OÜ Pro Proff hagi OÜ VX Kivisillus vastu lepingulise kohustuse täitmiseks summas 631 105 krooni 5 senti. OÜ VX Kivisillus vastuhagi OÜ Pro Proff vastu alusetult saadud ettemaksu summas 1 009 238 krooni 20 senti tagastamiseks.
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1 228 890 krooni (78 540.39 eurot)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Pro Proff apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
8. veebruar 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Pro Proff (registrikood: 10972684), esindaja advokaat Rait Sarjas
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 15. juuli 2010 otsus
Vastustaja (kostja): OÜ VX Kivisillus (registrikood: 10726146), esindajad Liis Puidak ja Ilmar Raap
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 15. juuli 2010 otsus ja teha asjas uus otsus.
3.Mõista OÜ-lt VX Kivisillus välja OÜ-u Pro Proff kasuks 613 995 krooni 6 senti, s.o 39 241 eurot 44 senti,
ning mõista OÜ-lt Pro Proff välja OÜ-u VX Kivisillus kasuks 1 009 238 krooni 20 senti, s.o 64 502.08 eurot. Teha tasaarvestus ja mõista välja OÜ-lt Pro Proff OÜ-u VX Kivisillus kasuks 395 243 krooni 14 senti, s.o 25 260 eurot 64 senti (kakskümmend viis tuhat kakssada kuuskümmend eurot 64 senti).
4.Tühistada Viru Maakohtu 16. veebruari 2009 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva otsuse jõustumisel.
5.Tagastada OÜ-le VX Kivisillus (a/a nr 1022001544304 AS SEB Pank) ekspertiisi tegemiseks enamtasutud 4 639 (neli tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) krooni ja saata kohtuotsus selles osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
6.Ekspertiisitasu maakohtus jätta OÜ-u Pro Proff kanda, muud menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 83,5% ulatuses OÜ-u Pro Proff kanda ja 16,5% ulatuses OÜ-u VX Kivisillus kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Pro Proff esitas hagi OÜ VX Kivisillus vastu lepingulise kohustuse täitmiseks summas 631 105 krooni 5 senti. Hagiavalduse kohaselt esitas 05.11.2007 hageja kostjale võrkude hinnapakkumise, mille kohaselt oli armatuurvõrkude hinnaks sõltuvalt artiklist 9,50 – 10,2 kr/kg. Hinnapakkumisele oli märgitud väljaveo tähtajaks 22.04.2008. Poolte vahel puudus kokkulepe müüdava kaupa koguse osas, kokkulepe oli selles, et kuni 22.04.2008 müüb hageja kostjale kaupa hinnapakkumises kokkulepitud hindadega. Alates 22.04.2008 oli hagejal õigus muuta hinnapakkumises toodud hindu. Kostja aktsepteeris hagejapoolset hinna tõstmist, tasudes 26.05.2008 arve nr. 162, kus ühikuhinnaks on märgitud 11,50 kr/kg ja 30.06.2008 arve nr. 207, kus ühikuhinnaks on märgitud 14,80 kr/kg.
Pärast 22.04.2008 poolte vahel toiminud õigussuhet võib käsitleda kahesuguselt. Esimese alternatiivi kohaselt võib väita, et iga kord, kui kostja soovis soetada hagejalt kaupa, kostja tellis kauba ja hageja tõi selle kohale. See tähendab, et igakordselt sõlmiti eraldi müügileping. Seega oli kauba hind iga vastava tellimuse puhul eraldi kokkuleppe esemeks. Sama hinnaga kauba on kostja ühe korra vastu võtnud ja selle eest ka tasunud. Hageja küsitud hind ei olnud liiga kõrge. Teiseks, kui eeldada, et pooltevaheline leping jätkus, tuleb käsitleda kauba eest tasutud hinna muutmist lepingu muutmisena. Kostja nõustus, et pärast 22.04.2008 oleks hagejal olnud õigus muuta kaupade ühikhindasid, kuid kuna hageja ei ole kostja hinna muutmisest teatanud, ei ole hindade muutmine õigustatud. Käesoleval juhul on oluline lepingupoole subjektiivne võime aru saada teise poole käitumisest. Kostja on tasunud arve nr. 207, milles oli ühikuhinnaks märgitud 14,80 kr/kg. Seega on kostja väljendanud kaudset tahteavaldust TsÜS § 68 lg 3 mõttes ja nõustus hindade tõstmisega. Samuti on kostja aktsepteerinud hageja poolt nõutud artiklite hinda 14,80 kr/kg 03.09.2008 saldoteatises. Seega sai hageja eeldada, et kostja on nõustunud kauba uue hinnaga. 16.07.2008 esitas hageja kostjale arve nr 225, milles armatuurirangide ühikuhinnaks on märgitud 14 kr/kg ja armatuurvõrgu ühikuhinnaks on märgitud 14,80 kr/kg. Arve nr 225 kohaselt kohustus kostja 15.08.2008 tasuma saadud kauba - armatuurirangid 5 800 kg ja armatuurvõrk 30 651 kg eest 631 105,05 krooni. Kostja arvet ei tasunud. 23.09.2008 saatis hageja kostjale nõudeavalduse lepingulise kohustuse täitmiseks, millele kostja vastas oma 02.10.2008 kirjaga, et hageja on eelneva kokkuleppeta suurendanud toodete hindu, mis olid pakkumises kokku lepitud. Kostja tunnistas nõuet summas 411 453 krooni 25 senti. Samas väitis kostja, et ta on hagejale tasunud arvete nr 373, 5, 50, 181 ja 184 alusel 1 036 238 krooni 20 senti ettemaksu, kuid ei ole nende arvete alusel kaupa saanud. Sellest tulenevalt tasaarveldas kostja arve nr 225 alusel võlgnetava summa hagejale ettemaksuna tasutud summaga ning leidis, et hageja võlgneb kostjale 624 784 krooni 95 senti. Hageja ei vaielnud vastu, et kostja on esitatud arvete alusel kauba eest tasunud, kuid on vaidles vastu kostja väitele, et tegemist oli ettemaksuga. Arve nr 373 on väljastatud 30.12.2007, millelt nähtub, et hageja on saatnud kostjale 7 247 kg armatuurterast ja kostja on selle 31.12.2007 kätte saanud, kinnitades seda oma allkirjaga. Arve nr 5 on väljastatud 16.01.2008, millelt nähtub, et hageja on saatnud kostjale armatuurterast kokku 23 754 kg ja kostja on selle 16.01.2008 kätte saanud, kinnitades seda oma allkirjaga. Arve nr 50 on väljastatud 26.02.2008, millelt nähtub, et hageja on saatnud kostjale armatuurterast kokku 24 180 kg ja kostja on selle 26.02.2008 kätte saanud, kinnitades seda oma allkirjaga. Arve nr 181 on väljastatud 04.06.2008, millelt nähtub, et hageja on saatnud kostjale armatuurterast kokku 24 100 kg ja kostja on selle 04.06.2008 kätte saanud, kinnitades seda oma allkirjaga. Arve nr 184 on väljastatud 09.06.2008, millelt nähtub, et hageja on saatnud kostjale armatuurterast kokku 23 800 kg ja kostja on selle 09.06.2008 kätte saanud, kinnitades seda oma allkirjaga saatelehel. Seega on kostja väited, et hageja ei ole kostja poolt tasutud arvete alusel kaupa üle andnud, ebaõiged. Kuna kauba transporti objektile teostas AS Allando Trailways, puudub hagejal teave, kes konkreetselt oli see kostja esindaja, kes kauba objektil vastu võttis. Kostja poolt 03.09.2008 edastatud saldoteatis kinnitab, et kostja aktsepteeris hageja poolt üle antud kauba eest nõutavat hinda ning, et hageja on kostjale arvetel näidatud kaupa üle andnud. Saldoteatisel on kostja märkinud, et tal on nõue hageja vastu summas 50 430 krooni 25 senti 16.07.2008 arve nr 8071637 ja 31.07.2008 arve nr 80731423/3 alusel. Saldoteatis tõendab, et kostja tunnistas, et tal puudub hageja vastu nõue arvete 373, 5, 50, 181 ja 184 alusel summas 1 036 238,20 krooni. VÕS § 204 lg 2 sätestab, et kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Hageja vaidles kostja saldoteatisele vastu ja tuleb lugeda, et hagejal puudusid kohustused kostja ees ning kostjal on kohustus täita arvest nr 225 tulenev kohustus.
Kuna kostja on aktsepteerinud hageja poolt nõutud artiklite hinda 14.80 kr/kg arve nr 207 tasumise ja 03.09.2008 saldoteatisega, on kostjal tulenevalt 16.07.2008 esitatud arvest nr 225 kohustus tasuda hagejale 631 105 krooni 5 senti.
2.Kostja OÜ VX Kivisillus vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas nõuet osaliselt summas 411 453 krooni 25 senti. 05.11.2007 ja 04.01.2008 sai kostja hagejalt hinnapakkumise. Hageja poolt kostjale esitatud 16.07.2008 arvel nr 225 kogusummas 631 105 krooni 5 senti märgitud ühikuhinnad ei vasta hageja tehtud hinnapakkumistele, kuna on pakkumistes olevatest oluliselt kõrgemad. Kostja ei vaidle selle vastu, et ta on saanud kaupa arve nr 225 alusel, kuid kostja ei olnud nõus arvel märgitud ühikuhindadega. Arve nr 225 kogumaksumus peaks, tulenevalt hinnapakkumistes olevatest ühikuhindadest ja pooltevahelisest kokkuleppest, olema 411 453 krooni 25 senti (armatuurrangid kogusega 5800 kg, ühikuhind 11.50, summa 66 700 + km = 78 706 krooni, armatuurvõrk kogusega 30 651 kg, ühikuhind 9,20, summa 281 989,20 + km =332 747 krooni ja 25 senti). Asjaolu, et kostjale on armatuurvõrku ja armatuurrange väljastatud odavama hinnaga, kui arvel nr 225 toodud ühikhinnad, kinnitavad hageja poolt kostjale varem väljastatud arved nr-d 136, 181 ja 162. Poolte vahel puudub kokkulepe pakutavate toodete ühikuhindade tõstmiseks. Hageja on edastanud kostjale uue hinnapakkumise 04.01.2008, milles on nii armatuurvõrgu kui ka rangide ühikhind endiselt 9.20 krooni. Ka 05.11.2007 ning 04.01.2008 esitatud hinnapakkumistes oli armatuurvõrgu ning rangide kilohinnaks 9.20 krooni. Pooled sõlmisid pärast arve nr 162 esitamist suulise kokkuleppe ja kostja oli nõus aktsepteerima armatuurrangide kilohinnana 11.50 krooni. Hageja poolt kostjale esitatud arves nr 225 on armatuurrangide kilohinnaks aga 14 krooni ning armatuurvõrgu kilohinnaks 14.80 krooni ja seega kostjale esitatud hinnapakkumistes ning arves nr 162 toodust oluliselt kõrgemad. Armatuurvõrgu kilohinna tõstmiseks pooltevaheline kokkulepe puudus. Arve nr 225 allkirjastas kostja raamatupidaja, kellel on tulenevalt 06.06.2003 käskkirjast nr 1 küll õigus kinnitada allkirjaga arvete vastuvõtmist ja kättesaamist, kuid kellel puudub volitus kinnitada arveid maksmisele kuuluvaks. Arvete tasumise kinnitab kostja juhataja, kes arvega tutvudes nägi, et arves toodud ühikhinnad ei vasta poolte vahel kokkulepitule. 03.09.2008 kostja poolt väljastatud saldoteatis ei tõenda kauba tõstetud hinda aktsepteerimist kostja poolt. Tegemist on informatiivse paberiga, mis näitab hetkel olevat makstud ning maksmata arvete seisu. Hageja poolt hagiavalduse juurde esitatud saatelehed ei ole allkirjastatud ühegi OÜ VX Kivisillus töötaja poolt. Vastavalt 07.04.2010 koostatud ekspertiisiaktile nr DM-0039-10/907 on OÜ Pro Proff poolt kohtule koos hagiga esitatud 30.12.2007, 16.01.2008, 26.02.2008, 04.06.2008 ja 09.06.2008 saatelehtedel olevad allkirjad võltsitud mehhaaniliselt või pilditöötlusprogrammi kasutades ning kantud seejärel koopiamasina või printeri abil saatelehtede koopiatele. 17.11.2009 OÜ Pro Proff poolt esitatud arved ei tõenda kauba tarnimist OÜ-le VX Kivisillus, kuna arvetest ei nähtu, milliste saatelehtede juurde need kuuluda võiksid, mistõttu puudub alus seostada esitatud arveid vaidlusaluste saatelehtedega. Samuti ei nähtu arvetelt, et kaup on väljastatud OÜ-le VX Kivisillus.
3.Kostja OÜ VX Kivisillus esitas vastuhagi, milles taotles alusetult saadud ettemaksu summas 1 009 238 krooni 20 senti tagastamist. Vastuhagi kohaselt on OÜ VX Kivisillus tasunud OÜ-le Pro Proff ette järgmised arved: 31.12.2007 arve nr 373 kogusummas 59 005 krooni 5 senti, 16.01.1008 arve nr 5 kogusummas 194 806 krooni 55 senti, 26.02.2008 arve nr 50 kogusummas 248 231 krooni 90 senti,
04.06.2008 arve nr 181 kogusummas 260 055 krooni 50 senti, 09.06.2008 arve nr 184 kogusummas 247 139 krooni 20 senti. Arved on tasutud pooltevahelise suulise kokkuleppe tulemusena 100%-lise ettemaksuna, kuna OÜ-l Pro Proff olid finantsprobleemid, mis takistasid kauba tehasest välja ostmist ja OÜ-le VX Kivisillus tarnimist. OÜ VX Kivisillus nõustub OÜ Pro Proff poolt esitatud arve nr 225 tasaarveldama OÜ-le Pro Proff ette makstud summade arvelt pärast OÜ Pro Proff poolt ühikuhindade korrigeerimist kogumaksumusele 411 453 krooni 25 senti. Pärast tasaarvelduste teostamist soovis OÜ VX Kivisillus OÜ-lt Pro Proff ettemaksuna saadud summa jäägi 597 784 krooni 95 senti tagastamist.
4.OÜ Pro Proff vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt arved nr 373, 5, 50, 281, 184 on koostatud vastavalt saatelehtedele ja kauba saamine on kinnitatud saaja allkirjaga. OÜ VX Kivisillus oli kohustada teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest. OÜ VX Kivisillus teatas alles vastuhagis, et üle ei antud müügilepingu esemega kaasnevaid dokumente. Kuna viimane arve, mille alusel OÜ VX Kivisillus väidetavalt kaupa ei saanud, on koostatud 09.06.2008, siis ei ole mõistlik aeg teatamiseks 2009 jaanuar. 03.09.2008 edastas OÜ VX Kivisillus saldoteatise, millel oli märgitud, et nõue OÜ Pro Proff vastu on summas 50 430 krooni 25 senti arve nr 8071637 ja arve nr 8073143/3 alusel. Esitatud saldoteatis tõendab, et OÜ VX Kivisillus tunnistas, et tal puudus hageja vastu nõue tulenevalt arvetest 373, 5, 50, 181 ja 184.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus 15. juuli 2010 otsusega rahuldas osaliselt OÜ Pro Proff hagi OÜ VX Kivisillus vastu lepingulise kohustuse 631 105 krooni 5 sendi täitmise nõudes summas 411 453 krooni 25 senti ning tasaarvestas selle summa summaga 1 009 238 krooni 20 senti. Kohus mõistis OÜ-lt Pro Proff OÜ VX Kivisillus kasuks välja ja alusetult saadud ettemaksu tagastamiseks tasaarvestuse tulemusena jäänud summa 597 784 krooni 95 senti. Kohus rahuldas OÜ VX Kivisillus vastuhagi OÜ Pro Proff vastu alusetult saadud ettemaksu summas 1 009 238 krooni 20 senti tagastamiseks tervikuna. Kohus jättis OÜ Pro Proff hagi OÜ VX Kivisillus vastu rahuldamata summas 219 651 krooni 80 senti ja täiendava viivise osas. Kohus määras kostja menetluskuluna kindlaks kokku 88 861 krooni ja mõistis selle summa OÜ-lt Pro Proff OÜ VX Kivisillus kasuks välja menetluskulude katteks. Muus osas jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hagi tagamine Viru Maakohtu 16.02.2009 määruse alusel, millega kohaldati käsutuskeeldu liiklusregistris OÜ VX Kivisillus nimele registreeritud sõidukitele 631 105 krooni 5 sendi ulatuses, tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud rahuldada osaliselt summas 411 453 krooni 25 senti, kuna kostja on hagi selles ulatuses õigeks võtnud. Käesoleval juhul on tegemist ostu-müügilepinguga VÕS § 208 mõttes. VÕS § 11 kohaselt võib leping olla sõlmitud suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seadusega ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Pooltevahelise müügilepingu sõlmimise eelduseks oli hageja poolt hinnapakkumiste tegemine kostjale ning kostja nõustumine hinnapakkumistes esitatud hinnaga ja hinnakirja alusel tellimuste esitamine. Hageja tõstis ühepoolselt kostjale müüdava toodangu hinda selle muutmisega arvel. Tulenevalt VÕS § 13 lg-st 1 võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Poolte vahel puudub kokkulepe pakutavate toodete ühikuhindade tõstmiseks. Kuna hinnapakkumine oli esitatud kirjalikus vormis, siis tulnuks hinna muutmiseks esitada uus hinnapakkumine või selle muutmine samuti kirjalikus vormis.
Kohus nõustus kostja seisukohaga, et saldoteatis on informatiivse iseloomuga dokument, mis võib näidata hetkel olevat makstud ning maksmata arvete seisu, kuid mida ei saa lugeda materjalide objektil liikumise kinnituseks ega ka kauba kättesaamise kinnituseks või ka nõusolekuks kauba ühikuhindade tõstmisele. Pealegi on 03.09.2008 saldoteatis esitatud ainult kahe konkreetse, kuid mitte vaidluse all oleva arve, suhtes ega väljenda poolte muid võlasuhteid. OÜ VX Kivisillus 06.06.2003 käskkiri määratleb raamatupidajale õiguse saldoteatise väljastamiseks, arvete vastuvõtmiseks, kuid mitte nende maksmiseks. Hageja on viivisenõude 1% märkinud ainult arvel 181 ja hagiavalduses, kus ta soovib viivist summas 24 613 krooni. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea tasuma võlgnik viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja on keeldunud oma kohustuse täitmisest, sest on põhjendatult vaidlustanud arve nr 225 tasumise. Kuna hageja on esitanud suvalise hinnaga arve ja sellega ise teinud takistusi arve tasumiseks, tuleb jätta viivisenõue rahuldamata. Kohus leidis, et kostja vastuhagi on põhjendatud rahuldada tervikuna. Vaidlust pole selles, et kostja maksis tarnitava toodangu eest ette. Hageja on arvete nr 373, 5, 50 181 ja 184 alusel saanud kostjalt ettemaksu kogusummas 1 009 238 krooni 20 senti. Vaidlus on selles, kas kostja ettemakstud summa 1 009 238 krooni 20 sendi eest sai toodangu kätte. Hageja ei ole tõendanud, et ta arvete nr 373, 5, 50, 181 ja 184 alusel tegelikkuses toodangu kohale toimetas. Esitatud arved ja nende aluseks olevad kaubaveo saatelehed ei ole vastavuses. Tunnistaja K.T. ütluste kohaselt korraldas ta AS Allando Trailways vedusid klientide tellimuse alusel. Kaubaveo saatelehti täitsid autojuhid ise ja viimased olid kohustatud võtma saajalt allkirja saatelehele, mida tavaliselt oli kolm eksemplari. Kui saatelehel on kauba saaja allkiri, siis on vedaja oma kohustuse täitnud. Seega, kui hageja need transpordiarved kinni maksiski, ei tõenda need kauba kostjale vedamist ja kauba kostja poolt kättesaamist. Saatelehtede visuaalsel vaatlusel ilmneb, et kõik lahtrid, sealhulgas ka kuupäev ja kellaaeg kauba saaja lahtris, on kirjutatud konkreetse saatelehe vormistaja käekirjaga ning saaja allkiri asub lahtris 24 paigutatuna all vabale pinnale. Seejuures on saaja allkiri neljal saatelehel samane. Erineb 30.07.2007 saateleht, millel on saaja allkiri ja sinna juurde kuupäev ilmselgelt kirjutatud ühe isiku poolt, saateleht ise muus osas on täidetud teise isiku poolt. Hageja ei ole originaalsaatelehti kohtule esitanud. Kostja taotlusel teostatud dokumendiekspertiisi tulemustest järeldub, et kaubaveosaatelehtedel olev vastuvõtja allkiri on töödeldud. Tunnistaja Y.Z. ütluste kohaselt vaidlustatud kaubaveosaatelehtedel on küll tema allkirjaga sarnanev allkiri, kuid tema ei ole viidatud saatelehtedele alla kirjutanud, kuivõrd saatelehtedes märgitud ajal ta ei töötanud enam kostja objektil. Tunnistaja võttis omaks vaid 03.08.2007 kirjutatud allkirja. Seega ei ole hageja esitatud kaubaveosaatelehed usaldusväärsed tõendid, need ei kinnita veoste kostjale toimetamist ja kauba kostja poolt vastuvõtmist ning järelikult on arved nr 373, 5, 50, 181 ja 184 esitatud saamata kaubale. Kostja on VÕS §-de 1028 lg 1 ja 1032 lg 1 alusel vastuhagis esitanud nõude hageja vastu alusetu rikastumise tõttu saadud 1 009 238 krooni 20 sendi tagastamiseks ning samas teinud tasaarvestuse hageja nõudega, mida ta tunnistas 411 453 krooni 25 sendi osas. Kostja tehtud tasaarvestus on võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on vastastikused rahalised nõuded. Kostja on tasaarvestuse avalduse hagejale teinud. Hageja pole tasaarvestusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt võib üleandja juhul, kui saaja on üleandjalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Hageja kohustus on ära langenud. Kuivõrd OÜ VX Kivisillus palub tasaarvestada ette makstud summalt OÜ-le Pro Proff seni tasumata arve nr 225 summas, mis jääb pärast kauba ühikuhindades tehtud ümberarvutust, siis on põhjendatud teha tasaarvestus ja hagejalt kostja kasuks välja mõista pärast nõuete tasaarvestamist jääv summa 597 784 krooni 95 senti.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Pro Proff esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. juuli 2010 otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega OÜ Pro Proff hagi rahuldatakse summas 631 105 krooni 5 senti ja viivise osas ning OÜ VX Kivisillus vastuhagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tulenevalt 04.11.2008 hinnapakkumisest oli hagejal õigus muuta pärast 22.04.2009 kostjale tarnitavate toodete hindu ning kostja on hindade tõstmist ka aktsepteerinud. Kostja on tasunud 26.05.2008 arve nr 162, milles rangide ja armatuurraua hinnaks oli märgitud 11,50 kr/kg ja 20.06.2008 arve nr 207, milles armatuurvõrgu hinnaks oli märgitud 14,80 kr/kg. Käesoleval juhul on määrav lepingupoole subjektiivne võime aru saada teise poole käitumisest. Hageja poolt esitatud arvete tasumisest kostja poolt tegi hageja ühese järelduse, et kostja on väljendanud kaudset tahteavaldust TsÜS § 68 lg 3 mõttes ja pooled on müügilepingu tingimuste muutmises kokku leppinud. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-32-09 asunud seisukohale, et TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavalduseks olla kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Samuti on kostja aktsepteerinud hageja poolt nõutud hinda 14,80 kr/kg tulenevalt 03.09.2008 saldoteatisest; 2) on käesoleval juhul viivisemääraks seadusjärgne viivisemäär, kuna lepingus pooled suuremat viivisemäära ette ei näinud. Hageja ei ole teinud takistusi kostjale arve tasumisel. Juhul, kui kostja ei tunnistanud kokkuleppe olemasolu arvel märgitud hindade osas, vaid leidis, et tal on kohustus tasuda oluliselt väiksem summa, siis oleks ta seda pidanud tegema arvel märgitud aja jooksul. Kostja aga jättis saadud kauba eest täies mahus tasumata. Tasaarvestusavalduse esitas kostja alles pärast seda, kui hageja oli pöördunud oma nõudega kohtu poole. Seetõttu on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 113 lg 4; 3) ei olnud poolte vahel kokkulepet, et arvestusperiood oleks pikem või lühem kui aasta. Järelikult tuli kostjal kanda 03.09.2008 saldoteatisele nõuded, mis olid kostjal aasta jooksul tekkinud ning, mis olid hageja poolt tasumata. Sellise õiguse annab kostja raamatupidajale 06.06.2003 kostja käskkirja punkt 1. Nimetatud punkti kohaselt oli alates 06.06.2003 arvete kättesaamise kinnitamise õigus ning maksemeeldetuletuste ja saldoteatiste väljastamise õigus vastustaja raamatupidajal. Antud juhul ei kandnud vastustaja oma väidetavaid nõudeid saldoteatisele. Hageja esitas reklamatsiooni nõuetele, mille kostja saldoteatisele kandis. Hageja on seisukohal, et kuna kostja nõudeid saldoteatisele ei kandnud, tunnistas kostja esitatud saldoteatisega, et tal puudusid nõuded hageja vastu. Kohus, asudes vastupidisele seisukohale, on vääralt kohaldanud VÕS § 204 lg-t 2; 4) ei saa mõistlikuks pidada kostja käitumist majandustegevuse raames, kus kostja, tasudes väidetavalt kauba eest ette, ei saanud hagejalt kaupa, ostis teistelt tarnijatelt (ebasoodsama hinnaga) vajaliku materjali, esitas apellandile 03.09.2008 saldoteatise, millel jättis kajastamata väidetavad ettemaksuarved ning ei esitanud hageja vastu mingisuguseid nõudeid enne seda, kui hageja esitas 23.09.2008 kostja vastu nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse. Hageja leiab, et kostja käitumine viitab asjaolule, et kostja on saanud temale tarnitud kauba kätte; 5) esitas ärakirjad saatelehtedest hagejale AS Allando Trailways. Viimane selgitas, et originaalsaatelehed ei olnud säilinud. Kostja nõude ümberlükkamiseks esitas hageja 17.11.2009 kostjale AS-i Allando Trailways poolt veoteenuse osutamise eest esitatud arved nr 820246, nr 820639, nr 823466, nr 829712 ja nr 830582. Kohus märkis, et esitatud arved ja nende aluseks olevad kaubaveo saatelehed ei ole vastavuses. Kohus on jätnud aga märkimata, milles seisneb vastuolu kaubaveo saatelehtede ning AS-i Allando Trailways poolt esitatud arvete vahel. Arvetel on kajastatud veo kuupäev, laadimisele saabumise aeg, veo alguspunkt ja veo sihtpunkt, mis ühtivad saatelehtedel olevate andmetega. 17.01.2008 arvel on ära märgitud ka vedu teostanud
sõiduki number, mis ühtib arve aluseks oleva rahvusvahelise kaubaveo saatelehel oleva informatsiooniga. Asjaolu, et arvel ei ole kajastatud samu andmeid mis saatelehtedel, ei anna alust väita, et saatelehed ning nende alusel esitatud arved on omavahel vastuolus. Arvetel nr 373, 5, 50, 181 ja 184 ega ka maksekorraldustel, millised tõendavad nimetatud arvete alusel tasumist, ei ole märgitud, et tegemist on ettemaksuga. Poolte vahel ei olnud välja kujunenud praktikat, et vastustaja teostab enne kauba saamist ettemaksu, vastavasisulise väite koos väitega hageja finantsprobleemidest esitas kostja alles pärast hagi saamist. Hageja märgib, et kostja sai kauba ning tasus selle eest, kauba saamist kinnitab kostjapoolne arve tasumine. Kui jätta kõrvale saatelehed kui ebausaldusväärsed tõendid, siis hageja on tõendanud kolmanda isiku poolt väljastatud tõenditega vedude toimumist, kostja aga on tuginenud tema enda poolt koostatud dokumentidele ning väitnud, et hageja ei ole temale kaupa tarninud.
7.OÜ VX Kivisillus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt: 1) ei vastanud 16.07.2008 esitatud arvel nr 225 ühikuhind pooltevaheliste tehingute aluseks olevates hinnapakkumistes toodule ning arvel nr 225 olevad ühikuhinnad on pakkumises olevatest tunduvalt kõrgemad. Samuti ei vastanud poolte vahel kokkulepitule arvel nr 207 näidatud ühikuhinnad. Avastades hinnaerinevused, teavitas kostja hageja esindajat, kes lubas tasaarveldada hinnavahe viimaselt arvelt ning kompromissina oli kostja nõus aktsepteerima arvel nr 162 nimetatud ühikuhinda. OÜ Pro Proff ei ole tänaseni lubatud tasaarveldust teinud. Hinnapakkumise kirjalikus vormis esitamata jätmise korral ei ole lepingupoolel õigust muuta poolte vahel kokkulepitud hinda teise poole nõusolekuta, lepingut on võimalik muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastustaja ei ole kordagi nõustunud arvetel 207 ja 225 näidatud ühikuhindadega. Kuna arvetel 207 ja 225 näidatud hinnad olid konkurentide hindadest kõrgemad, ei olnud võimalik hagejal eeldada kostja nõusolekut või mõistlikku huvi edasise koostöö jätkumiseks selliste hindadega. Arve nr 225 tasumata jätmine on käsitletav vastustaja poolse tahteavalduse puudumisena lepingu jätkamiseks ning ühikuhindade tõstmiseks. Kui hinnapakkumine on sõlmitud kirjalikus vormis, siis olnuks mõistlik uus hinnapakkumine esitada samuti kirjalikus vormis. Oluline on asjaolu, et apellandil puudus alus eeldada, et kostjal on mõistlik huvi jätkata koostööd pidevas hinnatõusus. TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Antud juhul puudub hagejal alus sellist tahet eeldada. Kompromissina oli kostja nõus aktsepteerima küll arvel 162 näidatud ühikhindu, kuid ei ole kordagi nõustunud arvel nr 207 näidatud ühikhindadega. Kuna hageja ei täitnud poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid (tasutud arvete alusel kauba saatmine ning viimase arvega tekkinud hinnavahe korrigeerimine), jättis kostja viimase arve tasumata ning vaidlustas selle. Hagejal puudub õigus tõsta kauba ühikhindu pärast tarne teostamist, muudatuskokkuleppeid on võimalik sõlmida vaid enne tehingu toimumist; 2) ei pea võlgnik VÕS § 113 lg 4 kohaselt tasuma viivist aja eest, millal ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja keeldus oma kohustuste täitmisest õigustatult. Arve nr 225 tasumata jätmist ei saa käsitleda kohustuse täitmata jätmisena. Kostja on teinud hagejale ettemakseid kogusummas 1 009 238 krooni 20 senti ning palunud tasaarveldada sellelt võlgnetava summa 411 453 krooni. Seega ei ole õige hageja käsitlus, et kostja on arve tasumata jätnud osas, milles ta arvet aktsepteeris. Samuti puudub kostjal eeltoodust tulenevalt kohustus viivise tasumiseks; 3) on saldoteatis informatiivse iseloomuga dokument, mis näitab hetkel makstud ja maksmata arvete seisu, kuid mida ei saa lugeda materjalide objektil liikumise kinnituseks ega ka kauba kättesaamise kinnituseks või nõusolekuks kauba ühikuhindade tõstmiseks;
4) oli poolte vahel välja kujunenud praktika, kus kaup tuli pidevalt lubatust hiljem, seega ei olnud kostjal põhjust eeldada kauba tulemata jätmist; 5) ei hinnanud kohus esitatud tõendeid vääralt. Ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt nr DM-003910/907) tuvastati, et hageja poolt kohtule esitatud saatelehed olid võltsitud, mistõttu ei ole võimalik neid arvestada tõenditena. Kuna tuvastatud on hageja poolt esitatud arvete alusdokumentide võltsituse fakt, puudub alus arvete esitamiseks. Ühtlasi ei nähtu hageja poolt esitatud arvetelt, millisele objektile Kohtla-Järvel on kaup tarnitud ning, kas ja kes on väidetavalt saadetud kauba vastu võtnud. Hageja ei ole arvete 374, 5, 50, 181 ja 184 alusel kaupa tarninud, mistõttu kuulub kauba eest tasutud ettemaks kostjale tagastamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 15. juuli 2010 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega: mõistab OÜ-lt VX Kivisillus välja OÜ-u Pro Proff kasuks 613 995 krooni 6 senti, s.o 39 241.44 eurot; mõistab OÜ-lt Pro Proff välja OÜ-u VX Kivisillus kasuks 1 009 238 krooni 20 senti, s.o 64 502.08 eurot. Tehes tasaarvestuse, mõistab kohus OÜ-lt Pro Proff OÜ-u VX Kivisillus kasuks välja 395 243 krooni 14 senti, s.o 25 260.64 eurot.
9.Nähtuvalt hageja poolt kostjale esitatud hinnapakkumisest 05.11.2007 ja 04.01.2008 (I kd tl 51-53) oli armatuurvõrkude hinnaks sõltuvalt artiklist 9,50 – 10,2 kr/kg ning armatuurirangide hinnaks 9,20 kr/kg. Vaidlust ei ole selles, et kostja võttis pakkumuse vastu hageja poolt esitatud hindadega. Vaidlusalusel 16.07.2008 arvel nr 225 (I kd tl 13) on märgitud armatuurvõrkude hinnaks 14,80 kr/kg ning armatuurirangide hinnaks 14 kr/kg ning poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja oli õigustatud tõstma armatuurrangide ja armatuurvõrkude hinda võrreldes esialgselt kokkulepituga. Apellandi seisukoha kohaselt oli tal pärast 22.04.2008 õigus muuta kostjale tarnitavate toodete hindu ning kostja on hinnatõusu aktsepteerinud sellega, et tasunud 26.05.2008 arve nr 162, milles rangide ja armatuurraua hinnaks oli märgitud 11,50 kr/kg ja 20.06.2008 arve nr 207, milles armatuurvõrgu hinnaks oli märgitud 14,80 kr/kg. Vastustaja vastuväite järgi sõlmisid pooled pärast arve nr 162 (26.05.2008) esitamist suulise kokkuleppe ja kostja oli nõus aktsepteerima armatuurirangide kilohinnana 11.50 krooni. Hageja poolt kostjale esitatud arves nr 225 on armatuurirangide kilohinnaks aga 14 krooni ning armatuurvõrgu kilohinnaks 14.80 krooni; armatuurvõrgu kilohinna tõstmiseks pooltevaheline kokkulepe puudub, sest kostja ei aktsepteerinud arvel nr 207 näidatud ühikuhinda. Ringkonnakohus leiab, et pooled on võrreldes esialgse hinnapakkumisega muutnud lepingut. Vastavalt VÕS § 13 lg-le 1 võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hageja esitas kostjale 26.05.2008 arve nr 162 (I kd tl 10), millel on märgitud armatuurirangide ühiku maksumuseks 11,50 kr/kg. Tasudes viidatud arve alusel nõutud summa ning jättes esitamata vastuväited ühiku hinnale, on kostja aktsepteerinud armatuurirangide ühiku maksumuse muutumist ning on nõustunud ühikuhinnaga 11,50 kr/kg. Arvel on selgelt märgitud ühiku maksumus ning kui kostja sellega ei nõustunud, siis oleks pidanud ta tasuma eelnevalt kokkulepitud ühiku maksumuse järgi, mitte aga aktsepteerima hageja poolt esitatud uut ühikuhinna maksumust. Samuti on 30.06.2008 arvel nr 207 (I kd tl 11) selgelt märgitud armatuurvõrgu maksumus (ühiku hind 14,8 kr/kg) ning juhul, kui kostja sellise maksumusega ei nõustunud, oli tal võimalik tasuda eelnevalt kokkulepitud ühiku hinnast lähtudes, kuid kostja on arve tasunud täies ulatuses ning vastuväiteid ühiku hinna muutmisele ei ole esitatud. Kostja enda
väitel ei ole ta nõustunud arvel nr 207 märgitud ühikuhinnaga ning esitas suulise vastuväite ja hageja lubas hinna korrigeerida, kuid hageja on sellele väitele vastu vaielnud ning muid tõendeid kostja väite kinnituseks asjas esitatud ei ole. Kuna kostja tasus arved nr 162 ja nr 207 nendel märgitud ühiku hindu arvestades, siis on toimunud pooltevahelise lepingu muutmine kokkuleppel ning alates 26.05.2008 oli armatuurirangide ühikuhinnaks 11,50 kr/kg ning alates 30.062008 armatuurvõrgu ühikuhinnaks 14,80 kr/kg. Vaidlusalusel arvel nr 225 (I kd tl 13) on märgitud armatuurirangide ühikuhinnaks 14 kr/kg ja armatuurvõrgu ühikuhinnaks 14,80 kr/kg. Kuna armatuurvõrgu ühikuhind oli poolte kokkuleppel eelnevalt muudetud, siis on selles osas arve õige ning armatuurvõrgu eest kuulub tasumisele 535 289 krooni 6 senti (453 634.80 + käibemaks 18% 81 654.26 = 535 289.06), s.o 34 211.21 eurot. Armatuurirangide ühikuhind oli poolte kokkuleppe kohaselt 11,50 kr/kg, seega arvel nr 225 märgitud ühikuhind 14 kr/kg ei ole õige. Arvestades armatuurirangide ühikuhinda 11,50 kr/kg, kuulub armatuurirangide eest tasumisele 78 706 krooni (66 700 + käibemaks 18% 12 006 = 78 706), s.o 5 030.23 eurot. Kokku kuulub arve nr 225 järgi tasumisele 613 995 krooni 6 senti, s.o 39 241.44 eurot.
10.Hageja on nõudnud viivist seadusjärgses viivisemääras arve nr 225 tasumisega viivitamise eest. Maakohus on ebaõigesti jätnud viivisenõude rahuldamata VÕS § 113 lg 4 alusel, leides, et kostja on õigustatult keeldunud oma kohustuse täitmisest. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arve nr 225 kohaselt oli selle makstähtaeg 15.08.2008, seega muutus kohustus sissenõutavaks 16.08.2008 ning alates sellest kuupäevast oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Asjaolu, et kostja keeldus arve tasumisest, leides, et ühikuhinnad ei vasta kokkulepitud hindadele, ei ole aluseks, mis vabastaks teda kohustusest tasuda viivist aja eest, mil ta ei täitnud kohustust. Samas aga on kostja esitanud asjas tasaarvestusvastuväite ning samuti ka vastuhagi. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Antud juhul on kostja esitatud vastuhagi kohaselt soovinud hageja nõuet tasaarvestada esimese poolt arvete nr 373 (31.12.2007), nr 5 (16.01.2008), nr 50 (26.02.2008), nr 181 (04.06.2008) ja nr 185 (09.06.2008) alusel tehtud ettemaksetega. Ringkonnakohus leiab, et kostja sai hagejal tema vastu olevat nõuet tasaarvestada alates 16.08.2008, s.o ajast, mil muutus nõue tema vastu sissenõutavaks ning kuna ta võis hageja nõuet tasaarvestada, siis tasaarvestuse tulemusena nõue lõppes alates 16.08.2008 ning hageja poolt viivise nõue ei ole põhjendatud.
11.Hageja väite kohaselt tuli kostjal kanda 03.09.2008 saldoteatisele nõuded, mis olid tal aasta jooksul tekkinud ning, mis olid hageja poolt tasumata; kuna kostja arvetest nr 373, 5, 50, 181, 184 tulenevaid väidetavaid nõudeid saldoteatisele ei kandnud, tunnistas kostja esitatud saldoteatisega, et tal puudusid nõuded hageja vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt 03.09.2008 saldoteatises (I kd tl 30) ettemaksearvetest tulenevate nõuete mittemärkimine ei too kaasa seda, et ta kaotaks õiguse nõuda tagasi nimetatud arvete alusel tehtud makseid. Õige on kostja seisukoht, et saldoteatist ei saa lugeda kauba kättesaamise kinnituseks või nõusolekuks kauba ühikuhindade tõstmiseks. Saldoteatises ettemaksearvetest tulenevate nõuete mittemärkimine ei anna alust väita, et kostja ei ole käitunud võlasuhtes mõistlikult. Samuti ei anna selliseks väiteks alust see asjaolu, et kostja ei esitanud hageja vastu nõudeid enne viimase poolt kostja vastu nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse esitamist.
12.Maakohus on õigesti rahuldanud vastuhagi 1 009 238 krooni 20 sendi tagastamise nõudes ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei ole vastuhagi rahuldamata jätmise aluseks. Nähtuvalt vastuhagist, on kostja nõudnud hagejalt tema poolt arvete nr 373 (31.12.2007), nr 5 (16.01.2008), nr 50 (26.02.2008), nr 181 (04.06.2008) ja nr 185 (09.06.2008) alusel tehtud ettemaksete tagastamist summas 1 009 238 krooni 20 senti, s.o kostja on soovinud osaliselt müügilepingust taganeda osas, milles hageja ei ole oma kohustust täitnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on arvetel nr 373 (31.12.2007), nr 5 (16.01.2008), nr 50 (26.02.2008), nr 181 (04.06.2008) ja nr 185 (09.06.2008) märgitud summad kostjale tasunud. Vaidlus on selles, kas hageja on kostjale viidatud arvetel märgitud kauba üle andnud või mitte. Vastavalt VÕS § 209 lg-le 4 kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Antud juhul asja materjalidest ei nähtu, et hageja ei pidanud kauba toimetama ostjani ning andma selle üle kostja valdusse. Kuna kostja eitab viidatud arvetel märgitud kauba saamist, siis tõendamaks endapoolset lepingu täitmist, tuleb hagejal tõendada, et kostja on arvetel nr 373, nr 5, nr 50, nr 181 ja nr 185 märgitud kauba kätte saanud. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kauba kostja valdusse andmist. Ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt nr DM-0039-10/907; II kd tl 105-107) tuvastati, et hageja poolt kohtule esitatud saatelehtedel olid allkirjad monteeritud/töödeldud, mistõttu maakohus on õigesti jätnud need tõenditena hindamata. Hageja on esitanud maakohtule AS-i Allando Trailways veoteenuse osutamise eest arved nr 820246, nr 820639, nr 823466, nr 829712 ja nr 830582 (II kd tl 42-46). Asjaolu, et arvetel on kajastatud veo kuupäev, laadimisele saabumise aeg, veo alguspunkt ja veo sihtpunkt, mis ühtivad saatelehtedel olevate andmetega, ei tõenda kostja poolt vaidlusaluste arvete alusel kauba kättesaamist ning seda muuhulgas ka seetõttu, et saatelehti ei ole võimalik tõenditena hinnata. Iseenesest õige on apellandi väide, et kolmanda isiku poolt väljastatud tõenditega on tõendatud vedude toimumine, kuid samas ei ole tõendatud siiski see, et nende vedudega veeti arvetel nr 373, nr 5, nr 50, nr 181 ja nr 185 märgitud kaup kostjale ning kaup anti kostjale üle.
13.Kuna hageja on rikkunud oma kohustust, siis on kostja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid. Tulenevalt VÕS §-st 222 on eelkõige ostjal õigus nõuda lepingu täitmist. Kuna asja materjalidest (s.h vaidlusalustest arvetest) ei nähtu asjaolu, mis ajaks pidi hageja tarnima kostjale arvetel märgitud kauba, siis ei ole lepingu täitmise nõue aegunud. Käesolevas asjas ei ole kostja enne asjas vastuhagi esitamist nõudnud hagejalt lepingu täitmist. Samas aga asja menetluse kestel on kostja esitanud hagejale 24.09.2009 kompromissettepaneku, milles ta andis hagejale võimaluse lepingu täitmiseks (II kd tl 21-22), kuid hageja ei ole kompromissi vastu võtnud ega ka lepingut täitnud. Seega on iseenesest antud hagejale VÕS § 114 lg-s 1 sätestatud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ning kuna hageja kohustust ei täitnud, siis oli kostjal õigus taganeda osaliselt lepingust VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 2 p 5 alusel. Lepingust taganemise tahet on kostja väljendanud 11.11.2008 meeldetuletuses kostjale (I kd tl 71), samuti vastuhagis. Kuna kostja taganes lepingust, siis on tal õigus tema poolt tasutu tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja on nõudnud hagejalt tema poolt arvete nr 373 (31.12.2007), nr 5 (16.01.2008), nr 50 (26.02.2008), nr 181 (04.06.2008) ja nr 185 (09.06.2008) alusel tehtud ettemaksete tagastamist summas 1 009 238 krooni 20 senti ning seoses lepingust osalise taganemisega tuleb nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada.
14.VÕS § 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Antud juhul soovib kostja teha tasaarvestust. Kostjal on tulenevalt arvest nr 225 kohustus tasuda hagejale 613 995 krooni 6 senti, s.o 39 241.44 eurot. Seoses sellega, et kostja taganes osaliselt lepingust, on hagejal kohustus tasuda talle 1 009 238 krooni 20 senti, s.o 64 502.08 eurot. Tehes tasaarvestuse, tuleb OÜ-lt Pro Proff OÜ-u VX Kivisillus kasuks välja 395 243 krooni 14 senti, s.o 25 260.64 eurot.
15.Vastavalt TsMS §-le 173 määrab kohus kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus, mõistes menetluskuluna OÜ-lt Pro Proff välja OÜ-u VX Kivisillus kasuks 88 861 krooni, rikkus TsMS § 173 lg-t 1 ja lg-t 4. Ekspertiisitasu maakohtus tuleb jätta OÜ-u Pro Proff kanda, muud menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 ja 163 lg 1 alusel täielikult poolte endi kanda. Apellant vaidlustas maakohtu otsust summas 1 228 890 krooni (78 540.39 eurot), ringkonnakohus rahuldas kaebuse summas 202 541 krooni 81 senti (12 944.78 eurot) Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, tuleb jätta menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi 83,5% ulatuses OÜ-u Pro Proff kanda ja 16,5% ulatuses OÜ-u VX Kivisillus kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.