Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
02.märts 2011.a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-10-55037
Tsiviilasi
H. K. T. K. nõusoleku saamiseks eestkostetava kinnisomandi (ühisomandi osa) käsutamiseks
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: T. K. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx x-xx xxxx xxxxxxx xxxx , xxxxx xxxxxxx, kontakttelefon xx xxxxx E-post: Asjast puudutatud isik: H. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; viibimiskoht xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Seaduslik esindaja:
esindajad
1.Rahuldada T. K. . 2.Anda Tiiu K. (isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx x-xxxxxx xxxxxx) nõusolek tema eestkostetavale H. K. xxxxxxxxxxx) kuuluva kinnistu, asukohaga xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx,mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx ühisomandis oleva osa käsutamiseks. 3.Tunnistada kohtumäärus kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. 4.Jätta menetluskulu – avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada 15 päeva jooksul selle
kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtu põhjendused T. K. määratud Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 19.02.2009 määrusega piiratud teovõimega isiku H. K. . Kohtusse on saabunud avalduse kohaselt taotleb H.K. kohtu nõusolekut eestkostetavale ühisomandina (osa abikaasade ühisvarast) kuuluva kinnisasja osa käsutamiseks – võõrandamiseks või kasutusse andmiseks. Kinnisasi – hoonestatud kinnistu K. , registriosa nr.xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxx, suurusega 7,43 ha, omanikuna on kinnistusraamatusse kantud H. . , kuid faktiliselt on tegemist abikaasade ühisvaraga. Avaldaja ja eestkostetava H. K. abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx.x. Rajooni TSN TK Perekonnaseisubüroos (xxxxx xx.xx), abielu pole lõppenud ning abikaasade vahel pole sõlmitud ühisvara režiimi muutvaid kokkuleppeid. Kinnistu oli järelmaksu tagatiseks koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks ma väljaostuhinna katteks, avaldaja poolt on järelmaks, summas 14 250 krooni käeolevaks ajaks tasutud ning hüpoteek kustutatud. Avaldaja on kandnud ka hüpoteegi kustutamise kulud, summas 812.- krooni. Eestkostetava varaks on tema igakuine pension ja ülalmärgitud kinnisasi. Kuna pensionist, mis laekub H. K. ülalpidamiskulude katteks xxxx xxxxxxxxxxx, ei piisa nimetatud kulude katteks, on eestkostja täiendavalt tasunud oma vahendite arvelt Ahja Vallavalitsusele alates juulist 2008- novembrini 2010 79 698 krooni.Täiendavalt on eestkostja ostnud eestkostetavale hügieenitarbeid 2618.- krooni eest. Lisaks sellele on T. K. kinnistuga seotud kulutused – tasunud maamaksu ja elektri eest. Seega eestkostja ülesannete täitmine ja H.K. vajaliku hoolduse tagamise on seotud märkimisväärsete kuludega, mille edaspidiseks katmiseks on vajalik võõrandada eestkostetava ja avaldaja ühisvara hulka kuuluv kinnisasi. Kinnistu müügist saadava rahasumma soovib T.K. jagada võrdselt abikaasade vahel ning H.K. osa kasutada tema jätkuvaks ülalpidamiseks xxxx xxxxxxxxxxx. Juhul, kui võõrandamise protsess osutub aeganõudvaks, soovib avaldaja anda kinnisasja tasu eest kasutamiseks. Mõlemad tehingud oleksid eestkostetava huvides, H.K. seisund ei ole paranenud ning ta vajab jätkuvalt ööpäevaringset hooldust. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohustab eestkostjat kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PKS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. Tulenevalt lapse eestkostet puudutavatest PKS § 187 punktidest 1 ja 4 peab eestkostjal olema kohtu eelnev nõusolek eestkostetavale kuuluva kinnisasja(õiguse) käsutamiseks. Kinnistusraamatu registriosa nr.xxxxxx nähtub, et Ahja vallas, Vanamõisa külas asuva kinnistu, registriosa nr, xxxxxxx omanikuna on kinnistusregistrisse kantud H. . . Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et H. T. K. on sõlmitud xx.xxxxxxx xxxx.a. Kinnistu on omandatud 27.06.2006.a., seega kuulub abikaasade ühisvara hulka. Ahja Vallavalitsuse ja T. K. on sõlmitud 07.07.2008 kokkulepe, mille kohaselt 100 % H.K. pensionist laekub Ahja Vallavalitsusele hooldekodu kohamaksumuse eest ning puudujääva osa kohamaksumusest tasub T. K. andjana. T.K. on 02.11.2010.a. seisuga vastavalt Ahja Vallavalitsuse teatele tasunud H. K. xxxx xxxxxxxxxxx 79 698 krooni ulatuses.
T.K. on esitanud kohtule koos avaldusega ka maksekorraldused maa erastamise maksmuse ning kinnistu maamaksu ja elektrienergia eest tasumise kohta. Kohus on H.K. ära kuulanud telefoni teel, T.K. on avaldanud, et ka tema ise on pensionär ning maksab H.K. hooldamise eest juurde 2221 krooni (141,95 eurot).Seetõttu soovib ta kinnistu võõrandada või kasutusse anda, sest praegu seisab maja tühjalt. Seni on T.K. kasutanud H.K. hooldamise eest tasumiseks oma sääste. Kohtule esitatud avalduse ja sellele lisatud tõendite ning avaldaja ärakuulamisel saadud andmete põhjal on kohus veendunud, et avaldajale taotletud nõusoleku andmine on vajalik ning eestkostja tegutseb eestkostetava huvides. Avaldaja ja eestkostja ühisvara hulka kuuluva kinnistu müük on otstarbekas, kuna kinnisvara ei ole praegu kummagi abikaasa kasutuses ja sellest ei ole ei eestkostetavale ega avaldajale otsest kasu. Eestkostetava varaline seisund ei halvene, kuna tegemist on tasulise tehinguga ning müügist või kasutusse andmisest saadud raha on võimalik kasutada eestkostetava ülalpidamise eest tasumiseks hooldekodus. Mis puudutab kinnisasja müügist saadud raha jagamist, siis kuna tegemist on abikaasade ühisvara hulka kuuluva varaga, tuleb see vastavalt PKS § 37 lg 3 jagada võrdsetes osades. Tulenevalt TsMS §-st 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud. Seetõttu tuleb jätta meneluskulud – avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldaja kanda.
Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.