Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

õiguslikku jõudu, kuid selles väljendub juhatuse soovimatus koostööd teha. Audiitorteenuse osutamise lepingu kliendipoolseks tegelikuks täitjaks on juhatus mitte osanikud. 24.05.2010 oli hagejale teatavaks saanud asjaolu, kostja juhatus ei kavatse lepingu täitmist jätkata, hageja esitas vastunõude, Audiitortegevuse seaduse § 57 käsib vandeaudiitoril kliendipoolse lepingust taganemise korral viivitamatult reageerida. Nõude esitas hageja Audiitortegevuse seaduse § 57 lg 1, VÕS § 115 lg 3, § 127 ja 128 lg 4 alusel. Juhatuse liikmel ei ole õigust lepingut audiitoriga, kelle osanikud on valinud, kuni osanikud on audiitori taandanud. Juhatuse liige AV ei esitanud lepingu ülesütlemise alusena ühtegi osanike otsust seega ei saa lepingu ülesütlemisavaldust käsitleda osanike tahtena, vaid juhatuse liikme enese avaldusena. Osanikel on õigus tellida aastaaruande audit ka siis kui see on ettevõtte jaoks vabatahtlik audit. Auditi eesmärk on anda ettevõtte osanikele sõltumatu vandeaudiitori arvamus selle kohta kas ettevõtte juhatus on oma tegevuses täitnud osanike otsuseid ja seadusi, tegutsenud osanike huvides ja kajastanud ettevõtte majandustulemusi aastaaruandes õigesti. Asjaolu, et auditi vajadus oli ära langenud ei ole tõene, audiitor sai A. V – posti aadressilt ERi lubaduse, et juhatuse liige vestleb ettevõtte raamatupidajaga eesmärgiga kiirendada auditeerimise kulgu. Juhatuse liige A V viitas lepingu üleütlemisel punktile 11.3, mis tähendab poolte kokkulepet. Puudus pooltevaheline kokkulepe ning vajalik mõjuv põhjus. Kostja juhatuse liikme A. V e otsus on vastolus osanike 27.01.2010 otsusega, lepingu punktis 11.3 kokku lepituga, Audiitortegevuse seaduse § - ga 57 lg 1 ja ÄS § ga 168 lg 1. Hagejal ei ole võimalik enam lepingut täita 2009 aastaaruande esitamise tähtaeg oli 30.06.2010. Lepingut ei olnud võimalik täita, sest kostja ei täitnud seda. Hagejal on jäänud saamata tasu töö eest ja lepingus kokkulepitud tulu. Hagejal jäi saamata 12 000 krooni, sest kostja tegi võimatuks lepingu täitmise ja tulu saamise. Summa oli lepingu punktis 8.2 kokku lepitud. Kostja viitab VÕS §- le 655, seega samuti hageja õigusele saada tasu. Hageja palub välja mõista 12 000 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks, mida vähendas asja sisulise arutamise käigus 5000 kroonini. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista (tlk 98). Poolte vahel on sõlmitud leping kostja 2009 aastamajandusaasta aruande auditeerimiseks. Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 mõttes. VÕS § 655 lg 1 kohaselt võib tellija lepingu igal ajal üles öelda, mida kostja 25.05.2010 tegigi. Hageja pidi lepingu ülesütlemise avaldusest aru saama, et tema audiitortegevuse teenust kostja ei soovi ja koostöö on lõppenud. Juhatus võttis 24.05.2010 vastu otsuse mitte täita lepingut, osanikud olid otsustanud audiitori tagasi kutsuda. Hageja ei ole tõendanud talle tekitatud väidetavat kahju. Asjaolu, et hageja ei ole auditeerimiseks vajalikku tööd teinud kinnitab ka tema AV 12.05.2010 saadetud e –kiri, et ``ML OÜ-ga ei ole kuidagi. Ma pole näinud aruannet ega mitte ühtegi dokumenti.`` Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuhagi ( tlk 136). Hagiavaldusele eelnevalt esitas hageja OÜ-le ML nõude nr 3-11/28-1 ning 25.05.2010 nõude kaaskirja, kuivõrd kostjal puuduvad õigusalased teadmised, oli kostja sunnitud pöörduma nõudele vastamiseks KL CONSULT ÕB poole. Alusetu ja põhjendamatu nõude tõttu on kostjal tekkinud kahju. Kostjal on tekkinud kohtueelsed menetluskulud, mille hüvitamist saab käsitleda tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Kohtuväliste

õigusabikulude hüvitatavust saab jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes. Lepingu ülesütlemine leidis aset 25.05.2010 hageja nõue oli aga esitatud 24.05.2010 ning selles puudus viide lepingu ülesütlemisele kui nõude alusele. KL CONSULT ÕB koostas nõudele vastuse ja esitas arve nr M- 59, 31.05.2010 summas 5610 krooni. Kostja palub vastuhagi rahuldada ja hagejalt OÜ C.A.S. kostja OÜ ML välja mõista 5610 krooni ja viivis (tlk 195). Hageja vastus vastuhagile. Hageja esitatud vastuhagi ei tunnista (tlk 153-161), hageja hinnangul väide, et kostja oli sunnitud pöörduma õigusbüroo poole ei ole tõene, sest 21.05.2010 telefonivestluses hageja esindajaga oli ER äriõiguse valdkonnas väga enesekindel. 31.05.2010 vastuses ei ole ühtegi viidet ega tõendit et, selle dokumendi koostamiseks on kellegi abi vaja läinud. Hagejale 25.05.2010 edastatud ülesütlemisteade ning 31.05.2010 vastus on koostatud samasel viisil, digitaalselt allkirjastatud ning edastatud AVe poolt, mingeid erisusi näha ei ole. Tõendamata on, et arve nr 59 on just hagejaga seotud, K. B võis selle ka muul eesmärgil osutatud õigusabi eest vastu võtta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole ka vastuhagi kirjeldatud asjaoludel põhjendatud ega tõendatud. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud lepingu nr 3-11/28.2010, 27.01.2010 kohaselt ML OÜ, keda esindas AV ja OÜ C.A.S. sõlmisid lepingu eesmärgiga hinnangu andmiseks ettevõtja OÜ ML 2009 aasta majandusaasta raamatupidamisaruande seaduslikkusele ja tõepärasusele ja lepingu objektiks oli audiitorkontrolli teostamine. Töö teostamiseks määratleti 12 töötundi hinnaga 1000 krooni üks töötund. Vaidlust ei ole, et 25.05.2010, teavitas OÜ ML nimetatud pooltevahelise lepingu lõppemisest (tlk 56) viidates asjaolule, et 2009 aasta majandusaasta aruande auditeerimise vajadus on ära langenud ja tugines lepingu punktile 11.3 (tlk 42), mille kohaselt võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppe alusel v.a juhul, kui teisiti on ette nähtud lepingus või seaduses. Pooled on omavahelise õigussuhte hinnanud töövõtuks ning hageja lähtunud lepingu ülesütlemisel VÕS § - 655 esimesest lõikest. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on ülesütlemise teate kätte saanud, olles sellele ka vastanud kaaskirja ja arvega tasu 12 000 krooni nõudes (tlk 58). Kohus juhib poolte tähelepanu, et vastavalt TsMS § -le 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest. Hageja on menetluse kestel kasutanud TsMS § 206 esimesest lõikest tulenevat õigust ja vähendanud oma nõuet 5000 kroonini, ehk 319.56 EUR (tlk 323) soovides tasu tehtud töö eest. Kohaldada tuleb alates 01.07.2002.a. kehtiva võlaõigusseaduse sätteid (VÕS), mis puudutavad töövõtulepingut. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) V tama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud väidetavalt teostatud tööde

eest saamata jäänud tasu nõude ehk tehtud tööga väljateenitud töövõtutasu nõude, mitte töövõtutasu töö eest, mis jääb tal kui töövõtjal kostja taganemise tõttu tegemata. Pooled on lepingu punktis 11.2 kokku leppinud, et leping on sõlmitud kostja 2009 aasta majandusaasta aruande audiitorkontrolli teostamiseks ja lõpeb pärast tööettevõtja poolset lepingu kohast täitmist, kui tellija üldkoosolek või ainuomanik ei vali audiitorit tagasi. Seega on pooled ette näinud lepinguliste suhete lõppemise võimaluse ka enne lõplikku auditeerimist ning kohtu hinnangul tuleb leping lugeda lõppenuks just nimetatud alusel ehk seoses audiitori tagasivalimisega auditeerimise vajaduse äralangemisel. 27.01.2010 on osanikud kooskõlas äriseadustiku § 168 lg 1 p 7 valinud audiitoriks Ülle Sikk- Kuusmaa ( tlk 38). 24.05.2010 teavitas kostja esindaja viimase tahtest audiitor tagasi valida (tlk 54). Lepingu lõppemist eelviidatud alusel kinnitab asjaolu, et 24.05.2010 otsustasid osanikud ER, AV ja KB kutsuda tagasi audiitor seoses ühingu auditeerimiskohustuse ära langemisega (tlk 353). Ka hageja on lepingu lõppemist aktsepteerinud esitades koheselt oma tasu nõude. Kuivõrd TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kohustub hageja tõendama tehtud mahus tööd. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja on esitanud tõendamaks tehtud töö mahtu auditi aruande (tlk 71-92), kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et nimetatud tõendiga ei ole piisavalt tõendamist leidnud hageja poolt viie töötunni ulatuses töö tegemine, mis kuuluks hüvitamisele kostja poolt. Kostja on kohtu hinnangul põhjendatult esile toonud, et auditi plaanist ei nähtu, mil see on koostatud (tlk 141), mis ajal hageja pidi töö teostama ning mil tööd tegelikult teostati. Kostja esindajate kinnitusel koos tasu nõudega dokumente ei esitatud. Kostja on muuhulgas märkinud, et hageja teostas lepingulisi töid ka OÜ – le H , kellega oli ühine ladu. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas poole vande all antud ütlus ja dokumentaalne tõend. Hageja ei ole ümber lükanud ühegi tõendiga, et laos toimus just kostja laoseisu kontroll, mitte OÜ H ega põhistanud töö tegemist kostjale. Kohtu hinnangul on 12.05.2010 hageja poolt kostja seaduslikule esindajale saadutud e- kirjast võimalik üheselt järeldada, et OÜ H audiitorkontroll on teostatud, kuid kostja suhtes ei ole hageja faktiliselt toiminguid ja töid selleks ajaks läbi viinud. Hageja on oma kirjalikus vastuses vastuhagile möönnud, et 12.05.2010 e- kirjast said mõlemad pooled aru, et OÜ ML audit seisab. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka, et 09.04.2010 kontrollis ta Ristiku tänava laos kostja laoseisu. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on kirjeldanud tööde tegemist (tlk 273) järgmiselt: auditi plaani koostamine, kokku 1, 5 tundi 28 jaanuaril 2010, eelmisest perioodist ületulevate probleemide kaardistamine, kokku 1, 5 tundi, 29.jaanuaril 2010 ja laovarude arvestuse vaatlus ja selle dokumenteerimine, 2 tundi, 9. aprillil 2010. Nimetatud kirjelduse andis hageja esindaja ka kohtuistungil (tlk 322) 10.02.2011, kuid kohus kuulas vande all üle kostja juhatuse liikmed ER, AV ning KB . Kostja juhatuse

liikmed (tlk 317-321) kinnitasid, et auditi materjale ei ole nad enne kohtumenetlusest näinud ega olnud teadlikud ka audiitori tööst Ristiku tänava laos 09.04.2010 seoses OÜ –ga ML, neile teadaolevalt teostati OÜ H auditit. Esitatud ütlustest saab kohus järeldada kogumis teiste tõenditega, et lepingu lõppemise aja seisuga töid, mis kuuluks väljamaksmisele, hageja poolt tehtud ei olnud. Kostjal on tekkinud kohtueelsed menetluskulud, mille hüvitamist ta palub käsitleda tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõudena, mis kuuluks hagejalt väljamõistmisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja on vastuhagi tõendamiseks esitanud arve- saateleht nr 59 – M ja aruande ( tlk 144, 145) ning maksekorralduse nr 1735 (tlk 196). Kostja väljavõte ekirjast (tlk 239), 31.05.2010 ei kinnita kohtu hinnangul seotust hageja tegevusega, samuti puudub seos väidetava kahju suuruse tõendamiseks esitatud dokumentidega. Kostja esitatud õigusbüroo e- kirjas ei ole ühtegi viidet kuludokumentidele ja arvele. Arve – saatelehe puhul (tlk 145) ei nähtu, et see oleks esitatud üldse kostjale, puudub nii koostaja kui KB allkiri, samuti ei kajasta aruanne, et see oleks esitatud kostjale. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi maksekorraldus, milles ei kajastu seotus hagejaga kahju võimalikku põhjuslikku seost. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Hageja on vaidlustanud kostja poolt esitatud tõendi (tlk 254), vastavalt TsMS § -le 273 lg 5 kui dokument on esitatud ärakirjana on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta otsustab kohus misssuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 277 lg 4 kohaselt kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata. Eeltoodud sätetele tuginedes jätab kohus asjas tõendina arvestamata dokumentaalse tõendi, mis asub toimiku leheküljel nr 254.

Menetluskulude jaotus ja hagi hind. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd nii hagiavaldus, kui vastuhagi jäävad rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta täies ulatuses nende endi kanda tuginedes TsMS § - le 162 lg 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.