2-10-51671/18 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-51671 müügimetoodika läbi edasimüüjate. Paljud firmad hakkasid ise maale tooma pehmepaberitooteid ja turustasid lõpptarbijateni madalamate hindadega. Sellest tingituna vähenes võlgniku käive ja klientide arv. Raske müügiperiood kestis kuni 2009.a novembrini. Kuna võlgnikul oli AS Map Eesti ees võlgnevus, siis AS Map Eesti juhatus rakendas uue arvete tasumise meetodi edasimüüjate vastu - võlgnikul tuli kauba eest edaspidi teha ettemaks eelmise arve tasumiseks koefitsiendiga 1,5. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt tekitas selline makseviis (AS Map Eesti uus müügimetoodika) võlgnikule raskusi. Tellimuste järgi oleks võlgniku märtsikuu käive võinud olla üle 100 000 krooni, kuid kuna AS Map Eesti kaupa kätte ei andnud, jäi töö teostamata ja võlad maksmata. Võlgnikul tekkisid võlad ka Maksu- ja Tolliameti ees. Kuna võlgnik ei saanud klientidele kaupa tarnida, siis võlgnik kaotas kõik kliendid. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt osutas võlgnik ka puhastusteenuseid, mis aitas varasematel aastatel äriühingul raskest majanduslikust olukorrast välja tulla. Kuid neid teenuseid jäi majandussurutise ajal 2008.a2009.aastal vähemaks, mis omakorda tekitas võlgnikule raske majandusliku olukorra. Võlgniku 21.06.2010.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum majandustegevusest 2010. aastal 901 944 krooni. 21.06.2010.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 24 krooni, kohustusi 222 771 krooni ning omakapital oli -222 747 krooni. 2010.a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku käive (müügitulu) 96 992 krooni. Võlgniku 31.03.2010.a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 2010. aastal 9 081 krooni. 31.03.2010.a seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 912 543 krooni, kohustusi 224 265 krooni ning omakapital oli 688 278 krooni. 2010.a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku käive (müügitulu) 96 992 krooni. Võlgniku 31.12.2009.a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 2009. aastal 127 810 krooni. 31.12.2009.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 918 714 krooni, kohustusi 239 517 krooni ning omakapital oli 679 197 krooni. 2009.a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku käive (müügitulu) 884 618 krooni. Võlgniku 31.12.2008.a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 142 537 krooni. 31.12.2008.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 775 122 krooni ja kohustusi 223 735 krooni ning omakapital oli 551 387 krooni. 2008.a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku käive (müügitulu) 1 252 201 krooni. Võlgniku 31.12.2007.a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum majandustegevusest 117 009 krooni. 31.12.2007.a. seisuga oli võlgnikul varasid kokku summas 582 025 krooni ja kohustusi 173 175 krooni ning omakapital 408 850 krooni. 2007.a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku käive (müügitulu) 1 160 472 krooni. Võlgniku varad Võlgniku juhatuse liige on esitanud haldurile võlgniku bilansi 21.06.2010.a. seisuga, mille kohaselt on võlgniku ainsaks varaks nimetatud kuupäeva seisuga 24 krooni. Ajutise halduri nimetamise kuupäeva seisuga bilanssi ei ole haldurile esitatud. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 31.03.2010.a seisuga järgmised varad kogusummas 912 543,00 krooni alljärgnevalt: 1) Raha 906 973,00 krooni 2) Nõuded ostjate vastu 305,00 krooni 3) Varud 5 265,00 krooni

2-10-51671 Haldur on korduvalt nõudnud võlgniku juhatuse liikmelt andmeid sularaha liikumiste kohta 2010.a. tuvastamaks, kuidas on kulutatud perioodil 31.03.2010.a kuni 21.06.2010.a kassas olnud sularaha 906 973 krooni, kuid käesoleva aruande esitamise hetkeni ei ole juhatuse liige kassa dokumente ega vastavat informatsiooni esitanud. Võlgniku 2009. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2009.a seisuga järgmised varad kogusummas 918 714,00 krooni alljärgnevalt: 1) Raha 895 991,00 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 4 757,00 krooni 3) Varud 17 099,00 krooni 4) Materiaalne põhivara 867,00 krooni Võlgnikule on kuulunud põhivara lauaarvuti soetusmaksumusega 13 370 krooni. 31.12.2009.a seisuga on võlgnikul põhivara jääkmaksumus 867 krooni. Samas on võlgniku juhatuse liige esitanud haldurile 22.03.2010.a põhivara mahakandmise akti. Mahakandmise aluseks on käskkiri nr 1/2010 ning seoses „materiaalse ja moraalse vananemisega ning firma kujule mittevastavusega“ kanti maha lauaarvuti AMD 64 3200 soetamismaksumusega 13 370 krooni, mille edasine kasutamine ei ole juhatuse otsuse kohaselt majanduslikult otstarbekas. Võlgniku 2008. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised varad kogusummas 775 122,00 krooni: 1) Raha 727 329,00 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 2 757,00 krooni 3) Varud 41 502,00 krooni 4) Materiaalne põhivara 3 534,00 krooni Võlgniku 2007. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised varad kogusummas 582 025,00 krooni: 1) Raha 521 998,00 krooni 2) Nõuded ja ettemaksed 4 546,00 krooni 3) Varud 49 271,00 krooni 4) Materiaalne põhivara 6 210,00 krooni Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab järgmisi kontosid: 1) arvelduskontot nr XXX AS-is SEB Pank, mille saldo oli 07.12.2010.a seisuga 0.00 krooni. Konto on 07.12.2010.a arestitud. Eelnevalt konto arestitud Maksu-ja Tolliameti poolt. Konto käsutaja/kasutaja perioodil 01.01.2005.a kuni 07.12.2010.a on Eduard Suurväli, isikukood XXX. Kohustused panga eest puuduvad. 2) arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 08.12.2010.a seisuga 10,05 krooni. Kohustused panga ees puuduvad. Konto käsutamise õigust omab Eduard Suurväli. Konto on blokeeritud. AS-is Marfin Bank Eesti, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS Citadele banka Eesti filiaalis, AS LHV Pangas, AS-is Eesti Krediidipank, võlgnik arvelduskontot ei oma. BIGBANK AS-ilt, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalilt ja UniCredit Bank Eesti filiaalilt ei ole haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele liiklusregistris 08.12.2010.a seisuga sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ning viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. 4(11)

2-10-51671 Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule vara ei kuulu ega ei ole kuulunud. AS-i SEB Pank Liising, AS-i DnB NORD Liising, ALG Liising AS-i, Swedbank Liising AS-i ja Nordea Finance Estonia AS-i andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega ei ole võlgniku nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Samas vajab täiendavat kontrollimist asjaolu, kuidas on perioodil 31.03.2010.a kuni 21.06.2010.a.kasutatud võlgniku kassas olnud sularaha summas 906 973 krooni. Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt oli võlgnikul 21.06.2010.a seisuga kohustusi kogusummas 222 771,00 krooni alljärgnevalt: 1) Lühiajalised kohustused 222 771,00 krooni − Võlad tarnijatele 116 293,00 krooni (Estko AS 6 848,90 krooni, Estma- K OÜ 2 160,00 krooni, Husky OÜ 1 968,00 krooni, Õigusteabe AS 379,00 krooni, MAP Eesti AS 104 385,55 krooni, KEK Trading International 552,00 krooni) − Võlad töövõtjatele 62 904,00 krooni − Maksuvõlad 7 407,00 krooni (Maksu- ja Tolliamet) − Muud võlad 36 167,00 krooni Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.03.2010.a seisuga kohustusi kogusummas 224 265,00 krooni alljärgnevalt: 1) Lühiajalised kohustused 224 265,00 krooni − Võlad tarnijatele 117 787,00 krooni − Võlad töövõtjatele 62 904,00 krooni − Maksuvõlad 7 407,00 krooni − Muud võlad 36 167,00 krooni Võlgniku 2009. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009.a. seisuga kohustusi kokku kogusummas 239 517,00 krooni alljärgnevalt: 1) Lühiajalised kohustused 239 517,00 krooni − Võlad tarnijatele 135 954,00 krooni − Võlad töövõtjatele 62 904,00 krooni − Maksuvõlad 5 020,00 krooni − Muud võlad 35 639,00 krooni Võlgniku 2008. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised kohustused kogusummas 223 735,00 krooni alljärgnevalt: 1) Lühiajalised kohustused võlad ja ettemaksed 223 735,00 krooni Võlgniku 2007. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised kohustused kogusummas 173 175,00 krooni alljärgnevalt: 1) Lühiajalised kohustused võlad ja ettemaksed 173 175,00 krooni Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on võlgnikul 08.12.2010.a seisuga käibemaksu võlgnevus 7 407,00 krooni. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 1 378,00 krooni.

2-10-51671 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise 08.12.2010.a kohaselt võlgniku suhtes ja tema poolt algatatud nii avatud kui ka lõpetatud täitemenetlusi registri andmetel ei ole. Ajutise haldurina hindan võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 222 771 krooni. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 21.06.2010.a., 31.12.2009.a. ja 31.12.2008.a. bilansid. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja hea 31.12.2008.a seisuga 3,449, 31.12.2009.a seisuga 3,832 ja mitterahuldav 21.06.2010.a seisuga 0,0. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Kuivõrd võlgniku majandustegevus oli 21.06.2010.a seisuga kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja normi piires 2008.a 3,263, 2009.a 3,761 ja alla lubatud piiri 21.06.2010.a seisuga 0,0. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 2008.a 547 853, 2009.a 678 330 ja negatiivne 21.06.2010.a seisuga -222 747, mis tähendab, et äriühingul on suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist 2008.a 0,289, 2009.a 0,261 ja üle normi 21.06.2010.a seisuga 9 282,125.

2-10-51671 Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhe 2008.a 0,406, 2009.a 0,353 ja negatiivne 21.06.2010.a seisuga -1,000. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna Võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning majandustegevus on lõppenud ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda hinnangut asjaolu kohta, kas maksejõuetuse on põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga, kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud haldurile andmeid ega dokumente asjaolu kohta, kuidas kasutati perioodil 31.03.2010.a kuni 21.06.2010.a kassas olnud sularaha 906 973 krooni. Halduril on põhjendatud kahtlus, et nimetatud rahasummat 31.03.2010.a. seisuga kassas tegelikult ei olnud. 31.03.2010.a. seisuga oli võlgnikul kohustusi 224 265 krooni ning 21.06.2010.a. seisuga oli võlgnikul kohustusi 222 771 krooni. Seega juhul kui võlgnikul oleks tõepoolest olnud 31.03.2010.a. seisuga kassas 906 973 krooni, oleks võlgnik pidanud ära tasuma võlgnevused, seda aga võlgnik ei teinud. Samas ei ole võlgniku kohustused 2010.a. vältel ka palju suurenenud, mis viitab sellele, et suurt majandustegevust 2010.a. vältel ei toimunud (võlgnik on ise kinnitanud 2010.a. majandusaasta aruandes, et võlgniku käive 2010.a. oli 96 992 krooni). Seega on vähe tõenäoline, et võlgnikul oleks 96 992 kroonise käibe juures olnud kulutusi rahasumma ulatuses, mis oli võlgnikul 31.03.2010.a. seisuga kassas. Käesoleval hetkel on halduril alust kahelda, et võlgniku juhatuse liige võib olla toime pannud KarS § 384 ja 3851 märgitud teod. Nimetatud asjaolule saab anda täpsema hinnangu peale võlgniku raamatupidamisdokumentidega tutvumist. Kuna haldur ei ole saanud tutvuda kõigi võlgniku raamatupidamisdokumentidega ei ole halduril võimalik anda hinnangut vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Arvestades käesoleva aruande punktis 6.2. toodut on halduril alust hinnata, et võlgnikul võib olla nõue juhatuse liikme vastu 906 973 krooni ulatuses. Ajutine pankrotihalduri esitas kohtule 21. jaanuaril 2011 täiendava aruande. Võlgniku juhatuse liige Eduard Suurväli esitas haldurile võlgniku bilansi 21.06.2010.a. seisuga, mille kohaselt on võlgniku ainsaks varaks 21.06.2010.a seisuga 1,53 eurot (24 EEK) ning bilansi 31.03.2010.a seisuga, mille kohaselt on võlgnikul 31.03.2010.a seisuga järgmised varad kogusummas 58 322,13 eurot (912 543 EEK) alljärgnevalt: 1) Raha 57 966,14 eurot (906 973 EEK), 2) Nõuded ostjate vastu 19,49 eurot (305 EEK), 3) Varud 336,49 eurot (5 265 EEK) Haldur esitas 03.12.2010.a postiga võlgniku äriregistri järgsele aadressile XXX Narva ja 07.12.2010.a e-posti aadressile [email protected] teabenõude OÜ Iterato dokumentide saamiseks. Võlgniku juhatuse liige Eduard Suurväli esitas osa OÜ Iterato raamatupidamisdokumente. Haldur esitas 04.01.2011.a võlgniku e-posti aadressile [email protected] dokumentide üleandmise nõude kirja, juhtides tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 17.12.2010.a kohtumäärusega 7(11)

2-10-51671 kohustati OÜ Iterato juhatuse liiget Eduard Suurväli ́t esitama ajutisele haldurile kõik andmed OÜ Iterato vara ja kohustuste kohta ning bilanss seisuga 20. oktoober 2010.a, samuti kassadokumendid sularaha liikumise kohta 2010. aastal hiljemalt 07. jaanuariks 2011.a. Võlgniku juhatuse liige Eduard Suurväli vastas 04.01.2011.a kirjaga, et OÜ Iterato viimane majandustegevus toimus 08. aprillil 2010.a. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt kogu olemasolev bilanss 2008.a, 2009.a, 2010.a kohta on haldurile esitatud ning kassadokumendid on jäänud õigeaegselt raamatupidamisse esitamata ja hiljem kaduma läinud. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt raamatupidamisdokumente tema halduri eest ei varja. Ajutine haldur on korduvalt nõudnud võlgniku juhatuse liikmelt dokumente ja andmeid 2010.a sularaha liikumiste kohta tuvastamaks, kuidas on kulutatud perioodil 31.03.2010.a kuni 21.06.2010.a kassas olnud sularaha 57 966,14 eurot (906 973 EEK), kuid käesoleva ajani ei ole juhatuse liige vastavaid dokumente ega informatsiooni esitanud. Ajutisel halduril on põhjendatud kahtlus, et nimetatud rahasummat 31.03.2010.a. seisuga kassas tegelikult ei olnud. 31.03.2010.a. seisuga oli võlgnikul kohustusi 14 333,15 eurot (224 265 EEK) ning 21.06.2010.a. seisuga oli võlgnikul kohustusi 14 237,66 eurot (222 771 EEK). Seega juhul kui võlgnikul oleks tõepoolest olnud 31.03.2010.a. seisuga kassas 57 966,14 eurot (906 973 EEK), oleks võlgnik pidanud ära tasuma võlgnevused, seda aga võlgnik ei teinud. Samas ei ole võlgniku kohustused 2010.a. vältel ka palju suurenenud, mis viitab sellele, et suurt majandustegevust 2010.a. vältel ei toimunud (võlgnik on ise kinnitanud 2010.a. majandusaasta aruandes, et võlgniku käive 2010.a. oli 6198,92 eurot (96 992 EEK). Seega on vähe tõenäoline, et võlgnikul oleks 6198,92 EUR (96 992 EEK) käibe juures olnud kulutusi rahasumma ulatuses, mis oli võlgnikul 31.03.2010.a seisuga kassas. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul nõue juhatuse liikme vastu summas 57 966,14 eurot (906 973 EEK). Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud pankrotikuritegu. Ajutisel halduril on alust kahelda, et võlgniku juhatuse liige võib olla toime pannud KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine), § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) märgitud teod. Ajutise halduri seisukoht on, et äriühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur palub välja kuulutada Osaühing ITERATO, registrikood 10693174, pankrot, nimetada Osaühing ITERATO pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn, Cavere Õigusbüroo OÜ, [email protected], telefon 50 72 034), määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ja määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Viru Maakohtu 01.12.2010.a. määrusega nimetati Osaühing ITERATO ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutise pankrotihaldurina kulutas haldur pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: Vestlesin võlgniku esindajaga 1h Tutvusin võlgniku esindaja poolt esitatud dokumentidega 2h Tutvusin võlgniku registri ja arhiivmaterjalidega 2h Koostasin ja lähetasin päringud registritesse ja krediidiasutustesse 1h 8(11)

2-10-51671 Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 08. märtsil 2011 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, Martin Krupp on esitanud kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 06. aprillil 2011 kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 15 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 1200 krooni (76,69 eurot). Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 15 töötunni eest 18 000 krooni (1150,41 eurot). Ajutise halduri vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) suuruseks märgib ajutine haldur 2017 krooni (128,91 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud.