võlgniku taotluse rahuldamiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks ülaltoodud täiteasjas. 22.07.2010.a saabus kohtutäituri büroosse võlgniku kaebus. Võlgnik teatab, et temale jääb arusaamatuks, miks täituri pädevuses ei ole täitemenetluse lõpetamise otsustamine tema avalduses toodud asjas. Võlgnik arvab, et antud asjas tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 209 sätestatut, mille kohaselt, kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse sama seadustiku § 199 lg-tes 2– 4, § 200 lg-s 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut. Võlgnik leiab, et eeltoodust tulenevalt puudub täituril alus ka saada täitekulusid ning täitemenetlus kuulub täies ulatuses lõpetamisele. Kohtutäitur tegi 05.08.2010.a võlgniku kaebuse osas otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.
3.13.08.2010.a Harju Maakohtule esitatud kaebuses ei nõustu avaldaja kohtutäituri 05.08.2010.a otsusega ning palub kohtul otsuse tühistada ja täiteasjas nr 025/2007/1310 täitemenetluse lõpetada.
4.Sissenõudja leiab kohtule 16.12.2010.a esitatud seisukohas, et kuivõrd võlgniku kaebus on põhjendamatu ning rajaneb vääral õiguslikul põhjendusel, puuduvad alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks.
5.Kohtutäitur edastas 22.12.2010.a kohtule oma seisukoha võlgniku kaebuse osas, milles on seisukohal, et võlgniku poolt esitatud avaldus ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks ega muude võlgniku kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäitur jääb jätkuvalt kõikide oma otsuses toodud seisukohtade juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab
kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.
8.Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 pst 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
9.Kaebuses vaidlustab võlgnik täitemenetluse lõpetamata jätmist täitmise aegumise tõttu. Sealhulgas leiab võlgnik, et täituril ei ole õigus nõuda kohtutäituri tasu ja täitekulude tasumist, kuna täiteasjas sundtäidetava sissenõudja nõude osas kuulub täitemenetlus lõpetamisele. Kohtu hinnangul on täitur jätnud praegusel juhul täitemenetluse põhjendatult lõpetamata ning võlgniku 22.07.2010.a kaebuse rahuldamata. Täiteasjas nr 025/2007/1310 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 15.12.2006.a otsus kriminaalasjas nr 1-06-16104, millega on avaldajalt välja mõistetud riigituludesse sundrahana 2 250 krooni ja menetluskuludena 1 646,10 krooni. Nimetatud otsus jõustus 03.01.2007.a. Kohtutäitur alustas sissenõudja avalduse alusel 28.03.2007.a võlgniku suhtes täitemenetlust. TMS § 210 järgi kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Seega kuulub muu hulgas kohaldamisele ka TMS § 207 lg 2, mille kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Eelnenust järelduvalt eeldab täitemenetluse lõpetamine ka kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise aegumise tõttu täitmiskohtuniku poolt sellekohase määruse tegemist. Asja materjalidest ei nähtu täitmiskohtuniku taolise määruse olemasolu 15.12.2006.a otsuse kohta kriminaalasjas nr 1-06-16104. Seetõttu puudus (ja puudub) kohtutäituril alus võlgniku taotluse alusel täitemenetluse lõpetamiseks sissenõudja poolt esitatud täitedokumendist tulenevate rahaliste nõuete täitmise osas. Kohus lisab, et avaldaja poolt osundatud TMS § 209 vaidlusaluses täiteasjas kohaldamisele ei kuulu. TMS § 209 reguleerib väärteomenetluse kulude ja väärteoasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmist. Täitemenetlus täiteasjas nr 025/2007/1310 on aga algatatud kriminaalasjas (nr 1-06-16104) tehtud otsusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmiseks (mistõttu kuulub kohaldamisele TMS § 210).
10.Põhjendatud ei ole ka avaldaja väited täitekulu ja täituri tasu nõuete aegumise kohta. Kohus nõustub mainitud nõuete aegumistähtaja osas kohtutäituri vaidlustatud otsuses märgituga. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitekulu väljamõistmise otsused on vastavalt TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatule täitedokumentideks. Nimetatud dokumentidest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Nõude aegumistähtaeg algab vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Praegusel juhul on täitur teinud järgmised täitekulu väljamõistmise otsused: 28.03.2007.a summas 54 krooni, 06.06.2007.a summas 54 krooni ja 05.08.2010.a summas 40,75 krooni. Samuti on kohtutäitur koostanud täitemenetluse algatamisel 28.03.2007.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega on võlgnikult välja mõistnud kokku 1392 krooni (koos
2-10-39445 käibemaksuga 18%). Ajavahemikus 01.03.2001-31.12.2009.a kehtinud KTS § 23 lg 1 kohaselt muutus täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Seega ei ole märgitud täitedokumentidest tulenevate rahaliste nõuete aegumistähtaeg lõppenud ning kohtutäituril puudus alus ka nimetatud rahaliste nõuete täitmisele aegumise kohaldamiseks (ning vastavas osas täitemenetluse lõpetamiseks). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kohtutäituri seisukoht, et kohtutäituri tasunõue ja täitekulude nõudeõigus ei ole olemuslikult seotud sissenõudja täitedokumendist tuleneva nõude täitmisega. TMS § 38 lg-st 2 tulenev keeld algatada täitekulude (st nii kohtutäituri tasu kui kitsamas mõttes täitekulude) sissenõudmiseks eraldiseisvat täitemenetlust on seadusandja poolt kehtestatud võlgniku huvides, kuna uue täitemenetluse alustamisega kaasneksid taas täitekulud. Samas on täitekulude nõuded siiski iseseisvad nõuded, mistõttu ei saa nõustuda avaldaja käsitlusega, nagu võlgnik ei peaks täitekulusid tasuma üksnes seetõttu, et sissenõudja täitedokumendist tuleneva nõude osas kuuluks täitemenetlus täitmise aegumise tõttu lõpetamisele. Juhul kui täitekulud on võlgniku poolt tasumata, võib täitur selles osas täitemenetlust jätkata.
11.Arvestades ülaltoodut, puudub kohtu hinnangul alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks.
12.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
13.TsMS § 190 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 21.09.2010.a käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on kohus avaldaja menetlusabi korras vabastanud avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu (1000 kr) tasumisest. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega, tuleb nimetatud summa mõista avaldajalt seega välja riigituludesse.
14.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad võlgnik, sissenõudja ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.