Ärakiri 2-09-44362
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-09-44362
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. märts 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
OÜ Ženeli EST (pankrotis) hagi J. R.`u vastu 26 206.97 euro (410 050 krooni) nõudes. Hagihind 26 206.97 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
21. veebruar 2011 Hageja:
Hageja esindajad:
Kostja:
OÜ Ženeli EST (pankrotis) (RK 11003987; asukoht: Tammsaare 26-2, Jõhvi, Ida-Virumaa) Pankrotihaldur Terje Eipre (tunnistus nr. 261, AB Eipre & Partenrid, asukoht: Juhkentali 8, 10132 Tallinn, telefon 6270551); Reeli Kalme (volikirja alusel, AB Eipre & Partenrid jurist) J. R. (IK xxx, posti-aadress: xxx)
OÜ Ženeli EST (pankrotis) esitas 04. septembril 2009 kohtule hagi J. R.`u vastu 26 206.97 euro (410 050 krooni) nõudes. Hagiavalduses esitas hageja menetlusabi taotluse ja taotluse hagi tagamiseks. Hageja pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 23.02.2009 kohtumäärusega. Kostja on OÜ Ženeli EST (pankrotis) ainuosanik ning kuni pankroti väljakuulutamiseni kuulus ka hageja juhatuse liige. Hageja pankrot kuulutati välja 23.02.2009 määrusega. Hageja juhatuse liige J. R. kinnitas pankrotimenetluse käigus ajutisele haldurile, et hageja ainus väärtust omav vara, so, õmblustsehh, müüdi 2008.a. juulis hinnaga 300 900 krooni ning hagejal puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Pärast 25.11.2008 kohtuistungit teatas võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, et detsembris 2008 deklareeriti hageja poolt käibemaksuga maksustatavat käivet 2008.a. oktoobrikuu sularahaarve nr. 2 alusel summas 410 050 krooni. Kontrollimisel esitas kostja haldurile 15.07.2008 sõlmitud notariaalse müügilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluvate seadmete ja asjade müük OÜ-le Kiotto. Lepinguga tutvudes selgus, et tegelik hagejale kuulunud seadmete ja asjade lepingujärgne müügihind oli 760 484 krooni, st, kassasse laekunud ja hageja poolt raamatupidamises kajastatud 300 900 krooni oli üksnes osa OÜ Kiotto poolt tasutud lepingueseme müügihinnast. Halduri pärimisele vastas kostja, et Ženeli EST bilansis kajastunud õmblustsehhi koosseisu kuulunud seadmed ja asjad kuulusid osaliselt kostjale kui füüsilisest isikust ettevõtjale ning seetõttu sai ta arve nr. 2 alusel tasutud raha summas 410 050 krooni mitte Ženeli EST, vaid hoopis J. R. eraisikuna. Samas ei kinnita asjaolu, et müügilepingu alusel müüdi ka kostjale kuuluvat vara, ei müügileping ega ka muud haldurile esitatud dokumendid. Halduril puuduvad dokumendid selle kohta, et osa OÜ Ženeli EST poolt OÜ-le Kiotto müüdud varast kuuluks tegelikult kostjale. Notariaalselt kinnitatud müügilepingus on kirjas, et vara on hageja ainuomandis. Kuna nimetatud raha ülekandmise hetkel tegutses kostja hageja juhatuse liikmena ja OÜ Kiotto ei teadnud ega pidanudki teadma pankrotimenetluse algatamisest
hageja suhtes, oli OÜ Kiotto õigustatud raha kostjale kui selleks õigustatud isikule üle andma. Kostja ei ole maksnud OÜ-lt Kiotto saadud raha ei hageja kassasse ega pangakontole, kuigi juhatuse liikmena oleks pidanud seda tegema, seega tekitas hagejale kahju summas 410 050 krooni. Seeläbi kahjustas kostja oma tegevusega hageja võlausaldajaid ning süvendanud hageja maksejõuetust. Hageja taotluse kohaselt võib kostja vastutusest kõrvalehoidmise eesmärgil oma teadaolevale ainsa väärtust omava vara realiseerida. Viru Maakohtu 07. septembri 2009 määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluselt, kogusummas 2 904.78 eurot (45 450 krooni, so 45 000 krooni hagi esitamiselt ja 450 krooni hagi tagamise taotluselt). Viru Maakohtu 07. septembri 2009 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis kinnistu käsutamise keelumärke kostjale J. R.`ule (IK xxx) kuuluvale kinnistule asukohaga Pärnumaa, Tõstamaa vald, Tõhela küla, nimetusega Nelli (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusregistri registriosa nr 3686906) OÜ Ženeli EST (pankrotis) kasuks.
Kohus, tutvunud toimiku õigeksvõtuotsusega.
materjalidega,
leiab,
et
hagi
kuulub
rahuldamisele
Kostja oma 21. veebruaril 2011.a. kohtule esitatud avalduses ja kohtuistungil antud ütlustes nõustus täielikult hagis esitatud nõudega, palus rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. Kostja
nõustus menetluskulude kandmisega. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3 lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440 lg 1, 3, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 26 206.97 eurot (410 050 krooni).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja J. R.. Viru Maakohtu 07. septembri 2009 määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluselt, kogusummas 2 904.78 eurot (45 450 krooni, so 45 000 krooni hagi esitamiselt ja 450 krooni hagi tagamise taotluselt). TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 5 kohaselt, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 26 206.97 eurot (410 050 krooni) tasumisele riigilõiv summas 2 876.02 eurot (45 000 krooni), hagi tagamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 28.76 eurot (450 krooni, kokku 2 904.78 eurot (45 450 krooni). Kohus kohustab kostjat J. R.`ut tasuma riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks summas 2 904.78 eurot (45 450 krooni) osade kaupa 6 kuu jooksul summas 484.13 eurot kuus, alates 01.04.2011 kuni 01.10.2011. Riigilõiv kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2900078583,
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent
Alla Kuzmina
Tartu Ringkonnakohus 29.juunil 2011.a. otsustas:
2 904,78 (kaks tuhat üheksasada
neli eurot ja 78 senti) maakohtus tasumisele kuulunud riigilõivu katteks. Riigilõiv tuleb tasuda igakuise osamaksuna summas 242,06 (kakssada nelikümmend kaks eurot ja 06 senti). Esimene makse tuleb tasuda 15 päeva jooksul
otsuse
jõustumisest
alates
Rahandusministeeriumi
arvele
nr
10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2900078567, selgitusse kohtuasja number. Järgmised maksed tuleb tasuda igakuiselt 11 kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks.
Kohtuotsus jõustus 06.08 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.
Nooremreferent
Alla Kuzmina
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.