Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
10.03.2011.a. Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-64702
Kohtuasi
Osaühing Ppankrotiavaldus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02.2011.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik Osaühing P registrikood XXX XXX juhatuse liige YS ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo
Resolutsioon
1.Lõpetada Osaühing P(registrikood XXX, registrijärgne asukoht: XXX) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 2.Likvideerida Osaühing P ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist. 3.Osaühing P likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoole. 4.Pärast Osaühing P kustutamist äriregistrist vabastada Ly Müürsoo ajutise halduri kohustustest. 5.Määrata Osaühing P dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige YS, isikukood XXX, elukoht XXX. 6.Määrata ajutise halduri Ly Müürsoo töötasuks 320 eurot. 6.Hüvitada ajutisele haldurile Ly Müürsoole menetluses tehtud kulutused summas 77 eurot. 7.Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda ajutise halduri hüvitis ja töötasu, kokku 396,25 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) riigi vahenditest ajutist haldurit teenindavale OÜ-le S MK, reg.kood XXX, arvelduskonto AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXXXX.
Edasikaebamise kord ning
Määruse
peale
võib
esitada
määruskaebuse
Tallinna
tähtaeg
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest.
Menetluse käik ja määruse põhjendused 20.12.2010.a. Harju Maakohtule esitatud pankrotiavalduses palub võlgnik välja kuulutada seoses äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimisega võlgniku pankrot. 04.01.2011.a. määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on summas 365,95 eurot. Majandustegevus lõppes mais 2010. Äriühingu tervendamine ajutise halduri arvates ei ole võimalik. Maksejõuetuse põhjuseks saab lugeda majanduslangust, mis tingis, et kliendid ei tellinud enam reklaamiklippe. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjustanud võlgniku juhatuse poolt toimepandud kuritegu ega raske juhtimisviga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, kohustusi on summas 365,95 eurot. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg1 kohaselt kohus lõpetab pankrotavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad, puudub võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2011.a.võimalusest tasuda 20 päeva jooksul arvates teate ilmumisest Osaühing P pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot kohtu deposiiti. Kohus hoiatas Osaühing P võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus Osaühing P pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb Osaühing P pankrotiavalduse menetlemine lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasuks tuleb vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 320 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetluses tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 77 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu suuremas summas kui 396,25 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele YS .
Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.