Aktiva Finance Group OÜ hagi H.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1326 eurot 46 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema, Marek Aunver, Alla Žulinskaja Kostja: H.Y (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul,
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.Y-lt (kostjalt) 1302 euro 90 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 14. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 929 eurot 88 senti, intress 67 eurot 26 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 279 eurot 81 senti ja viivise põhivõlalt alates 15. jaanuarist 2021 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 15. juunil 2019 järelmaksulepingu nr 1908934/96, mille alusel soetas kostja järelmaksuga nutitelefoni Huawei P30 Pro. Kostja kohustus tagastama krediidi vastavalt maksegraafikule. Kuivõrd kostja oli viivituses enam kui kolme osamaksega, saatis esialgne võlausaldaja 30. augustil 2019 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 19. septembril 2019 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude hagejale.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole seda võlgnevust tekitanud. Tegemist oli kelmusega, kus kostja dokumente kasutades on võetud laene. Algatatud on ka kriminaalasi.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt 15. juunil 2019 järelmaksulepingust nr 1908934/96 (dtl 34, maksegraafik dtl 35, üldtingimused dtl 36). Vaidlust ei ole selles, et lepingu sõlmiti sidevahendite abil. Asja lahendamiseks on oluline tuvastada, kas kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku tahteavalduse kas ise või esindaja kaudu.
6.Praegusel juhul on leping sõlmitud internetis kostjat identifitseerivat teavet kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et tema ei ole lepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud) ega isikutunnistust lepingu sõlmimise eesmärgil kolmandale isikule andnud, tuleb tal seda ka tõendada. Riigikohtu varasemast praktikast tuleneb, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab ta tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Riigikohus on ka selgitanud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 10; 16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22). Kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p 16). Juhul kui hagejalt peteti Smart-ID 2
koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 11).
7.Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS § 405 lg 1). Sellise hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Samuti võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8).
8.Vastuseks kohtunõudele Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 11. juunil 2021, et PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi menetluses on kriminaalasi nr 19261001061, mis on alustatud KarS § 213 lg 1 tunnustel, selles, et kannatanu (kostja) nimele võeti erinevatest ettevõttetest kannatanu teadmata ja nõusolekuta laenusid (k.a. järelmaksuga kaup) kogusummas üle 1300 eurot (dtl 75).
9.3. juunil 2022 teatas PPA, et kriminaalasi nr 19261001061 oli ühendatud kriminaalasjaga nr 20231502153. Kriminaalasja raames on T. Õ. esitatud kahtlustus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises muuhulgas selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil, oli eelnevalt saanud enda valdusse kostja isikutunnistuse nr xxxxxxxx koos PINkoodidega ning neid kasutades, sõlmis kostja teadmata ja nõusolekuta viimase nimele alljärgnevad järelmaksu- ja laenulepingud, ette teades, et tal puudub kavatsus ja finantsvõimalus lepingutest tulenevaid kohustusi täita, millega lõi kiirlaenufirmadele ning järelmaksu pakkuvatele ettevõtetele ettekujutuse nagu laenu võtjal on maksevalmidus ja maksevõimelisus, luues sellega laenuandjale tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, mille tulemusel tegid laenuandjad varakäsutuse: mh 14. mail 2019 kl 14.05.2019 kell 23.42 esitas kostja nimel laenutaotluse Bigbank AS koostööpartnerikodulehel www.klick.ee, seejärel 15. mail 2019 kell 00.17 sõlmis ning allkirjastas digitaalselt Bigbank AS-iga kostja nimelt järelmaksulepingu nr 1908934/96tl, mille kohaselt väljastas Bigbank AS laenu summas 904 eurot 98 senti Klick Eesti AS-ilt nutitelefoni Huawei P30 ostufinantseerimiseks. Laenu väljamakse teostati Klick Eesti AS-i arvelduskontole. 22. juunul 2019 kell 11.36 sai T. Õ. Tallinnas Liivalaia tn 53 asuvas Tallinna Stockmanni kaubamajas tellitud kauba Itella Smartposti pakiautomaadist kätte. Sellise tegevusega sai T. Õ. varalist kasu nimetatud seadme näol (dtl 81 – 83).
10.Harju Maakohus mõistis 3. jaanuari 2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7393 (dtl 85 – 106) T. Õ. süüdi mh KarS § 213 lg 2 p 1 alusel. Kohus leidis, et T. Õ. oli varalise kasu saamise eesmärgil eelnevalt saanud enda valdusesse kostja isikutunnistuse nr xxxxxxxx koos PINkoodidega ning neid kasutades sõlmis kostja teadmata ja nõusolekuta viimase nimele mitmeid järelmaksu- ja laenulepinguid. Kohus tuvastas, et T. Õ. esitas 4. mail 2019 kl 23.42 esitas kostja nimel laenutaotluse Bigbank AS koostööpartneri kodulehel www.klick.ee, seejärel 15. mail 2019 kell 00.17 sõlmis ning allkirjastas digitaalselt Bigbank AS-iga kostja nimelt järelmaksulepingu nr 1908934/96tl, mille kohaselt väljastas Bigbank AS laenu summas 904 eurot 98 senti Klick Eesti AS-ilt nutitelefoni Huawei P30 Pro 256 GB ostu finantseerimiseks. Laenu väljamakse teostati Klick Eesti AS-i arvelduskontole. 22. mail 2019 kell 11.36 sai T. Õ. Tallinnas Liivalaia tn 53 asuvas Tallinna Stockmanni kaubamajas tellitud kauba Itella Smartposti pakiautomaadist kätte. Sellise tegevusega sai T. Õ. varalist kasu nimetatud seadme näol (vt otsuse lk 8 – 10).
11.Olukorras, kus maakohus on isiku süüdi mõistnud selle eest, et isik oli varalise kasu saamise eesmärgil saanud enda valdusesse kostja isikutunnistuse koos PIN-koodidega ning sõlmis neid kasutades kostja teadmata ja nõusolekuta kostja nimele mitmeid järelmaksu- ja laenulepinguid 3
(sh järelmaksulepingu nr 1908934/96tl), ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja on andnud järelmaksulepingu sõlmimiseks TsÜS § 69 kohast tahteavaldust. Hageja 30. detsembri 2025 menetlusdokumendis esitatud väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Asjaolu, et järelmaksulepingust tuleneva nõude osas ei ole tsiviilhagi esitatud, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Kostja suhtes on toime pandud kuritegu ning kirjeldatud olukorras ei saa kohtu hinnangul nõuda kostjalt veel täiendavate tõendite esitamist. Kohtu hinnangul ei tule praegusel juhul laenulepingu sõlmimisel kohaldamisele ka esindusõiguse sätted ning kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine.
12.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.