Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-10-54745 Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (edaspidi hageja) esitas 03.11.2010 Harju Maakohtule hagi TJ(edaspidi kostja) vastu 83464 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 29.04.2008 otsusega kriminaalasjas 1-08-2642 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel kuriteoohver LJ suri. HJ ja HJ esitasid Sotsiaalkindlustusameti Tartu Sotsiaalkindlustusametile 27.08.2007 ohvriabi seaduse (OAS) alusel hüvitisetaotlused. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 10.09.2007 otsusega hüvitati kuriteoohvri matusekulud summas 4400 krooni ja oktoober 2007 otsusega määrati riiklik hüvitis ühele ülalpeetavale summas 76064 krooni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summas ulatuses üle riigile. Hageja palub välja mõista kostjalt OAS alusel makstud hüvitis 83464 krooni (tl 2-4). Hageja esitas omapoolsete tõenditena Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti tõendi 08.2010 ; Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti otsused oktoober 2007 ja 10.09.2007 (tl 5-9). Kostja vastus ja hageja seisukoht Kostja tunnistas oma vastuses hagi osaliselt, so matusekulude osas summas 4400 krooni. Hagi nõude osas 76064 krooni kostja leiab, et LJ ei elanud H S ́uga koos ning ei toetanud ka oma last H J (tl 23, pöördel). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. H S esitas 27.08.2008 hüvitustaotluse OAS § 14 alusel H J seadusliku esindajana. HJ on OAS tähenduses kuriteohvri alaealine laps, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni (t 31-32). Hageja esitas täiendavate tõenditena HJ hüvitusetaotluse 27.08.2007 ja H J sünnitunnistuse ärakirja (tl 33-36). Kirjaliku menetluse määramine Kohtumäärusega 05.01.2011 määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis pooltele võimaluse täiendavate avalduste ja tõendite esitamiseks kuni 04.02.2011. Kostja esitas 20.01.2011 taotluse hageja nõude suhtes aegumise kohaldamiseks (tl 42). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud kirjalikus menetluses läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludest ja õiguslikest põhjendust lähtudes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Maakohtu otsusega 29.04.2008 kriminaalasjas 1-08-2642 tunnistati kostja TJ muuhulgas süüdi KarS § 113 järgi selles, et ta 02.06.2007 omavahelise tüli käigus peksis kannatanu LJ, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. OAS § 7 lg 1 hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule (füüsiline isik, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud). OAS § 31 lg 1 kohaselt pärast OAS alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast.

2-10-54745 Asjas on tuvastatud, et Helgi Sikk kuriteoohvri LJ ülalpeetava HJ seadusliku esindajana esitas 27.08.2007 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametile hüvitistaotluse (tl 33-36). Sünnitunnistusest nähtuvalt on kuriteoohver LJ ja HS HJ, sündinud XXX, vanemad (tl 36). Sotsiaalkindlustuameti 10.09.2007 otsuse alusel hüvitati HJ LJ matusteks tehtud kulutused summas 4400 krooni (tl 8-9). Sotsiaalkindlustusameti oktoober 2007 otsuse alusel otsustati määrata LJ ülalpeetavale HJ kuriteoohvrite riiklik hüvitis, maksta alates 13.07.2007 ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist ühele ülapeetavale igakuiselt 1530 krooni väljamaksmisega ülalpeetava seadusliku esindaja HS arvelduskontole (tl 6-7). Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti tõendi kohaselt maksti HJ seadusliku esindaja HS ́u pangakontole kokku 79064 krooni (tl 5). Kohus leiab, et kostja vastuväited, mille kohaselt HJ ei olnud kuriteohvri LJ ülalpeetav, ei ole arvessevõetavad. OAS § 9 lg 3 p 1 kohaselt on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 20. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lg 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Lg 2 p 1 kohaselt toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on muuhulgas toitja laps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. HJ oli oma isa LJ surma ajal 16 aastane, seega ülalpeetavaks AOS mõttes. Kostja vastuväited asja aegumise kohta riigivastutuse seaduse (RVS) § 20 lg 2 alusel on ekslikud. RVS seaduse reguleerimisalaks on avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Käesolevas asjas ei ole tegemist riigivastutusega, vaid seaduse alusel vägivallakuriteo tagajärjel ohvri ülalpeetavale riigi poolt väljamakstud hüvitise sissenõudmisega regressi korras kuriteo eest vastutavalt isikult. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähateg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.