2-10-56963/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-10-56963 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Swedbank AS esitas 17.11.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Rxxxxxxxxx vastu vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla kokku summas 6056,94 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus põhivõlast summas 5000 krooni, intressist 492,84 krooni, kaardikaskost 90 krooni ja 16.11.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 474,10 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 20.01.2011. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks ja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja teatel ei ole ta suuteline majanduslikust seisundit tulenevalt kogu võlgnevust korraga tasuma ja soovib sõlmida hagejaga võla tasumiseks osade kaupa kompromissi. Kohus selgitas kostjale, et kompromissi sõlmimiseks tuleb kostjal pöörduda hageja poole. Kohus andis kostjale kompromissiläbirääkimisteks tähtaja ja määras, et kostjal tuleb esitada vastus selle kohta hiljemalt 03. veebruaril 2011. a. Kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul ega hiljem vastanud, samuti ei ole esitatud kohtule poolte kompromissi. Ka hageja ei ole kohtule teatanud komproimissi sõlmimisest. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga 19.07.2007.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja Swedbank Varakindlustus AS 11.09.2008. a krediidikindlustuslepingu. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja ei ole krediidi- ja kindlustusmakseid tasunud nõuetekohaselt. Hageja on tasunud kostja eest Swedbank Varakindlustus AS-ile kindlustusmaksed. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud hagi esitamise, s.o 16.11.2010. a seisuga viiviste suuruseks kokku 474,10 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates

2-10-56963 17.11.2010.a kuni krediidilepingust tuleneva põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 17.11.2010-15.03.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg 5000 krooni x 0,022 % x 119 päeva) 130,90 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Vastavalt TsMS §468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi omaksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 1750 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl 16) ja 1000 krooni hagi esitamisel (tl 17) . TsMS § 144 lg 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluks. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv summas 1750 krooni (111,85 eurot) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.