2-10-26868/17 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

majanduslangusega vähenes väga oluliselt müügikäive ning langesid hinnad; väga suurte finantskohustuste võtmine langes ajaliselt kokku majanduslangusega ja seetõttu oluliselt vähenenud müügimahtudega; korteriomandi (büroo-ladu) ostmine vajalike pindade üürimise asemel. Ajutine haldur ei ole esialgu tuvastanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eelnevast leiab ajutine haldur, et HFGOsaühingu pankrot tuleb välja kuulutada. Peeter Sepper esitas 11.03.2011 aruande täienduse, milles märgib, et peale ajutise halduri nimetamist on vähesel määral realiseeritud laojääki ning on toimunud ebaolulised muudatused lühiajalistes kohustustes ja nõuetes. Ajutine haldur märgib, et jääb kõigi 11.08.2010 esitatud aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik jäi 09.03.2011 pankrotiavalduse juurde ja tunnistas, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus HFGOsaühingu pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 590,12 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 524,74 eurot, kokku 2114,86 eurot, ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 187,51 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja palus tagastada kohtu tagatiste kontole kantud tagatise 1 789,53 eurot. Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja HFGOsaühingu pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 5,4 kuni 10 miljoni krooni väärtuses. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 62 307 366 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb HFGOsaühingu pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste kohta. Kohus leiab, et kuna HFGOsaühingu olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab ka ise, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et HFGOsaühingu pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu juhatuse liikme(te) tegevuses ei ole tuvastatud. Maksejõuetuse peamiste põhjustena toob ajutine haldur välja eelkõige järgmised asjaolud: seoses majanduslangusega vähenes väga oluliselt müügikäive ning langesid hinnad; väga suurte finantskohustuste võtmine langes ajaliselt kokku majanduslangusega ja seetõttu oluliselt vähenenud müügimahtudega; korteriomandi (büroo-ladu) ostmine vajalike pindade üürimise asemel.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus määrata hüvitatavate kohustuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18,6 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 590,12 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 524,74 eurot, kokku 2 114,86 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85,49 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 187,51 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 2 114,86 eurot ja hüvitis ajutise halduri kulutuste katteks 187,51 eurot välja mõista võlgnikult, HFGOsaühingult. HCEOÜ tasus 29.06.2010 PankrS § 11 alusel kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 28 000 krooni, s.o 1 789,53 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus kuulutab HFGOsaühingu pankroti välja ning ajutise halduri tasu on võimalik katta pankrotivara arvelt, tuleb HCEOÜ-le tagastada tagatiste kontole tasutud 28 000 krooni, s.o 1 789,53 eurot.