2-10-20794/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 03.05.2010 esitasid FPja K W hagi OÜ KG vastu, milles palusid välja mõista igaühele põhivõlg 50 000 krooni, viivised 422,20 krooni ning alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. FP nõue tulenes 27.09.2007 laenulepingust ja K W nõue 25.09.2007 laenulepingust, mille laenuandjad ütlesid üles alates 26.03.2010. Hagejate viivis tuleneb seadusest ning on rahaliselt välja arvestatud kuni 03.05.2010. Kostja vaidles hagile vastu. 15.02.2011 eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsus. Kohus läks nõu pidama tagaseljaotsuse tegemiseks. Sama päeva õhtul saabus kostja esindajalt e-kiri, mille kohaselt oli kostja esindaja Saaremaal ning auto hommikul ei käivitunud. Seetõttu ei saanud kostja esindaja Tallinnasse sõita. Kostja palub määrata uus istungiaeg. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel on kohtul õigus teha kostja mitteilmumise tõttu eelistungile tagaseljaotsus, kui hageja seda taotleb. TsMS § 413 lg 3 piiranguid ei esine, sest kostja esindajale oli allkirja vastu teatavaks tehtud istungi aeg, istungil puudusid andmed kostja seadusliku takistuse kohta ning kostja ei olnud nõus kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et kohtul oli õigus 15.02.2011 istungil teha menetluslik otsustus – asi lahendada tagaseljaotsusega. Ajal, mil kohus oli nõupidamistoas, saabus kostja e-kiri (istungi päeval kell 19.26). Kohus peab otsustama, kas esineb TsMS § 437 tulenev alus asja arutamise uuendamiseks. Hageja leiab, et alus menetluse uuendamiseks puudub. Kohus sellega nõustub. Esmalt ei ole kostja teavitanud istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest õigeaegselt TsMS § 345 järgi. Kostja esindaja auto ei käivitanud hommikul, kuid sellest on teavitatud kohut alles õhtul pärast istungit. Istungi algusaeg oli kell 16.00. Samuti on kohane hageja viide, et auto mittekäivitumisel saanuks kostja esindaja tulla Kuressaarest istungile ühistranspordiga (Kuressaarest väljusid bussid kell 8.10, 9.20 ja 10.45, kell 8.40 väljus ka lennuk). Seetõttu ei esinenud kostja esindaja istungile mitteilmumiseks mõjuvat põhjust TsMS § 422 tähenduses. Kohus asja arutamist ei uuenda. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta, põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. FPnõue tuleneb 27.09.2007 laenulepingust ja K W nõue 25.09.2007 laenulepingust. Lepingud on esitanud. Seega on õigussuhe poolte vahel tuvastatav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista iga hageja kasuks põhivõlg 50 000 krooni, viivised 422,20 krooni ja alates 04.05.2010 viivised seadusjärgses määras. Hagi on esitatud küll 03.05.2010, kuid hageja on arvestanud viiviseid rahaliselt välja kuni 03.05.2010. Selleks, et kostja ei peaks tasuma topelt viiviseid 03.05.2010 kuupäeva eest, määrab kohus seadusjärgsed viivised alates 04.05.2010. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174’ lg 3 alusel määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks. Hagejad on tasunud riigilõivu 10 000 krooni ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv hagi tagamise taotluse eest summas 450 krooni, millise taotluse kohus 07.06.2010 määrusega rahuldas. Hagejate kanda jääb riigilõiv hagi tagamise taotluse eest, mida kohus 10.05.2010 määrusega ei rahuldanud. Riigilõiv on võrdselt jagatav mõlema hageja osas ning kohus mõistab kostjalt igale hagejale välja riigilõivu hüvituseks 5 225 krooni ehk 333,94 eurot. FPõigusabikulud on 1 730,21 eurot ja K W õigusabikulud on 1 619,94 eurot. Kuludokumendid on esitatud. Kohus lähtub Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradest, mille kohaselt on antud hagihinna puhul õigusabikulude piirmäär 1 600 eurot (25 000 krooni). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus TsMS § 175 alusel, et lepingulise esindaja nimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 1 000 eurot kummalegi hagejale. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 1 333,94 eurot kummalegi hagejale. Kohus lähtub kroonide ümberarvestamisel eurodesse ametlikust vahetuskursist 15,6466. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.