Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

3) pikajalised võlad summas 163 167,51 €. AS SEB Pank võlgnevus summas 163 167,51 €. Kokku moodustavad võlad summa 320 763,29 €. Ära tuleb märkida võlgnevuste osas, et halduril puuduvad andmed muud võlad all toodud võlgade kohta. Võlgniku seletuste kohaselt tekkis ettevõttes maksejõuetus kinnisvarakrahhi tulemusena, tänu millele oli võlgnik sunnitud realiseerima kinnisvaraobjektid aadressiga XXX ja XXX oodatust odavama hinnaga. Suurema kahjumi vältimiseks külmutas võlgnik kinnistu aadressiga XXX . Võlgnik on märkinud avalduses, et võlausaldajad AS SEB Pank, S P , O M , G P ja OÜ G P S olid nõus võlgade tasumise tähtaja edasilükkamisega lähtudes sellest, et kinnistu (aadressiga XXX ) hind tõuseb seoses olukorra paranemisega kinnisvaraturul. 2011.a alustas aga AS SEB Pank sundtäitmise võla sissenõudmiseks ja kuna kinnisvaraobjekti aadressiga XXX väärtus on väiksem võlausaldaja AS SEB Pank võlgnevusest oli ettevõte sunnitud esitama Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Kuna haldur pole saanud OÜ PI juhatuse liikme SP-i käest ettevõtte tegevust ja raamatupidamist puudutavaid dokumente, kuigi haldur on esitanud selleks võlgniku esindajale palve, siis on halduri arust võlgnik rikkunud Pankrotiseaduse § 85 lg. 1 ja Pankrotiseaduse § 87 lg.2. Analüüsides võlgniku poolt pankrotiavalduses väljatoodud informatsiooni, leiab haldur, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2010.a. Kuna võlgnik on pankrotiavalduses põhistanud maksejõuetuse tekkimist kinnisvaraturul aset leidnud langusega, siis pidi võlgnikule teada olema 2010.a alguses (langus kinnisvaraturul leidis aset 2008.a keskel – 2009.a lõpuni), et ettevõtte on kinnistute hinna olulisest langusest tingitud kahjumist maksejõuetu. Lähtudes asjaolust, et halduril puuduvad tegevust ja raamatupidamist puudutavaid dokumendid eelnevalt väljatoodud põhjustel ei ole võimalik halduril oma arvamust põhistada, kuna puuduvad selleks vajalikud dokumendid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, eeltoodust tulenevalt ei ole äriühingu majandustegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Esialgselt halduril puuduvad andmed tehingute kohta, mida saaks hinnata selliselt, et esinevad kindlad tagasivõitmise võimalused. Pankrotimenetluse keskseks küsimuseks on võlgniku varade realiseerimine ja hinnangu andmine juhatuse liikmete hoolsuskohustuse nõuete täitmisele ja kas kohustuste mittetäitmisega tekkinud kohustustega tekkinud kahjud, tuleks sisse nõuda juhatuse liikmetelt. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühingu PIpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo P. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotimenetluses kogutud andmetel moodustab võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees summas 320 763,29 € ning vara orienteeruv väärtus on 198 126 €, ajutise halduri hinnangul moodustab võimalik varade turuväärtus ca. 40 000,00 € - 90 000,00 €. Ajutisele haldurile ei ole teada selliseid asjaolusid, mis välistaksid võlgniku maksejõuetuks tunnistamist. Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis on tõendatud võlgniku maksejõuetus, võlgniku maksejõuetust kinnitab äriühingu majandustegevusega mitte- tegelemine. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise

menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1163,26 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks nõude 42 eurot. Töötasu tuleb vastavalt ajutise halduri täpsustatud taotlusele maksta Raivo P arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank ning pankrotimenetluse kulud Õigusbüroo Edikte OÜ arvele AS-is SEB Pank XXXXXXXXXXXXX. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1163,26 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks 42 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.