lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-545/9

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-545/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1495
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-11-545

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Kohtuistungisekretär

Margit Veike

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2011. a, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-11-545

Tsiviilasi

Osaühing Fikseks avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): Osaühing Fikseks (registrikood xxxxxxxx; asukoht Tartu mnt 1-27 Põltsamaa 48105 Jõgevamaa); juhatuse liige Axx Rxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ajutine pankrotihaldur: Hele Kuut (asukoht postkast 28 Telliskivi

Paide 72702 Järvamaa; e-post: [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

21. veebruar 2011. a

RESOLUTSIOON :

1.Lõpetada Osaühingu Fikseks pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus.
2.Osaühingu Fikseks maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga.
3.Ajutisel halduril likvideerida juriidiline isik Osaühing Fikseks kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade Osaühingu Fikseks pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
6.Määrata Osaühingu Fikseks dokumentide hoidjaks Axx Rxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
6.Edastada määrus äriregistrile. Kohtukulude jaotus: Hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud Osaühing Fikseks pankrotivara arvel ja tasuda puudujäävas osas juhatuse liikme Axx Rxxxxxpoolt. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Fikseks juhatuse liige Axx Rxxxxxesitas 05.01.2011. a kohtule avalduse, milles palus kohtul välja kuulutada Osaühingu Fikseks pankrot. Avalduse põhjal on OÜ Fikseks maksejõuetu, osaühingul varad puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks on ehitusturu langus 2009.aastal ja korrektsete ehituslepingute puudumine. 08.11.2010.a. seisuga on OÜ-l Fikseks maksekohustus Maksu-ja Tolliameti ees 1 325 089 krooni. Kohus otsustas 24.01.2011. a määrusega võtta pankrotiavaldus menetlusse ja algatada Osaühingu Fikseks pankrotimenetlus. Kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Hele Kuudi. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Esialgsest aruandest nähtub, et aastatel 2008, 2009 ja 2010 ei ole Fikseks OÜ täitnud Äriseadustikust tulenevaid nõudeid ja majandusaasta aruanded olid esitamata. s.h. aastatel 2009, 2010 oli omakapital rohkem kui 375 000 krooniga miinuses. Võlgnikul on vara 0 krooni. Võlgasid on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse ees kokku 113 589,29 euro (1 777 289 krooni) ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei ole. Kohtuistungil nõudis kohus võlgnikult raamatupidamisdokumentide üleandmist ajutisele haldurile hiljemalt 28.veebruariks. Esitati 2008, 2009 ja 2010 majandusaasta aruanded. Ajutine haldur esitas täiendava aruande. Selgub, et äriühingu omakapital on kõigil aastatel olnud tõsises miinuses: 2008 -743 669 krooni, 2009.aastal – 2 137 172 krooni ja 2010.aastal - 2 201 282 krooni. On olemas materiaalne põhivara jääkväärtusega aastal 2010 24 357 krooni, laekumata nõudeid 9 332 krooni, kokku võlgniku teadaolevad varad majandusaasta aruande põhjal 2 152,12 euro (33 689 krooni) väärtuses. Võlgasid on Maksu- ja Tolliametile 113 589,29 euro (1 777 286 krooni) väärtuses, võlgasid tarnijatele 61 417,94 euro (960 982 krooni) väärtuses. Kokku võlad: 175 007,23 eurot ( 2 738 268 krooni). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjusena nimetab ajutine haldur järgmisi: 1)väike osakapital, mis ei võimaldanud äriühingul laieneda 2)lepingute puudumine tegevuse jätkamiseks, ehitusturu ahenemine. Puudub maksejõuetuse põhjustamine PankrS § 28 tähenduses. Ajutises menetluses on tuvastatud, et võlgnikul ei piisa olemasolevast varast vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ Fikseks pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung

Kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige Axx Rxxxx avalduses toodu juurde. Ta avaldas, et ettevõte on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõttel puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks. Ajutise halduri tasu maksmisele vastuväiteid ei esita. Võlgnik tegeles ehitustöödega Rootsis. Oli võimalus sõlmida mahukas tööettevõtuleping, kuid selle sõlmimisel on tehtud viga ja lepingusumma ei sisaldanud maksude osa. Sellest tekkis lühikese ajaga maksuvõlg. Töötajad olid Eestist, töölepingud sõlmitud Rootsis töötamiseks. Maksukohustus Eesti maksuameti ees, Rootsis maksukohustusi ei olnud. Võlgnik tunnistab, et tegemist oli tema ebaprofessionaalsusega lepingu sõlmimisel. Võlg on ainult maksuametile. Siis hakkas tegutsema firma Ainstock nime all ja võttis selle poolelioleva lepingu üle, ka töölised tulid üle. Fikseksi nime all ei saanud enam tegutseda, kuna olid maksuvõlad. Võlgniku esindaja sõnul on ta esitanud nõude Rootsi inkassofirmasse tööettevõtja vastu ja esitanud avalduse politseile oma ettevõtte (Ainstock) töötaja vastu, kes on omastanud ettevõtte raha. A.Rxxxx kinnitab, et ta on nõus kohtuga koostööd tegema ja vajalikud raamatupidamisdokumendid esitama, ehkki need on raamatupidaja käes. Võlgniku dokumendid võtab hoiule. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Saa kordab ajutine haldur ka täiendavas aruandes, mis on esitatud pärast võlgnikult raamatupidamisdokumentide saamist. OÜ Fikseks tuleb likvideerida ja kustutada äriregistrist, pärast seda vabastada ajutine haldur kohustustest. Dokumendid anda hoiule Axx Rxxxxxx, mõista välja ajutise halduri tasu.

Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevus on olnud ehitus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 175 007,23 euro ulatuses ja vara 2152,12 euro väärtuses. Seega ületavad võlgniku kohustused 81 korda võlgniku vara. Võlgnikul puudub reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlgniku juhtorgani liige on teisele ettevõttele üle andnud lepingud, töötajad ja ei ole teada uusi võimalike töövõtulepinguid võlgnikettevõtte jaoks, mille raames saada uut tulu ja käivet ja tasuda ka seni tekkinud võlad. Võlad Maksu- ja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas ei saa kohus nõustuda väitega, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ehitusturu kokkuvarisemine, lepingute puudus või väike osakapital. Maksejõuetuse – maksuvõla tekkimise ja ettevõtte vahendite puuduse sõlmitud lepingu jätkamiseks- on tinginud asjaolud, mille võib kokku võtta kui raske juhtimisviga PankrS § 28 lg.2 tähenduses: võlgniku juhtorgani liige on ilmselt raske hooletuse tõttu jätnud tähelepanuta sõlmitava tööettevõtulepingu tähtsad asjaolud, mis on toonud kaasa võimetuse täita maksukohustusi. Lisaks sellele nähtub ajutise halduri poolt esitatud andmetest (tl. 37), et võlgnik OÜ Fikseks juhatuse liige Axx Rxxxx (Axx Axxxxxxx) on Ainstock OÜ, registrikood xxxxxxxx, juhatuse liige. Ainstock OÜ on registreeritud äriregistris 14.05.2009. OÜ Fikseks on oma lepingud, töötajad andnud üle OÜ-le Ainstock. VÕS § 180 lg.2 järgi ettevõte- see on ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused

ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg.2 sätestab: ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 183 lg.1 sätestab: enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Kohtule esitletud olukord kujutab endast ettevõtte üleminekut, millega seonduvat reguleerivad VÕS § 180-183 sätted. See mõjutab ettevõtte õiguste ja kohustuste täitmise jätkamisest tulenevaid suhteid. Samas ei mõjuta need kindlaks tehtud asjaolud kohtu hinnangut OÜ Fikseks maksejõuetuse küsimuses: OÜ Fikseks on maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutise iseloomuga. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist OÜ Fikseks poolt ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus kuulutas väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 30 korras võimalusest tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks summa ja määras tähtaja. Tasumist ei ole toimunud. Kaaludes nõude esitamise võimalust võlgniku juhtorgani liikme vastu PankrS § 29 lg.1 alusel on kohus seisukohal, et sellise nõude tulemuslik realiseerimine on vähetõenäoline arvestades teadaolevaid asjaolusid. Juhatuse liige A.Rxxxx avaldas nõusolekut kanda vajadusel ajutise halduri tasu. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Fikseks pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida, kustutada äriregistrist. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Axx Rxxxx. Menetluskulude jaotus

PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul on olemas realiseeritav vara, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest ja puudujäävas osas jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku juhatuse liikme kanda. Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja