Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

muutmiseks selliselt, et uue omanikuna kantakse sisse Osaühing T(pankrotis, registrikood XXX), kohtulahendiga.

Osaühingu T(pankrotis) pankrotivarasse koos viljade ja muu kasuga ning sellega seoses Osaühingu H tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga. 12.10.2011 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus määras eelistungi ajaks 14.02.2011 kell 10.30. Kostja esindaja on 27.01.2011 e-posti teel kinnitanud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud. 14.02.2011 kell 9.05 saatis kostja esindaja e-kirja, milles teatab oma haigestumisest ja palub eelistung edasi lükata. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõike 3 punkti 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja lubatud. Kostja ei ole istungile ilmumata jätmist põhistanud. E-kirjale ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja esindaja haigestumist. Samuti puuduvad muud TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 punkt 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 118 lg 1 sätestab, et tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule ja tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Tagasivõitmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus asub seisukohale, et kehtetuks tuleb tunnistada Osaühingu T(pankrotis) ja Osaühingu H vahel sõlmitud notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõigusleping; kohustada Osaühingut H tagastama Osaühingu T(pankrotis) omandisse (pankrotivarasse) notariaalse kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX koos viljade ja muu kasuga; kohustada Osaühingut H (registrikood XXX ) tegema tahteavaldus XXX omanikukande muutmiseks, s.o tahteavaldus, mis on suunatud Harju Maakohtu kinnistusosakonnale Harju jaoskonna registriosas nr XXX omanikukande muutmiseks selliselt, et uue omanikuna kantakse sisse Osaühing T(pankrotis, registrikood 10100837), kohtulahendiga.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 720,49 eurot järgmiselt: 450 krooni (28,76 eurot) riigilõivu hagi tagamise avalduse esitamisel ja 10 823,27 krooni (691,73 eurot) õigusabikulusid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 691,73 eurot, mille tõendamiseks on hageja kohtule esitanud vastavad arved. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 691,73 eurot mõistlikud ja põhjendatud. Hageja on esitanud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse 9-l lehel, pidanud läbirääkimisi kostja esindajaga ning osalenud eelistungil 14.02.2011. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi tagamise avalduse eest tasutud riigilõiv 28,76 eurot ja õigusabikulud 691,73 eurot, kokku 720,49 eurot. Kohus määras 12.10.2010 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vastavalt TsMS 134 lg 2 ja 126 lg 1 ning RLS § 56 lg 1 ja lisale 1 on nimetatud riigilõivu suuruseks 45 000 krooni, mis vastab 2 876,02 eurole. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb Osaühingult H riigituludesse välja mõista 2 876,02 eurot. Vastavalt TsMS 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele. Tagaseljaotsus kuulub vastavalt TsMS 468 lg 1 p-le 2 viivitamatule täitmisele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.