2-10-66578/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 19.01.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ SC pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter S `i. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 16.02.2011.a. toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et OÜ SC pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne Võlgnik OÜ SC on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku põhiliseks tegevusalaks alates 2005.a. juuksuri- ja muu iluteenindus. Teenust osutati tele- ja filmindusega tegelevatele äriühingutele. Töölepinguga oli kuni 2009.a. alguseni üks töötaja, hiljem osutas teenuseid juhatuse liige, kellele tasu ei makstud. Tööleping lõpetati töömahu vähenemise tõttu. Augustis 2009.a. jäi juhatuse liige lapsehoolduspuhkusele, kuid jätkas teenuste osutamist. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud. Vara võlgnikul ei ole. Liisingleping on liisinguandja poolt üles öeldud seoses võlgniku rahaliste kohustuste rikkumisega, liisinguese-sõiduauto-on müügis. Töötajatel nõudeid ei ole. Ainuosanik ei näe võimalust majandustegevuse taastamiseks. Pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnevus kokku 279 521 krooni. Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et äriühing on alaliselt maksejõuetu. Äriühingul on üks juhatuse liige, kes juhtis igapäevast majandustegevust ning osundas teenust. Allakirjutanu on seisukohal, et juhatuse liige ei täitnud kohaselt TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning ÄS § 180 lg 5.1 sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust kohaselt. Võlgnikul tekkisid makseraskused juba 2008.a. lõpus. Majandusaasta lõpus oli võlgniku omakapital negatiivne ning ainuosanik suurendas probleemi lahendamiseks osakapitali 126 000 kroonini. Praktiliselt kogu 2009.a. andis ainuosanik laene (kogusummas 85 000 krooni), et tasuda äriühingu kohustusi liisinguandja ees. Äriühingu makseraskusi möönab juhatuse liige ka 2009. majandusaasta aruande tegevusaruandes. Kuigi äriühing oli maksejõuetu juba 2009.a., tuleb arvestada, et ainukeseks võlausaldajaks oli ainuosanik (hiljem ka maksuamet) ning tema nõudeid on võimalik konverteerida osakapitaliks. Augustis 2010.a. blokeeris maksuamet pangakonto maksuvõla sissenõudmiseks. 31.08.2010.a. seisuga oli lõppenud majandustegevus ja koostati võlgniku bilanss eesmärgiga esitada pankrotiavaldus, kuid vastav avaldus esitati alles 23.12.2010.a. Eeltoodust tulenevalt on juhatuse liikme käitumises KarS §-s 385.1 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise tunnused. Tuleb märkida, et perioodil 2009 kuni majandustegevuse lõppemiseni ei maksnud võlgnik riiklikke makse, v.a. 22.07.2010.a. maksuameti korraldusel ja sedagi mitte kogu võla ulatuses.

Esialgsetele andmetele tuginedes järeldab allakirjutanu, et OÜ SC maksejõuetus ei olnud tingitud juhatuse liikme kohustuste tahtlikust või raske ettevaatamatuse tõttu toimepandud rikkumisest. Varad ja kohustused: käibevara kokku 0,96 eurot. Pante võlgniku varale seatud ei ole. Äriühingul vara peale kassajäägi 0,96 euro ei ole. Pankrotimenetluse võimalikud kulud moodustavad ilma halduri tasu arvestamata ca 2 434 eurot. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja osanikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks ning algatatud on pankrotimenetlus, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Tervendamise ettepanekut võlgnik esitanud ei ole. Võlgniku suhtes on alustatud 6 täitemenetlust Tallinna Linna transpordiameti initsiatiivil (parkimistrahvid). OÜ SC maksejõuetus on välja kujunenud ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Makseraskused tekkisid 2008.a. lõpus, mil tekkisid riiklike maksude võlad. 2009.a. finantseeris ainuosanik igakuiselt äriühingu kohustuste täitmist liisinguandja ees. Augustis 2008.a. arestis maksuamet võlgniku pangakonto. 31.08.2010.a. lõppes majandustegevus. Kuigi alaline maksejõuetus oli välja kujunenud juba varem, võib konstateerida, et 31.08.2010.a. on selle väljakujunemise aeg vastuvaidlematult. Maksejõuetuse põhjuseks oli teenuse tellimuste vähenemine, mis sai alguse 2008.a. lõpus. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Võlgniku kontolt võeti alates 01.01.2009.a. pangaautomaadi kaudu välja 4 961,14 eurot (77 625 krooni). Võlgniku esindaja ei ole andnud ammendavat selgitust, kas - nimetatud rahasumma on kulutatud äriühingu majandustegevuses, mis on allakirjutanu arvates vähetõenäoline, või - on tegemist laenu tagastamisega ainuosanikule, või - äriühingu raha omastamisega. Juhatuse liige kinnitab, et välja võeti antud laenud. Juhul, kui on tegemist võla osalise tagastamisega ainuosanikule, on pankrotimenetluses võimalik esitada hagi rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Osundatud seisukoht vajab peale pankroti väljakulutamist siiski täiendavat analüüsi ning vastavate dokumentidega tutvumist. Kohtuistung Kohtuistungil 16.02.2011.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud ning võlgniku esindaja kinnitas, et on nõus tasuma omavahendite arvelt pankrotihalduri tasu ja kulutused, mis ületavad riigi vahendeid. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetuse põhjuseks oli teenuse tellimuste vähenemine, mis sai alguse 2008.a. lõpus. Äriühingul vara peale kassajäägi 0,96 euro ei ole. Pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnevus kokku 279 521 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 16.02.2011 määrusega OÜ SC pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ SC pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 704 eurot (lisandub sotsiaalmaks 232,32 eurot) ning pankrotimenetluse kulude hüvitiseks 97,57 eurot. Seejuures palub haldur välja mõista riigi vahenditest halduri tasu 299,43 eurot ja pankrotimenetluse kulude hüvitis 97,57 eurot (kokku 397 eurot) ning võlgniku arvelt 404,57 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgniku esindaja IS andis 16.02.2011 kohtuistungil nõusoleku ajutise halduri tasu kandmiseks. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub väljamõistmisele riigi arvelt halduri tasu 299,43 eurot ja pankrotimenetluse kulude hüvitis 97,57 eurot (kokku 397 eurot) ning võlgniku juhatuse liikme IS’i arvelt 404,57 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Töötasu ja kulude hüvitis tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele maksta Peeter S ’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule IS’ile (isikukood XXX elukoht XXX).