Tsiviilasi nr 2-10-66437
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Kohtuistungisekretär
Margit Veike
Määruse tegemise aeg ja koht
03. märts 2011. a, Jõgeva
Tsiviilasja number
2-10-66437
Tsiviilasi
Osaühing Salux avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Osaühing Salux (registrikood xxxxxxxx; asukoht Tuuliku 4-5 Tabivere 49127 Jõgevamaa); juhatuse liige Exxx Kxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; epost:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Ajutine pankrotihaldur: Hele Kuut (asukoht postkast 28 Telliskivi
Paide 72702 Järvamaa; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
21. veebruar 2011. a
Osaühing Salux juhatuse liige Exxx Kxxxxxxxx esitas 29.12.2010. a kohtule avalduse, milles palus kohtul välja kuulutada osaühingu Salux pankrot. Avalduse põhjal on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks ettevõtte majandustegevuse katkemine ja võimaluste puudumine uueks majandustegevuse alustamiseks. OÜ Salux on maksejõuetu. Majandustegevuse lõppemise tõttu tagastas osaühing oma põhivara liisingfirmale 2009.a.aastal. Liisingfirma müüs vara 2010.a alla omahinna, seetõttu lisandusid uued kohustused. Liisingleping oli tagatud isikliku käendusega, mistõttu liisingettevõtte poolsed kohustused kuuluvad tasumisele OÜ Salux omaniku Exxx Kxxxxxxxxx poolt. Avaldaja on püüdnud võlgnevusi vähendada, praeguseks on võimalused selleks ammendunud. Avaldaja on avalduses märkinud kohustuste kogusummaks 137 165,70 krooni s. o 8 766,49 eurot. Kohus otsustas 07.01.2011. a määrusega võtta pankrotiavaldus menetlusse ja algatada Osaühingu Salux pankrotimenetlus. Kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Hele Kuudi. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Aruandest nähtub, et aastatel 2008, 2009 ja 2010 ei ole Salux OÜ täitnud Äriseadustikust tulenevaid nõudeid ja omakapitali nõue oli täitmata, s.h. aastatel 2009,2010 oli omakapital rohkem kui 375 000 krooniga miinuses. Võlgnikul on vara 0 krooni. Võlgasid on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse ees kokku 8357.96 euro (130773.66 krooni) ulatuses. On võlgnevus ühe töötaja ees Töövaidluskomisjoni otsuse alusel kokku summas 514.04 krooni. Kokku on võlgnikul võlgasid 8872 euro ehk 138 816.63 krooni väärtuses. Kõik koostöö- ja töölepingud on võlgnikul lõpetatud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjusena nimetab ajutine haldur järgmisi: 1)väike osakapital, mis ei võimaldanud äriühingul laieneda 2)konkurentsi suurenemise olukorras puudus võimalus jätkata tegevust. Puudub maksejõuetuse põhjustamine PankrS § 28 tähenduses. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada Salux OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige Exxx Kxxxxxxxx avalduses toodu juurde. Ettevõtte tegevus lõppes juulis 2009 ja tegevuse jätkamise võimalust ei näe. Liisingauto võeti tagasi.
Oli üks töötaja, kes esitas avalduse töövaidluskomisjonile, tööleping lõpetatud juulis 2009. Ettevõte on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. OÜ omakapital peaks garanteerima ajutise menetluse kulude katmise. Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevusala on olnud kaubavedu maanteel (tl.6). Lepingud on lõpetatud ja muud majandustegevust võlgnikul ei toimu. Puudub vara omaniku tahe investeerida ettevõtte tegevus jätkamiseks. Kohtule esitatud ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 8872 euro ulatuses ja vara 0 euro väärtuses. Võlgnikul puudub praeguses olukorras reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlad Maksu- ja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muutused teenuse osutamise turul ja väike osakapital, mis ei võimalda laienemist. Tegemist on olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg.1 alusel nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu ei põhjendatud aluseid. Juhatuse liige on teadlik vajadusest katta ajutise halduri tasu või kulud. Kohus teavitas võlgniku pankrotimenetlusest võlausaldajat Maksu- ja Tolliametit, tehes võlausaldajale ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, sellega on täidetud PankrS § 30 nõuded. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Salux pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida ja esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avaldus võlgniku töötajale töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa saamiseks. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Exxx Kxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul peaks olema olemas vara vähemalt äriühingu osamakse väärtuses, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest ja puudujäävas osas jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku juhatuse liikme kanda. Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.