Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 07.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-543/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.03.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 968

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Julianuse Õigusbüroo11930038(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-543

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-11-543

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagi Mxxx Exxxxx vastu võla ja viivise nõudes 1821,47 eurot

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: AS Nordea Bank Finland Plc (asukoht Aleksanterinkatu 36, 00020 Nordea, Soome Vabariik), esindaja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal (registrikood 10221469; asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Külliki Tammik (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; elektronpost [email protected]); Kostja: Mxxx Exxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Mxxx Exxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks 3075 (kolm tuhat seitsekümmend viis) eurot ja 93 senti, millest 1821,47 eurot on põhivõlg, 525,06 eurot intressivõlg ja 729,40 eurot viivis.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista MxxxxExxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal esitas 07.01.2011. a kohtule hagiavalduse Mxxx Exxxxxx vastu krediidivõla 1821,47 eurot, intressi 525,06 eurot, viivise 729,40 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 26.01.2011.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid 27.12.2005. a Topeltneto krediitkaardi lepingu, mille alusel hageja võimaldas kostjale väljastatud krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja ei täitnud kohustust tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu. Hageja andis kostjale tähtaja võla tasumiseks, kostja võlga ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib

2-11-543 võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivise määras 0,025 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist 03.01.2011.a seisuga kokku summas 729,40 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab välja viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja on 05.01.2011.a tasunud riigilõivu summas 383,46 eurot, kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 383,46 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 230,08 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.