Tsiviilasi nr 2-10-32469
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-32469
Tsiviilasi
AS-i O hagi AS-i P vastu nõude tunnustamiseks AS-i W (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS O (registrikood xxx; asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Vind (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Ahtri 6a, 10151 Tallinn); Kostja AS P (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja JK.
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tunnustada AS-i O nõuet summas 205 919.52 krooni (13 160,66 eurot) AS-i W (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses AS-i P kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-10-32469
Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega kuulutati välja AS-i W pankrot, pankrotihalduriks nimetati Andreas Palmits. 18.06.2010 toimus võlgniku AS-i W võlausaldajate üldkoosolek, kus toimus võlausaldajate nõuete kaitsmine. Võlgniku pankroti välja kuulutamise hetkeks oli AS O tarninud AS-le W (pankrotis) viimaste tellimuste alusel kaupu summas 5 193 216.67 krooni (331 907,04 eurot), mille eest AS W (pankrotis) ei ole tasunud. Hageja esitas pankrotihaldurile ühes nõudeavaldusega ka oma viivisenõude aluseks oleva arvestuse ja viivisearve. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja viivisenõudele üldsõnalise vastuväite kostja AS P, mistõttu jäi hageja viivisenõue tunnustamata. Hageja palub tunnustada viivisenõuet AS W (pankrotis) summas 205 919.52 krooni (13 160,66 eurot) AS-i W (pankrotis) pankrotimenetluses. Vastuses kostja seisukohtadele on hageja märkinud, et soovib esmalt juhtida tähelepanu, et hageja ja AS-i W vahel sõlmitud kauba müügileping nr 11384/05 sõlmiti juba 2005.aastal ning oma funktsioonilt oli see raamleping, mis oli aluseks pooltevahelistele täiendavatele kokkulepetele. Ka AS-i W suhtes seatud krediidipiiri muudeti pooltevaheliste kokkulepetega pidevalt ning 2009.aastal oli krediidipiiriks 7 000 000 krooni (447 381,54) eurot nähtuvalt hagiavaldusele lisatud AS W krediiditaotlusest, mille hageja rahuldas. Seega hageja ei väljastanud AS-ile W kaupu krediidipiiri ületavas summas. Teisalt ei ole krediidipiiri sätestamine lepingus asi, mida saaks üldse müüjale ette heita ka siis, kui nt müüja otsustab krediidipiiri ületavas summas ostjale kaupu väljastada, ostja kohustus kaupade eest maksta ja müüja õigus rakendada maksega viivitamise korral sanktsioone ei muutu sellest olematuks – vastasel juhul oleks alati müüjale etteheidetav ka see, kui kaupu müüakse ilma 100%-lise ettemaksuta. Kostja vastuväite osas, miks ei olnud saatelehed lisatud nõudeavaldusele leiab hageja, et hageja nõuet tõendasid piisavalt ka arved, mis ei peagi olema võlgniku poolt allkirjastatud – arveid hageja nõude tõendusena pidas piisavaks ka AS W pankrotihaldur, kellel lasub seadusest tulenevalt primaarne kohustus kontrollida pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete põhjendatust. Ainsad kostja vastuväited, mis on põgusaski puutumuses hageja viivisenõudega, on esitatud kostja vastuse punktis 2.5, milles kostja asub esiteks seisukohale, et hageja on viiviseid arvestanud valelt võlasummalt ja teiseks, et hageja põhinõuet tõendavate arvete hulgast puudus arve nr 278019. Hageja tunnistab, et arvestades hageja nõude aluseks olnud arvete suurt mahtu on arvete komplekteerimisel tekkinud viga ja arve nr 278019 asemel on ekslikult lisatud arve nr 277719. Kostja on oma vastusele lisanud mahuka kontrolltabeli hageja arvete kohta, millest lähtuvaks ainsaks järelduseks on paraku see, et summade lahknevus lähtub üksnes eelnevalt kirjeldatud näpuveast arvete komplekteerimisel. See ei mõjuta aga mitte mingil moel hageja viivisenõude arvestuse alust ega arvestatud viivise summat. Hageja nõude aluseks olnud saldos on õigesti kajastatud arve nr 278019 summas 13 776 krooni (880,45 eurot) ning arvet nr 277719 ei ole kajastatud. Samuti on hageja seadusega kooskõlas lõpetanud arvetelt viivisearvestuse AS W pankroti väljakuulutamise hetke seisuga 17.03.2010 ning arvetelt, mis selleks ajaks ei olnud sissenõutavaks muutunud, ei olegi hageja viivist arvestanud. Arusaamatuks jääb kostja viide viivise arvestamise kohta arvelt nr 265849, sest hageja ei ole sellelt arvelt viivist arvestanud.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-10-32469
Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu täies ulatuses. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku käigus kostjal tekkisid kahtlused hageja nõuete osas. Põhinõude summa 5 193 216,67 krooni (331 907,04 eurot) ning viivisenõude summa 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot) tekkis kõigest 5 kuulise perioodi jooksul. Esitatud dokumendid ei võimaldanud üheselt nõustuda esitatud nõuetega. Seoses sellega kostjal tekkis rida küsimusi. Vastavalt võlgniku ja hageja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu nr. 11384/05 05.11.2005 ja poolte poolt sellesse tehtud 19.01.2006 aastal tehtud muudatuste punktile 7 pooled kehtestasid krediidilimiidi 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot) ulatuses, mille raames võlgnik võis saada hagejalt kaupa. Jääb arusaamatuks, kuidas juhtus nii, et ajavahemikul alates 31.07.2009 aastast kuni 21.12.2009 aastal oli võlgnikule väljastatud kaupa summale 5 193 216,67 krooni (331 907,04 eurot), mis rohkem kui viiekordselt ületab poolte poolt kehtestatud krediidilimiiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 94 lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on pandiga tagatud. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Kostja märgib, et toimikus puuduvad mistahes dokumendid (aktid või saatelehed või võlgniku poolt allkirjastatud arved), mis tõendaksid võlgniku poolt kauba saamist. Isegi esitatud arved ei sisalda võlgniku allkirja. Võlgniku ja hageja vahel oli sõlmitud kauba müügileping nr. 11384/05 04.11.2005. Nimetatud lepingu punktis 7 oli ette nähtud krediidilimiit, mille raames hageja võis tarnida võlgnikule kaupa. 07.09.2009.a kui saadud, kuid tasumata kauba summa küündis 1 315 880,40 kroonini (84 100,09 eurot), ülaltoodud limiit oli võlgniku poolt täielikult ammendatud. Sellegipoolest, hageja jätkab kauba väljastamist võlgnikule krediiti kuni 21.12.2009. Kostja leiab, et hageja teadvalt väljastas kaupa võlgnikule üle lepinguga kehtestatud limiidi ja sellega ise rikkus ostu-müügilepingu tingimusi, sai aru riskitasemest ja, vaatamata sellele, et hagejal vähemalt kahel korral oli võimalus keelduda võlgnikule kaupa väljastamast, ei võtnud kasutusele mingeid meetmeid selleks, et võlasumma ei kasvaks jätkuvalt, aga, järelikult, selles, et võlasumma kasvas kuni ülaltoodud summani, esineb hageja süü.
Kohtuotsuse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-32469 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
3(6)
Tsiviilasi nr 2-10-32469 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolude osas: - Harju Maakohtu 17.03.2010 määrusega kuulutati välja AS-i W pankrot, pankrotihalduriks nimetati Andreas Palmits. - 18.06.2010 toimus võlgniku AS-i W võlausaldajate üldkoosolek, kus toimus võlausaldajate nõuete kaitsmine. - 18.06.2010 võlausaldajate koosolekul loeti kaitstuks hageja nõue summas 5 193 216,67 krooni (331 907,04 eurot) ja jäeti kaitsmata viivisenõue summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot). Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel on vaidlus viivisenõue osas summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas tsiviilasjas on AS P vaielnud vastu võlausaldaja viivisenõudele summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot). Hageja nõude aluseks on võlgniku AS-i W ja AS O vahel 04.11.2005 sõlmitud kauba müügileping (I kd tl 12-13). Kostja on viidanud, et nimetatust müügilepingust tuleneb, et kaupade müümisel müüjapoolseks krediidipiiriks on 1 000 000 krooni (63 911,65 eurot) ning jääb arusaamatuks, kuidas juhtus nii, et ajavahemikul alates 31.07.2009 kuni 21.12.2009 oli võlgnikule väljastatud kaupa summale 5 193 216,67 krooni (331 907,04 eurot), mis rohkem kui viiekordselt ületab poolte poolt kehtestatud krediidilimiiti. Hageja on tõendanud, et võlgnik esitas avalduse krediidilimiidi tõstmiseks ning kõnealune on võlausaldaja poolt rahuldatud (II kd tl 55-56), mistõttu kostja vastuväited hageja tegevuse ebaseaduslikkuse osas krediidilimiidi ületamisel on ainetud. Kuivõrd nimetatud asjaolu aga ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel olulist tähtsust, ei pea kohus vajalikuks sellel pikemalt peatuda ega täiendavalt analüüsida. Kostja on vaidlustanud üksnes viivisenõuet AS W (pankrotis) summas 205 919.52 krooni (13 160,66 eurot) AS-i W (pankrotis) pankrotimenetluses, mitte aga põhinõuet. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul on hageja oma väidete tõendamiseks esitanud 04.11.2005 sõlmitud kauba müügilepingu (I kd tl 12-13), võlgniku avalduse krediidiarve tõstmiseks ning selle rahuldamise (II kd tl 55-56), kostjale esitatud arved (I kd tl 14-194), kaasa arvatud arve nr 278019 (II kd 34), mille puudumisele on kostja omapoolsetes vastuväidetes tähelepanu juhtinud. Samuti on hageja esitanud arved-saatelehed (II kd 37-53), võlgnevuse saldo
4(6)
Tsiviilasi nr 2-10-32469 01.04.2010 seisuga (I kd tl 195-198), viivisevõlgnevuse arvestus 17.03.2010 seisuga (I kd tl 200-205) ja viivisarve summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot) (I kd tl 206-207). Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastusele lisatud kontrolltabeli (II kd tl 22-25) põhjal esineb summade lahknevus üksnes hageja tehtud veast arvete komplekteerimisel, mis aga ei mõjuta hageja viivisearvestuse alust ega summat. Kuivõrd hageja nõude aluseks olevas saldos on õigesti kajastatud arve nr 278019 esitatud summas ning arvet 277719 ei ole saldosse sisse kantud, siis ei ole vastavasisulised kostja vastuväited põhjendatud. . Muud kostja vastuväited on kohtu hinnangul ainetud ega oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuivõrd ei puuduta vaidlusalust küsimust, milleks on kostja poolt vaidlustatud viivisenõue. Kohus leiab, et hageja nõue on selge ning nõude aluseks olevad asjaolud tõendatud. Hageja on esitanud 04.11.2005 sõlmitud kauba müügilepingu, võlgniku avalduse krediidiarve tõstmiseks ning selle rahuldamiseks, esitatud arved, arved-saatelehed, võlgnevuse saldo 01.04.2010 seisuga, viivisevõlgnevuse arvestus 17.03.2010 seisuga ja viivisarve summas 205 919,52 krooni (13 160,66 eurot), millega on hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid veenvalt põhistanud. Kostja seevastu ei ole hageja nõuet veenvate vastuväidetega ümber lükanud. Kohus leiab, et TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt hagimenetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Juhindudes eelnimetatust on hagejal õigus hagimenetluses esitada kõik asjas tähtsust omavad tõendid, isegi kui nõude esitamisel nõuete kaitsmiseks seda ei tehtud. Antud asjas on tunnustatud võlausaldaja nõuet põhivõla ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd eeltooduga on tuvastatud, et võlausaldaja poolt esitatud viivisenõue on põhjendatud ning kostja vastuväited ainetud, siis tuleb tunnustada AS-i O nõuet summas 205 919.52 krooni (13 160,66 eurot) AS-i W (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 5(6)
Tsiviilasi nr 2-10-32469 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.