Tsiviilasi nr 2-10-58948
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-58948
Tsiviilasi
Agrochema Eesti OÜ hagi FIE Heino Bürkland ja Jarno Bürkland vastu 9 856.99 euro/154 228.35 krooni väljamõistmiseks ja FIE Heino Bürklandi vastu viiviste nõudes.
Tsiviilasja hind
9 856.99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178, asukoht Turu 7a, 48303 Jõgeva)
•
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Kairjak (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, asukoht Kaluri 2, 51004 Tartu, e-post [email protected] )
•
Kostja FIE Heino Bürkland (registrikood 10183779, asukoht Uhti küla, Ülenurme vald, Tartumaa)
•
Kostja Jarno Bürkland
Menetlus
Kirjalik menetlus
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Agrochema Eesti OÜ esitas 24.11.2010 Tartu Maakohtusse hagi FIE Heino Bürklandi ja Jarno Bürklandi vastu 15.04.2009 põllumajandustarvikute müügilepingu nr AT 122-09 ja 03.03.2009 kokkuleppe alusel tekkinud võlgnevuse 9 856.99 euro/154 228.35 krooni nõudes ning FIE Heino Bürklandi vastu viiviste 1 853.53 euro/29 001.37 kooni nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjaid hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 30 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjatele allkirja vastu, 03.12.2010 FIE Heino Bürklandile ja 7.12.2010 Jarno Bürklandile. Kostjad ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 178 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1, 165 lõikest 3 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1 118.45 eurot ja tasu õigusabi eest 909.89 eurot (summa koos käibemaksuga). Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjatelt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 118.45 eurot.
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepinguline esindaja on kohtumenetluse raames koostanud üksnes hagiavalduse ja esitanud selle kohtule, siis peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 455 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1 573.45 eurot (1 118.45 + 455). Kohus mõistab nimetatud kulu solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.