Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56

eurot. Asjaolud ja avaldus 29.11.2010.a. esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Ettevõte on maksejõuetu ning sellest ülesaamine on ebatõenäoline, sest vara osaühingul puudub. Samas moodustavad kohustused 472 609,55 krooni.

31.01.2011.a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Erik S . Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (29 505 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku vara koosneb nõuetest bilansilises väärtuses 31 396,40 eurot, kuid nimetatud nõuded ei oma tegelikku väärtust. Võlgniku varade väärtus on 0 eurot. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks 2009. a. jooksul. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal võlgniku suutmatus tihenenud konkurentsi ning vähenenud nõudluse tingimustes pakkuda konkurentsivõimelist teenust, samuti võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on pärast maksejõuetuse ilmnemist teinud mitmeid makseid, mis ei ole olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige on tagastanud laene lähikondsetele summas 73 102 krooni (4 672 eurot). Juhatuse liikmele endale on tagastatud ajavahemikul 25.06.2009. a kuni 10.09.2009. a kokku 44 400 krooni, Juhatuse liikme vennale JM on tagastatud 10.09.2009. a 19 400 krooni, juhatuse liikme pojale JT on tagastatud 08.04.2009. a 1 500 krooni. Juhatuse liikme emale AR on perioodil 27.03.2009. a kuni 10.09.2009. a tagastatud 7 802 krooni. Lähikondsetele on välja makstud 2009. a palgad summas 113 217 krooni ning lähikondsele OÜle TC on 2009. a ja 2010 aastal tasutud 20 000 krooni. Lisaks on võlgniku juhatuse liige pärast pankrotiavalduse kohtusse esitamist 08.12.2010. a kandnud võlgniku kontolt lähikondsele OÜ TC. 01.01.2010. a on juhatuse liige maksnud endale äriühingu kassast 98 800 krooni, ilma ühegi äritegevusega seonduva selgituseta. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohtu hinnangul on osaühingu AT juhatuse liige rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt 2(4)

oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida ilmutaks a) mõistlik inimene; b) taolises ametis; c) sarnastel tingimustel. VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige TT on rikkunud äriseadustiku 187 lg 1 sätestatud kohustusi tahtlikult, kuna on teinud rahaliste vahendite maksejõuetust äriühingust välj imisega lähikondsetega tehingud, mis kahjustasid ülejäänud võlausaldajate huve. Juhatuse liige ja osanik TT eelistas endale ja oma lähikondsetele maksete tegemisega enda huve ning jättis tahtlikult ülejäänud võlausaldajate nõuded tähelepanuta. Sellise tegevusega on TT toime pannud tahtlikult raske juhtimisvea. TT tegevus vastab ka KarS § 384 teo tunnustele. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2009. a aastaks, võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2009. a negatiivne summas 234 403 krooni. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 29.11.2010. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele. Vastavalt KarS § 3851 seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse 3(4)

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 275 eurot ja kulutuste hüvitiseks 110 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt TsMS § 146 lg 1 p-st 2 kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 275 eurot ja kulutused summas 110 eurot ajutise pankrotihalduri Erik S kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule TT .

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.