Tartu Maakohus
Kohtunik
Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
2-11-2625
Riigi õigusabi asi
I. Š. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: Telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Kirjalik menetlus.
Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5, 18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku , § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s: Rahuldada I. Š. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Anda I. Š.’le riigi õigusabi kohustusega hüvitada 25% riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest ühe aasta jooksul, pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
Asjaolud Riigi õigusabi taotlus I. Š. esitas 24.01.2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
Õigusabi taotleja soovib õigusabi seoses laenuvõlgnevusega AS xxxxxxx eest. Riigi õigusabi taotleja on avaldanud, et võttis 18.01.2008.a. pangast laenu, kuid laenu summa sai teine isik, kes lubas ka laenu panga ees tasuda. Käesolevaks ajaks on keeldunud raha saaja pangalaenu täielikust tasumisest. Taotleja soovib abi, et lahendada pangalaenuga seotud probleemid. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi. Avaldaja leiab, et ta ei ole võimeline oma huve ja õigusi advokaadist esindajata kaitsma.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Õigusabi taotleja on kodune, kelle ülalpidamisel on kaks alaealist last. Lõuna Pensioniameti teatisest nähtub, et I. Š.le makstakse lastetoetust summas xxxxx eurot (xxxxxx krooni) ja vanemahüvitist xxxxxx eurot ( xxxxxxx krooni). Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Äriregistris pole kandeid I. Š. kohta. Taotleja on kohtule avaldanud, et temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek kuus on xxxxxx eurot (xxxxx.xx krooni). Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi. Samas, arvestades seda, et I. Š. saab sotsiaaltoetusi summas xxxxxx eurot (xxxxxxx krooni) ning perel on abikaasa palgana olemas igakuine sissetulek, ei ole põhjendatud tema riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielik vabastamine. Kohus on seisukohal, et vastavalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 8 p 3 tuleb I. Š.le anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada 1 aasta jooksul riigi õigusabi kulud 25% ulatuses pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Kohus leiab, et selline õigusabikulude hüvitamine ei pane isikut olukorda, kus ta satuks majanduslikult raskesse ja igapäevast toimetulekut takistavasse olukorda. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 määrata riigi õigusabi osutajaks advokaat, kelle nimetab advokatuur.
Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.