Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 07.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-1738/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.03.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1035

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-1738

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-11-1738

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Axxxx Hxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

3261,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); lepinguline esindaja Triin Marran, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, elektronpost [email protected]); Kostja: Axxxx Hxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Axxxx Hxxxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks 5654 (viis tuhat kuussada viiskümmend neli) eurot ja 75 senti, millest 3261,16 eurot on tagastamata krediidisumma, 227,26 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 28,77 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 2137,56 eurot 07.03.2011. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista Axxxx Hxxxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 11 senti. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik BIGBANK AS esitas 18.01.2011.a kohtule hagiavalduse Axxxx Hxxxxxxx vastu 5535,73 euro ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 3261,16 eurot tagastamata krediidisumma, 227,26 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 28,77 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 2018,54 eurot 17.01.2011. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 28.01.2011.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on hagis taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 27.07.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0707319/95st, mille alusel hageja andis kostjale krediiti. Lisaks on hageja ja Jaanis Õunmaa sõlminud 30.11.2005.a tarbijakrediidilepingu nr 0501592/15kt, mille tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 30.11.2005.a käenduslepingu. Kostja ei täitnud lepinguid nõuetekohaselt ning lepingud on lõppenud hageja poolt lepingute ülesütlemisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on tarbijakrediidilepingus nr 0707319/95st kokku leppinud viivisemääras 29,44 % krediidisummalt

2-11-1738 ühe aasta kohta ning tarbijakrediidilepingus nr 0501592/15kt viivisemääras 26,23 % krediidisummalt ühe aasta kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on arvestanud viivist 17.01.2011. a seisuga kokku 2018,54 eurot. Alates 18.01.2011. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 18.01.2011 - 07.03.2011 viiviste suuruseks 119,02 eurot (leping nr 0707319/95st: põhivõlg 901,52 eurot x 0,081 % x 49 päeva = 35,78 eurot; leping nr 0501592/15kt: põhivõlg 2359,64 eurot x 0,072 % x 49 päeva = 83,24 eurot), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 543,24 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 95,87 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.