Osaühing M avaldus pankrotimenetluse algatamiseks Avaldaja-võlgnik: Osaühing M (registrikood xxx, asuk. xxx) Võlgniku esindaja: juhatuse liige IP(isikukood XXX) Ajutine pankrotihaldur: Rein V (Causa Õigusbüroo OÜ, asuk. Raudtee 83, Tallinn 11613, tel 56641968, faks: 6506165, epost: rein.v @gmail.com).
Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
17.02.2011
Kohtuistungil osalejad
Võlgniku lepinguline esindaja J pankrotihaldur Rein V
U , ik XXX Ajutine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühing M (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Osaühing M (registrikood XXX) ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
3.Vabastada Rein V Osaühingu M (registrikood XXX) ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast äriühingu kustutamist äriregistrist.
4.Määrata Osaühingu M (registrikood XXX) ajutise pankrotihalduri tasuks 1 900 (üks tuhat üheksasada) eurot ja vajalike kulude katteks 100 (ükssada) eurot, kokku 2000 (kaks tuhat) eurot.
5.Välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt IP ́ilt (isikukood XXX) Rein V ́e kasuks ajutise halduri tasu 1 900 eurot ja hüvitis vajalike kulude katteks 100 eurot. Ajutise halduri tasu 1900 eurot kanda Rein V ́e arvelduskontole nr XXXXXXXXX AS SEB Panka ning hüvitis kulutuste katteks 100 eurot kanda Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS SEB Panka.
5.Osaühing M dokumendid anda juhatuse liikme IP ́i (isikukood XXX, eluk. XXX) vastutavale hoiule.
6.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud 21.01.2011 esitas osaühing M avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, kuna äriühing oli muutunud maksejõuetuks ja omakapital negatiivseks. Harju Maakohus võttis 25.01.2011 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Rein V e. 16.02.2011 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande Osaühing M (registrikood XXX) pankrotimenetluses ja taotluse tasu saamiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise halduri aruanne on koostatud kogutud dokumentide alusel, eeldusel, et saadud dokumendid ja andmed vastavad tegelikult toimunule ja kajastavad andmeid õigesti.
1.Võlgniku üldandmed Võlgnik kanti äriregistrisse 28.05.1997, põhitegevusalaks lapsehoiuteenuse osutamine. Võlgniku osakapital on 40 000 krooni. Juhatuse liige IP(isikukood XXX) on ainuosanik.
2.Võlgniku vara Arvelduskonto Swedbank ́is XXXXXXXXXX, jääk summas 3,69 eurot. Bilansijärgsed debitoorsed nõuded: N OÜ 127 968 krooni; NL OÜ 25167 krooni ja 10 207 krooni; kokku debitoorseid võlgnevusi summas 163 342 krooni (10 439 eurot). Võlgniku hinnangul on nimetatud nõuded lootusetud. Haldur selgitas välja, et deebitori suhtes (kehtiva ärinimega S OÜ, registrikood XXX) on Harju Maakohtu 20.novembri 2009 määrusega tsiviilasjas 2-09-40821 välja kuulutatud pankrot. Haldur vestles pankrotihaldur K.M ja selgus, et võimalik debitoorne nõue on lootusetu. Registervara (sõidukid, kinnisvara, ehitised) ettevõttel puudub. Võlgniku vastutavas kasutuses on üks sõiduauto CN. Võlgniku arvelduskonto on halduri taotlusel arestitud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel võlgnikul osalus teistes äriühingutes puudub. Võib väita, et võlgniku varaks on 3,69 eurot.
3.Võlgniku kohustused Kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute ja seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Ajutisele haldurile teadaolevad kohustused: maksuvõlg 12 841,47 eurot (+ intressid 4 720,00 eurot): võlgnevused hankijatele 431 eurot (6 741 krooni) . Kokku on võlgnikul täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 17 992,47 eurot.
4.Hinnang varalise seisundi kohta
Tuginedes eeltoodule on halduri hinnang võlgniku varalise seisundi kohta negatiivne. Teadaolevaid täitmata sissenõutavaid ühekordseid kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 992,47 eurot, likviidset vara 3,68 eurot, millest ilmselt ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik alalisele maksejõuetusele. Võlgniku ettevõtte tervendamise ja tegevuse jätkamise väljavaated puuduvad.
5.Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Antud asjas esialgu kogutud andmetele tuginedes tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.
6.Arvamus juhtorganite tegevuse kohta, juhtimisvigade ja pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu kohta. Ajutise halduri hinnangul puuduvad käesolevas menetluses esialgu andmed selle kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks kuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kooskõlas Karistusseadustiku § 3851 kannab juhatuse liige kriminaalõiguslikku vastutust pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine eest. Võlgniku poolt haldurile antud selgituste kohaselt võib OÜ M maksujõuetuse tekkimise alguseks lugeda juulit 2009, mil võlgnikule NOÜ-lt neile osutatud juhtimisteenuste eest enam arved ei laekunud, aga maksud olid juba arvestatud ja maksuamet sulges augustis 2009 konto. Omanik lootis, et äriühingu teiste tegevusharude (DJ-teenus ja tehnilised konsultatsioonid) arvelt saab maksuvõlad ära tasuda ja äriühing saab tegevust jätkata, aga seoses majanduslangusega see ei õnnestunud, nii et võlgnikul jäi üle üksnes ise pankrotiavaldus esitada.
7.Lõppjäreldused Ajutise halduri hinnangul võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 3 ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada isikuid, kes oleks nõus tasuma kohtu deposiiti rahasumma, millega katta pankrotimenetluse kulud. PankrS § 30 lg 1, kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Halduri hinnangul on põhjendatud teha võlausaldajatele või võlgnikule ettepanek tasuda pankrotimenetluse jätkamiseks vajalike kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot.
8.Ajutise halduri tasu Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Haldur on teinud antud menetluses kokku 23,75 töötundi, nendest: vara koosseisu kindlaksmääramine 9.0 tundi, päringute tegemine 3.0 tundi, suhtlemine võlgnikuga 2.0 tundi, aruande koostamine 9.75 tundi. Haldur lähtub tasu arvestamisel määrast 80 eurot/tund ning palub ajutise halduri tasuks määrata (23.75 x 80) 1900 eurot. Pankrotimenetluses ajutise halduri poolt tehtud kulutused moodustavad: bürooteenused 35 eurot, side ja transport 15 eurot; registriteenused 50 eurot; kokku 100 eurot. Halduri esitatud aruande kohaselt on võlgnik nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja menetluse kulud, kogusummas 2 000 eurot. Aruande kokkuvõtteks palub haldur juhul, kui võlausaldajad või võlgnik ei tasu kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat, lõpetada OÜ M (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutine haldur taotleb endale tasu ja ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste eest hüvitise määramist ning selle väljamõistmist võlgniku juhatuse liikmelt, võlgniku dokumentide hoidjaks määramist ning pankrotimenetluse lõpetamisel Rein V ́e vabastamist OÜ M ajutise halduri kohustustest. Kohtuistung 17.02.2011 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine pankrotihaldur esitatud aruannet. Võlgniku lepinguline esindaja J U nõustus halduri järeldustega, tasuga ja tasu taotlusega. Võlgniku esindaja kinnitusel on juhatuse liige nõus hüvitama ajutise halduri tasu 1900 eurot ja pankrotimenetluse kulutused 100 eurot. Halduri hinnangul on pankrotimenetluse jätkamiseks, so pankrotimenetluse kulude katteks vajaminev summa 3000 eurot. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
PankrS § 30 lg 1 järgi, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri aruande kohaselt tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise alguseks lugeda juulit 2009. Võlgnikul on kohustusi summas 17 992,47 eurot ja vara 3,69 eurot. Võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest kolmandate isikute vastu ning halduri hinnangul on need nõuded lootusetud. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita. Ajutise halduri hinnangul puuduvad esialgu kogutud teabe põhjal andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineks kuriteo või raske juhtimisvea tunnused. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga ka selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. PankrS § 27 lg 5 järgi, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Harju Maakohus määras 21.02.2011 määrusega kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks 3000 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi Osaühingu M pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.02.2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks laekunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vara koosneb üksnes nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks ei teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täimise kohta ja taotluse töötasu määramiseks 23,75 töötunni eest, tunnitasuga 80 eurot tund, kokku summas 1900 eurot. Lisaks on haldur vastavalt esitatud aruandele 100 euro ulatuses teinud vajalikke kulutusi ajutise halduri ülesannete täitmisel. Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult. Võlgniku esindaja kinnitusel 17.02.2011 kohtuistungil on juhatuse liige nõus tasuma ajutise haldur tasu ja kulutused summas 2000 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks summas 1900 eurot on mõistlik ning ülesannete mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud, mistõttu tuleb ajutise halduri tasuks määrata 1900 eurot. Vajalikud kulutused 100 eurot ajutise halduri ülesannete täitmisel on põhjendatud ja tuleb hüvitada. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 2000 eurot välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt IP ́ilt (isikukood XXX). PankrS § 165 lg 3 järgi, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused Ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida Osaühing M ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Rein V vabastada Osaühing M ajutise pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku dokumendid tuleb anda Osaühingu M juhatuse liikme IP ́i (isikukood XXX, eluk. XXX) vastutavale hoiule.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.