2-11-4597/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgniku vara koosneb alljärgnevast: 1) Hoonestusõigus asukohaga XXX (registriosa nr. XXX ). Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat ja hoonestusõiguse kohta on registriosa avatud 26.07.2004.a. Hoonestusõiguse aastatasu maksmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud reaalkoormatis hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku kasuks summas 115 000 krooni aastas. Täiendavalt on hoonestusõigus koormatud ostueesõigusega hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku kasuks, samuti on kantud kinnistusraamatusse märkus, et hoonestusõiguse võõrandamine ja koormamine piiratud asjaõigustega on lubatud üksnes nimetatud kinnistu omaniku nõusolekul. Lisaks eeltoodule on hoonestusõigus koormatud 1. järjekoha hüpoteegiga summas 4 000 000 krooni AS Swedbank kasuks ja 2. järjekoha hüpoteegiga summas 13 000 000 krooni AS Swedbank kasuks. Võlgniku kinnitusel hoonestusõigus üürilepingutega ega teiste sarnaste lepingutega koormatud ei ole. Võlgniku esitatud raamatupidamisandmete kohaselt võib olla hoonestusõiguse väärtuseks 366 184,72 eurot. Vara täpse väärtuse kindlakstegemiseks on vajalik tellida ekspertarvamus. Eeltoodust tulenevalt puudub ajutisel halduril käesoleval hetkel alus asuda seisukohale, et hoonestusõiguse väärtus ületaks eelnimetatud võlgniku raamatupidamisandmetes kajastatud summat. 2) Kassas võlgniku selgituste kohaselt võlgnikul raha puudub. 3) Pangakontodel on võlgnikul ajutisele haldurile saadetud teabenõuete vastuste seisuga kokku 8 954,22 eurot (Danske Bank A/S Eesti filiaal). AS-s Swedbank oleval pangakontol vahendeid ei ole. 4) Väärtpabereid ega sõidukeid võlgnikul avalike registrite andmetel ei ole. 5) Ostjatelt laekumata arved moodustasid seisuga 31.01.2011.a. kokku nominaalväärtuses 4 891 792,43 krooni (312 642,52 eurot). Bilansis on võlgnik nõudeid kolmandate isikute vastu hinnanud summale 1 337 787 krooni (85 500 eurot). Arvestades asjaolu, et mitmed võlgnikule võlgu olevad isikud on pankrotistunud või pankrotistuvad tõenäoliselt, siis on ilmne, et puudub alus nimetatud nõudeid hinnata väärtuslikumaks kui neile bilansis antud väärtus ning nõuete nominaalväärtusest lähtumine pole põhjendatud. Seega moodustavad võlgniku varad olemasolevatele andmetele tuginedes hinnanguliselt kokku ca 460 639 eurot. Võlgniku kohustused koosnevad alljärgnevatest võlgnevustest:

1) Swedbank Liising AS ees võlgniku andmetel summas 6 970 169 krooni (445 475 eurot). AS Swedbank Liising vastuse kohaselt moodustavad liisinglepingute lõpetamisest tulenevad nõuded kokku 412 904,77 eurot. Seega on halduri hinnangul õige lähtuda võlausaldaja andmetest. 2) ETTCE AS (pankrotis) ees summas 7 129 051 krooni (455 629 eurot), millest põhivõlgnevus moodustab 433 553,78 eurot. Nõue tuleneb laenusuhtest. 3) Maksu- ja Tolliamet ees võlgniku andmetel summas 3 991 401 krooni (255 097,02 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlg kokku 258 098 eurot, millest põhivõlg 224 066 eurot. 4) Ostetud kaupade ja teenuste eest müüjatele on tasumata 1 216 553 krooni, (77 752 eurot). 5) Nordea Finance Estonia AS ees on võlgniku andmetel võlg 632 996 krooni, mis moodustab 40 456 eurot. Nimetatud võlgnevus tuleneb liisinglepingute lõpetamisest. 6) Juhatuse liikme PN ees on võlg 420 015 krooni (26 844 eurot). Võlgnevus tuleneb laenusuhtest, majanduskulude tegemisest ning maksmata juhatuse liikme tasust. 7) AS Swedbank ees AS Swedbank andmete kohaselt kokku summas 1 406 056 eurot, mis koosneb alljärgnevast: 319 558 eurot moodustab garantiist tulenev tingimuslik nõue Rae Haldus OÜ kohustuste täitmise tagamiseks AS Swedbank ees; 1 086 498 eurot moodustab nõue, mis AS-l Swedbank on kolmandate isikute vastu, kuid mille tagamiseks on seatud hüpoteek võlgnikule kuuluvale hoonestusõigusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades moodustab võlgniku sissenõutavate kohustuste summa kokku vähemalt 1 271 683,77 eurot, tingimuslik nõue 319 558 eurot ja hüpoteekidest tulenev nõue summas 1 086 498 eurot, kokku 2 677 739,77 eurot. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaadetele. Aruande aluseks on valdavas enamuses võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning avalikest registritest halduri poolt saadud andmed. Aruande koostamise aja piiratuse tõttu ei ole olnud võimalik kontrollida ja analüüsida kõiki esitatud andmete aluseks olevaid dokumente ega teostada sõltumatuid objektiivseid ekspertiise. Võlgniku vara seisneb peamiselt hoonestusõiguses ning täiendavalt nõuetes kolmandate isikute vastu. Võlgnikul käesoleval hetkel reaalne majandustegevus ja sellest tulenevalt ka tulud puuduvad. Kuivõrd võlgnikul puudub ka varaline baas oma senise tegevuse jätkamiseks (puuduvad transpordivahendid nende väljarentimiseks), siis eelduslikult puudub ka võimalus tulu teenimiseks tulevikus. Võlgnikul on märkimisväärsed kohustused krediidiasutuste ees tulenevalt varasema põhitegevusega seotud liisinglepingute lõpetamisest. Krediidiasutuse nõude sissenõudmiseks alustati juba enne ajutise halduri määramist täitemenetlust võlgniku peamise vara – hoonestusõiguse – realiseerimiseks hüpoteegi katteks. Ülejäänud kohustused on valdavas enamuses laenuandjate ja müüjate ees, mille sissenõudmist ei ole võlausaldajad veel ajutisele haldurile teadaolevalt alustanud. Võlgnikul on märkimisväärne kohustus tema peamise vara kasutusõiguse eest – tasumata on hoonestusõiguse tasu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja seda eelkõige alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel. Esiteks võlgnik tunnistab enda maksejõuetust ning on ise esitanud avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks.. Teiseks ületavad võlgniku kohustused märkimisväärselt võlgniku varade väärtust. Võlgnikul on likviidseid varasid hetkel kokku rahas 8 954 eurot. Mittelikviidse varana on võlgnikul hoonestusõigus oletusliku väärtusega 366 185 eurot ja nõuded ostjate vastu väärtusega ca 85 500 eurot, seega kokku vara ca 451 685 eurot. Siinjuures ajutine haldur rõhutab, et osaliselt on nimetatud vara väärtus hinnanguline ja osaliselt bilansiline, mis reaalses turuväärtuses võib erineda. Seega võib oletuslikult hinnata võlgniku vara koguväärtuseks 460 639 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 2 677 739,77 eurot. Sellest sissenõutavaid ja selgeid nõudeid on võlgnikul kokku vähemalt 1 271 683,77 eurot, millele lisanduvad potentsiaalne

garantiikohustus ja hüpoteekide realiseerimise õigusest tulenev kohustus. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et võlgniku kohustused võivad ületada varade väärtust ca 5,8 korda, kuid ületavad vähemalt 2,7 korda. Seega olemasolevate võlgniku varade arvel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kolmandaks, puudub ka võlgniku majandustegevuse sisulise lakkamise tõttu võimalus jooksvalt mistahes kohustusi täita ning suurendada vahendeid kohustuste täitmiseks. Seega ei ole võlgnik ei lühiajalises ega pikaajalises perspektiivis suuteline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Ajutine haldur leiab, et taolistel asjaoludel ei ole võlgnik jätkusuutlik. Ajutine haldur leiab, et võlgniku suutmatus kohustusi täita on peamiselt tingitud üldisest majandusolukorra muutumisest, mille tulemusena vähenes oluliselt nõudlus kaubavedude järele, mis omakorda muutis võlgniku põhitegevuse transpordivahendite müümisel ja rendile andmisel kahjumlikuks. Kuna võlgnik ei suutnud nimetatud põhjusel täita oma transpordivahendite liisinglepingute järgseid kohustusi, tõi see kaasa liisinglepingute lõpetamise, vara ennetähtaegse tagastamise liisinguandjatele ning lepingute lõpetamise seotud kohustuste tekkimise liisinguandjate ees. Sellega jäi võlgnik sisuliselt ilma oma tulude teenimiseks vajalikust varade baasist ning ühtlasi suurenesid ka võlgniku kohustused. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjustamisele kaasa aidanud asjaolu, et võlgniku võlgnike maksekäitumine muutus majanduskriisi tingimustes oluliselt halvemaks ning osadelt võlgnikelt on muutunud võlgade sissenõudmine ka võimatuks omakorda nende maksejõuetuse tõttu. Samuti on süvendanud maksejõuetust asjaolu, et majanduslanguse tingimustes ei ole õnnestunud leida hoonestusõigusel asuvale hoonele üürnike, kuigi ajutise halduri hinnangul ei võimaldaks ka üürnike leidmine tõenäoliselt katta tekkinud kohustusi. See, kas võlgniku poolt kavandatud äriplaani elluviimisel on tehtud juhtimisvigasid (sh. kas on toime pandud pankrotikuritegusid) ning kas on järgitud seaduses pandud kohustusi, vajab asjaolude põhjalikumat väljaselgitamist ning analüüsi ja seda on võimalik teha pankrotimenetluse raames, kui kohus võlgniku pankroti välja kuulutab. Käesoleval hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed juhtimisvigade või pankrotikuritegude toimepanemise kohta võlgniku juhtorganite liikmete poolt. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevate andmete kohaselt on võlgnikul vara mahus, mis võimaldab katta pankrotimenetluse kulud ning palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur ei pea vajalikuks võlgniku juhatuse liikmelt vande võtmist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS LGpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tarvo L . PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara koguväärtuseks 460 639 eurot ning võlgnikul on kohustusi kokku summas 2 677 739,77 eurot. Ajutine haldur leiab, et võlgniku suutmatus kohustusi täita on peamiselt tingitud üldisest majandusolukorra muutumisest, mille tulemusena vähenes oluliselt nõudlus kaubavedude järele, mis omakorda muutis võlgniku põhitegevuse transpordivahendite müümisel ja rendile andmisel kahjumlikuks. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Rasket juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole