Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

tasumiseni. Kokku mõistis kohus OÜ-lt Kliimamaailm Grupp hagejate kasuks välja osalise põhivõlgnevuse 6390 eurot ning viivised (tlk 34-36). Laenusaaja oma kohustusi ei täitnud. Täitemenetlus on olnud seni perspektiivitu (tlk 37-39). 05.03.2013 esitasid hagejad kostjale kui käendajale 04.07.2009 kokkuleppe alusel nõudeavalduse, millega nõuti kostjalt 04.07.2009 kokkuleppe alusel põhivõlgnevuse ning alates 01.01.2013 viiviste tasumist seaduses ettenähtud suuruses. Kohustuse täitmiseks anti tähtaeg 19.03.2013 (tlk 40-41). 19.03.2013 vastuses nõudeavaldusele keeldus kostja oma kohustusi täitmast. Kostja leidis, et tal puuduvad hagejate ning OÜ Kliimamaailm Grupp vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks igasugused põhjendused. Samuti soovitas kostja tutvuda tsiviilasjas 2-1020794 materjalidega, milles on võlgnevus kinnitust leidnud vaid 100 000 krooni ulatuses, 300 000 suurune võlg on kostja sõnul vaidlustatud (tlk 43). Hagejad märkisid, et kuigi antud tsiviilasjas nõudsid nad tõepoolest rahalistel põhjustel vaid 100 000 krooni tasumist, ei ole kostja 300 000 krooni suurust võlga vaidlustanud ja kostja pole seda väidet ka kuidagi põhjendanud. Pärast 19.03.2013 vastust kostja hagejatele enam vastanud ei ole ega oma kohustusi jätkuvalt täitnud. Hagejad palusid kohtul kostjalt välja mõista hagejate ning OÜ Kliimamaailm Grupp vahel sõlmitud laenulepingutest tuleneva põhivõlgnevuse summas 25 564,66 eurot, millele lisanduvad põhivõlgnevuselt arvestatud viivised. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostjaks peaks olema OÜ Kliimamaailm Grupp. Kohustuse tasuda hagejatele võlg võib olla andnud OÜ Kliimamaailm Grupp, mida esindas juhatuse liige IN, aga mitte füüsiline isik IN. Lepingu lisaga ei ole isikute ringi laiendatud. Mingit käenduslepingut ei ole sõlmitud. Kohtule esitatud lepingu lisa on tõlgitud eesti keelde tendentslikult ja valesti. IN mitte ei „kinnita, et olen saadud laenu käendaja“, vaid „võtan endale (esindades juhatajana OÜ Kliimamaailm Grupp) ülesande/võtab enda hooleks krediidi tagastamise(ks)“. IN-l puudusid igasugused motiivid krediidile isikliku käenduse andmiseks, krediidi oli saanud OÜ Kliimamaailm Grupp oma majandustegevuseks ja kriisi tingimustes ei suutnud seda tagasi maksta, kostjal ei olnud selles mingit isiklikku süüd, vastutust, mida iganes isiklikku puutumust. Kostja käenduskohustuse puudumist tõendab ka fakt, et kuigi väidetav käendus on vormistatud 04.07.2009, siis 03.05.2010 esitatud hagiavalduses OÜ Kliimamaailm Grupp vastu hagejad IN kostjana ei kaasanud, kuigi nad oleksid pidanud vastutama solidaarselt, VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 järgi. Sellega on hagejad tunnistanud, et kohustatud isikuks on olnud OÜ Kliimamaailm Grupp. Kuna väidetav käendus on vormistatud 04.07.2009, laenulepingute kohane võlg muutus sissenõutavaks 27.03.2010, aga hagi kostja kui käendaja vastu esitati 06.09.2013, on möödunud 3aastane tähtaeg ja hagi on aegunud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis IN-lt FP kasuks välja põhivõlgnevuse 15 977,91 eurot ja jättis rahuldamata FP hagi IN vastu viiviste saamiseks. Kohus mõistis IN-lt KW kasuks välja põhivõlgnevuse 9586,75 eurot ja jättis rahuldamata KW hagi viiviste saamisieks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

3(11)

Kostja poolt esitatud võltsimise vastuväide seisneb kokkuvõtlikult selles, et lisa 27.09.2007 lepingule (tlk 26 ja 92) asuval dokumendil on pärast kostja nime maha kriipsutatud sõnad „tegutsedes OÜ Kliimamaailm Grupp juhatuse liikmena“, millega on muudetud kohustatud isik OÜ-st Kliimamaailm Grupp kostjaks ja antud kohustisele uus, muudetud sisu. Mahakriipsutust ei ole kostja enda sõnul kinnitanud ega tunnista oma isiklikku käendamiskohustust. Samas on kostja esindaja 26.02.2014 kohtuistungil kinnitanud, et ta ei eita dokumendi allkirja ehtsust, et nimetatud dokumendi teksti kirjutas IN kogu ulatuses, välja arvatud mahakriipsutus. Seda, kes kirjutas dokumendile isikukoodi, kostja öelda ei osanud. FP vande all antud seletuse kohaselt oli hageja veendunud, et dokumendi mahakriipsutuse tegi ja kirjutas sinna juurde oma isikukoodi just nimelt kostja. FP vande all antud seletus on loogiline ja kohtul puudus alus arvata, et hageja oleks andnud vande all teadvalt vale seletuse. Seetõttu luges kohus FP vande all antud seletusega tuvastatuks järgmised asjaolud, mida FP vande all kinnitas: „IN ütles, et kirjutab alla tavalisele paberile, et ta garanteerib minult saadud laenu tagastamise. Mina mõistsin seda nii, et IN isiklikult garanteerib ja käendab laenu tagastamise. IN kirjutas algselt (tl 92) dokumendis vabas vormis, et OÜ Kliimamaailm Grupp juhatuse liikmena garanteerib laenu tagastamise, siis mina ütlesin, et ma tahan, et see oleks IN isiklik käendus. Siis IN kriipsutas maha sõnad „OÜ Kliimamaailm juhatuse liikmena“, nägin seda ise. Palusin tal kirjutada isikukoodi paranduse kõrvale. IN kirjutas oma isikukoodi“ (tlk 161). Vastusena hageja küsimusele „Kuidas IN selle dokumendi koostas?“ vastas FP, et „Ta koostas selle oma kontoris ja oma pastakaga ja kirjutas ise“ (tl 162). Nimetatud hageja vande all antud seletus haakub kostja esindaja poolt kohtuistungil antud ütlustega selles, et vaidlusaluse dokumendi teksti kirjutas kostja IN kogu ulatuses, kaasaarvatud mahakriipsutatud osa (tlk 157). Kohtu hinnangul ka vaidlusaluse dokumendi originaali visuaalsel vaatlemisel võib järeldada, et dokumendi tekst on koostatud ühe pastakaga ning kostja pole väitnud, et dokument oleks koostatud erinevate kirjutusvahenditega (tlk 92). Kohus ei pea usutavaks kostja paljasõnalist väidet, et keegi teine kui kostja ise muutis pärast dokumendi kostja poolset koostamist ja allkirjastamist (mille üle vaidlus puudub) sama pastakaga ja kostja teadmata antud dokumendi sisu mahakriipsutuse tegemise kaudu. Eeltoodud põhjendusi arvestades hageja poolt kohtule esitatud lisa 27.09.2007 lepingule (tlk 26-27, originaaldokument tlk 92) ei ole võltsitud. Hageja on pidanud kostja poolt allkirjastatud dokumenti nii käenduseks, abstraktseks võlatunnistuseks kui ka kohustusega ühinemiseks. Kuna antud dokumendist ilmneb hagejatele lisatagatise andmise motiiv, tuleb seda pidada siiski käenduseks, mitte kohustusega ühinemiseks VÕS § 178 mõttes. Samuti ei ole kohtu hinnangul nimetatud dokumendi puhul tegemist abstraktse võlatunnistusega, sest dokumendi sisu on selgelt seotud hagejate poolt antud laenu käendamisega ja dokumendis puuduvad viited kostja soovile luua abstraktne võlasuhe. Kuigi vaidlusalusel dokumendil on vormistuslikke puudusi, tuleb dokumendi õigusliku olemuse tuvastamisel lähtuda siiski dokumendi sisust. Venekeelse originaaldokumendi sisus on viidatud kostja poolt isikliku käenduse andmisele, mida kinnitab venekeelse väljendi „porutšajuš“ kasutamine, samuti antud dokumendi tõlge (tlk 26-27, tlk 89). Kohus ei nõustunud kostja esindaja poolt esitatud tõlkeinterpretatsiooniga, kus käenduslepingu teksti on tõlgitud viisil „võtan endale (esindades juhatajana OÜ Kliimamaailm Grupp) ülesande/võtab enda hooleks krediidi tagastamise(ks).“ Kostja väide, nagu olnuks vaidlusaluse dokumendi algne mõte ilma mahakriipsutuseta see, et OÜ Kliimamaailm Grupp tasub hagejatele võlajäägi hiljemalt 2012 lõpuks ning et tegemist oli OÜ

4(11)

Kliimamaailm Grupp poolt võetud kohustusega, on ebaloogiline. Iseenda laenu käendamine ja selle tagastuse garanteerimine OÜ Kliimamaailm Grupp poolt ei andnuks hagejatele mingit lisatagatist, mis on aga vaidlusaluse dokumendi tegelikuks sisuks. Iseenda kohustuste tasumise garanteerimine ja tagamine oleks õiguslik nonsenss. Samal põhjusel ei ole oluline, et käendust on nimetatud 27.09.2007 laenulepingu ehk hageja FP-ga sõlmitud laenulepingu lisaks. Oluline on käenduse sisu ning asjaolu, et sellega on käendatud mõlema hageja poolt Kliimamaailm Grupp OÜ-le antud laenu tagastamist kokku summas 400 000 krooni. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Käenduse pealkiri ei mõjuta antud juhul käenduse sisu ja käendusega väljendatud kostja tahe nö mõistliku isiku silme läbi nähtuna oli see, et kostja vastutab isikliku käendusega mõlema hageja poolt OÜ-ga Kliimamaailm Grupp sõlmitud laenulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest. Iseenesest õige on kostja vastuväide, et käendus ei ole antud ajal, millal see on tegelikult alla kirjutatud ehk siis käendusel märgitud kuupäev 04.07.2009 ei vasta selle reaalse allakirjutamise ajale. Hageja FP andis selle kohta vande all järgmise seletuse: „Saatsime need laenulepingu muudatuste ja käenduslepingute projektid, mis valmistas meile jurist, e-kirjaga 07.07.2009 IN-le, 06.07.2009 viisime need IN-le isiklikult kohale. Käendus allkirjastati 06.07.2009 ja 04.07.2009 kuupäev käendusel on viga. 04.07.2009 oli laupäev, käenduse allkirjastamine toimus esmaspäeval“ (tlk 162). Kohus ei kahelnud nimetatud hageja vande alla antud seletuses, samas leides, et käenduse allakirjutamine kaks päeva hiljem, kui on märgitud käenduse tekstis, ei muuda käendusest tulenevaid kostja kohustusi. Kostja esindaja on seadnud kahtluse alla ka käenduslepingu sõlmimise vajaduse kostja poolt, väites muuhulgas, et kostjal puudusid igasugused motiivid krediidile isikliku käenduse andmiseks. Kohus märkis, et käenduslepingu sõlmimine on igaühe vaba valik ja iseenesest ei olegi käenduslepingu sõlmimiseks vaja mingit erilist põhjust või majanduslikku kasu. Samas oli kostjal siiski otsene puutumus OÜ-ga Kliimamaailm Grupp, mille juhatuse liikmeks (tänasel päeval likvideerijaks) ja osanikuks kostja on. Seega ei saa kostja poolt antud käendust pidada kuidagi ebatavaliseks või motiveerimatuks, nagu kostja esindaja on leidnud. Samuti ei saa kostjal käenduskohustuse puudumist tõendada kostja esiletoodud asjaolu, et 03.05.2010 esitatud hagiavalduses OÜ Kliimamaailm Grupp vastu hagejad IN kostjana ei kaasanud. Käenduskohustuse puudumist ei saa põhimõtteliselt kinnitada asjaolu, et põhivõlgniku vastu esitatud hagi ei esitatud samaaegselt ka käendaja vastu. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käenduse andmise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja poolt antud käenduses on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. Kohtu hinnangul viitab sellele asjaolu, et kostja nõustus käenduslepingu kohaselt olema saadud laenu käendaja summas 400 000 krooni (tlk 26-27). Seega ei ole antud juhul kostja poolt antud käendus tühine, isegi kui kostjat saaks lugeda tarbijaks. Kuna kostja andis käenduse OÜ Kliimamaailm Grupp rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks (mille juhatuse liige ja osanik ta samaaegselt oli ning mille majandustegevusest ta seetõttu huvitatud oli), siis käenduse andmise ajal ei olnud tegemist tarbijakäendusega. Riigikohtu 23.03.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 on selgitatud, et osaühingu juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt ka Riigikohtu 08.12.2009 otsus nr 3-2-1-126-09, p 12).

5(11)

Selleks, et saaks tõusetuda küsimus kostja kui käendaja vastutusest, peab olema ka tuvastatud, et hagejad on põhivõlgnikule laenu andnud ja seejärel on põhivõlgnik rikkunud oma kohustust laenu tagastamiseks. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt üksnes kohustuse rikkumise korral. Põhivõlgnikule OÜ Kliimamaailm Grupp laenu andmise osas poolte vahel vaidlust ei ole ning laenu andmine on tõendatud ka hagile lisatud hagejate pangakonto väljavõtetega. Kostja on esitanud käesolevas menetluses küll aegumise vastuväite, kuid samas ei ole kostja tõendanud, nagu oleks tema ise või OÜ Kliimamaailm Grupp hagejatelt saadud laenu täielikult või osaliselt tagastanud. Kostja väitis taotluses kohtuistungi protokolli parandamiseks, nagu oleks „juriidiline isik“ hüvitanud hagejatele 7000 krooni (tlk 167), kuid kostja ei ole antud summa väidetava tasumise kohta mingeid tõendeid esitanud. Kuigi D.A.S. Õigusabikindlustuse nõudekirjas (tlk 40) on samuti viidatud 7000 krooni tasumisele kostja poolt, ei saa seda asjaolu tõendatuks lugeda, sest nii hageja (tlk 155) kui ka kostja (tlk 167) on eitanud, nagu oleks kostja IN hagejale mingeid summasid tasunud. Ühtlasi, kui kostja sooviks vaidlustada temalt kui laenude käendajalt nõutavate summade arvestust, oleks kostja tõendamiskoormuseks tõendada hageja arvestuse ekslikkust (esitades tõendid laenu osalise või täieliku tagastamise kohta). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt väidetav käendus on vormistatud 04.07.2009, laenulepingute kohane võlg muutus sissenõutavaks 27.03.2010, aga hagi kostja kui käendaja vastu esitati 06.09.2013, mistõttu on möödunud 3-aastane tähtaeg ja hagi on aegunud (TsÜS § 146 lg 1). Hagejad ei ole seda tähtaega pikendanud. Kohus leidis, et hagejate nõue kostja vastu ei ole aegunud. Võlgnevus summas 6445,12 eurot + menetluskulud summas 2667,88 eurot, s.t kokku 9113 eurot on hagejate kasuks OÜ-lt Kliimamaailm Grupp välja mõistetud Harju Maakohtu 23.02.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-20794. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. See kohaldub ka aegumise vastuväitele. TsÜS § 157 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Seega ei saa Harju Maakohtu 23.02.2011 otsusega tsiviilasjas 2-10-20794 tunnustatud ja välja mõistetud summas nõue põhivõlgniku vastu olla aegunud. Kuna nõue põhivõlgniku vastu ei ole aegunud, siis ei ole aegunud ka nõue kostja kui laenulepingust tulenevate kohustuste käendaja vastu, kes käendas põhivõlgniku kohustuste täitmist. Kostja vastuväide, nagu oleks põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingute ülesütlemine alates 26.03.2010 lõpetanud ka käenduslepingu, mille tagajärjel on kogu käenduse nõue või vähemalt 300 000 krooni suurune osa käendusest aegunud, ei ole õige. Laenulepingute korraline ülesütlemine ei lõpeta käenduslepingut ega põhjusta ka iseenesest käenduslepingust tulenevate nõuete aegumist. Lisaks jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele ei ole aegunud ka OÜ Kliimamaailm Grupp ülejäänud osas, mille osas jõustunud kohtuotsus puudub. Käenduslepingu kohaselt on kostja kohustunud tagastama käendatud summa mitte hiljem kui 2012 aastal. TsÜS § 136 lg 2 on sätestatud, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega saabus kostja käenduskohustuse täitmise tähtpäev 31.12.2012. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega muutus hagejate nõue kostja kui käendaja vastu sissenõutavaks 01.01.2013. TsÜS § 146 lg 1 ning TsÜS § 147 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Järelikult ei ole hagejate käendusest tulenev nõue kostja vastu käesolevaks hetkeks aegunud. Kuna kostja kui käendaja on sõnaselgelt kinnitanud käenduskohustuse täitmist 2012 aasta lõpuks, siis on antud tähtaeg kostja käenduskohustuse aegumise tuvastamiseks määrav. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas hea usu

6(11)

ja mõistlikkuse põhimõttega, võimaldades anda käendusi, mida hiljem ei peaks täitma ning mis ei saa olla kooskõlas tsiviilõigussuhetes aktsepteeritavate põhimõtetega (VÕS § 6 ja 7). Arvestades eespool esitatud põhjendusi, on hagejate põhinõue (FP põhinõue 15 977,91 eurot ja KW põhinõue 9586,75 eurot, põhinõuded kokku 25 564,66 eurot ehk 400 000 krooni) kostja vastu põhjendatud. Samas kohus tuvastas, et kostja antud käenduses on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. Seetõttu ei kuulu asjas kohaldamisele VÕS § 145 lg 2, mis iseenesest näeb ette käendaja vastutuse ka kõrvalnõuete eest. Seega ei ole hagejatel õigus nõuda kostjalt 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot ületavate mistahes muude nõuete, sh viiviste tasumist ja hagejate viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas on haginõude rahuldamise täpset ulatust keeruline määrata, kuna hagejad on esitanud kostja vastu ka tulevikku suunatud viivisenõuded, mille kohus jätab rahuldamata. Arvestades nimetatud asjaolu ning samuti seda, et hagejate põhinõue rahuldatakse, kuid viivisenõue jäetakse täies ulatuses rahuldamata, on käesolevas asjas põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata seoses aegumisega ja sisulise põhjendamatusega. Menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja 2, § 438 lg 1 ning § 442 lg 5, 7 ja 8. Otsus ei ole rajatud asjas esitatud ning uuritud tõenditele ja sellest ei selgu, miks jättis kohus kostja poolt märgitud kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja tegelikud asjaolud tähelepanuta. Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus oma järeldused tegi. Kohus on asjaolud tuvastanud ebaõigesti. Kohus on jätnud põhjendamatult täielikult tähelepanuta kõik kostja olulised väited tõendite osas. Kohus on tähelepanuta jätnud kostja olulise väite, et väidetav 04.07.2009 käendus on vormistatud laenulepingute lisana, aga laenulepingud on hagejate poolt kostja nõusolekul lõpetatud alates 26.03.2010. Kui lepingud on lõppenud, on lõppenud ka väidetav käendusleping, järelikult see ei kehti 2012 lõpuni ja 300 000-kroonine nõue ja kogu käenduse nõue on aegunud. Ebaõige on kohtu järeldus, nagu oleks 100 000-kroonise nõude esitamine kohtule mõjutanud ka 300 000-kroonise nõude ja käenduse aegumist. Nõude maksmapanekuks tuleb saavutada kostja nõusolek, mida kostja või OÜ Kliimamaailm Grupp kunagi andnud ei ole, vaidluse olemasolul esitada hagi. Midagi sellist tehtud ei ole, seega on kohtu arvamus võla olemasolust a priori ekslik. Kohtuotsus on olemas ainult 100 000 krooni osas, aga ka selle käendus on aegunud. Arusaamatu ja põhjendamatu on kohtu seisukoht selle kohta, et väidetava käendamiskohustuse dokumendi võltsituse hindamisel tuleb aluseks võtta FP ütlused. FP on otseselt huvitatud protsessi tulemustest ja võib anda mistahes ütlusi. Lähtuda tuleb kirjalikust dokumendist, millel tehtud parandused ei ole asjaosaliste poolt kinnitatud, millel tehtud parandused muudavad dokumendi sisu ja lisaks sellele ei ole dokument allkirjastatud sellel päeval.

7(11)

Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse hagi osalise rahuldamise kohta tühistamiseks, kuid muuta tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 651 lg 1 järgi ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude viivise saamiseks, kuna selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et hagejate ja OÜ Kliimamaailma Grupp vahel sõlmiti septembris 2007 laenulepingud, mille kohaselt hageja FP laenas OÜ-le Kliimamaailm Grupp 250 000 krooni ja KW 150 000 krooni. Laenulepingutes laenu tagastamise tähtaega kokku lepitud ei olnud. 26.01.2010 ütlesid hagejad laenulepingud üles alates 26.03.2010 ja palusid OÜ-l Kliimamaailm Grupp võla tasuda hiljemalt 01.04.2010. Vaidlust ei ole, et OÜ Kliimamaailm Grupp laenu ei ole tagastanud. Juulis 2009 on kostja allkirjastanud dokumendi, mis on pealkirjastatud lisakokkuleppena 27.09.2007 lepingule. Pooled vaidlesid selle dokumendi sisu üle. Hagejate väidete kohaselt oli tegemist kostja poolt antud käendusega ja kostja väitis, et 04.04.2009 kuupäeva kandva dokumendiga kohustus põhivõlgnik OÜ Kliimamaailm Grupp võla tasuma 2012. aasta jooksul. Hagejate poolt kohtule esitatud 04.07.2009 dokument on võltsitud, kuna sellel on läbikriipsutatud sõnad, mille kohaselt on kostja tegutsenud dokumenti vormistades OÜ Kliimamaailma Grupp juhatuse liikmena. Maakohus on juulis 2009 vormistatud dokumendis väljendunud kostja tahte kindlakstegemisel hinnanud lisaks kohtule esitatud dokumendile (I kd lk 92) hageja FP vande all antud seletust ja leidnud, et kostja on selles dokumendis võtnud endale kohustuse käendada OÜ Kliimamaailm Grupp kohustust hagejatele laen tagastada. Maakohus on kolleegiumi arvates oma järeldust piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud ning hinnanud poolte väiteid 2009 juulis koostatud dokumendi koostamise põhjuse ja eesmärgi kohta. Kolleegium ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi, kuna nõustub nendega. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust 04.07.2009 dokumendi sisu tõlgendamise osas. Apellant ei nõustunud, et maakohus hindas juulis 2009 koostatud dokumendis väljendunud kostja tahte tõlgendamisel ja dokumendi koostamise asjaolude tuvastamisel hageja FP vande all antud seletust, kuna hageja on huvitatud vaidluse lahendamisest tema kasuks. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise poolt esitatud väide on tõendatud või mitte. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamisel seadust. Hageja FP-i seletuses esiletoodud asjaolud on usutavad. Kostja ei ole kohtu ette toonud omapoolseid väiteid dokumendi koostamise kohta. Vastuses hagile kostja ainult väitis, et dokument on võltsitud, kuid kuidas, kelle juuresolekul ja millistel asjaoludel see vormistati, kostja selgitanud ei ole. Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata tema väite, et 04.07.2009 dokumenti on võltsitud, mistõttu oleks tulnud dokumendis sisalduvat kostja tahet hinnata lähtuvalt sellest, nagu dokumendis poleks mahakriipsutust. TsMS § 277 lg 1 annab menetlusosalisele võimaluse dokumentaalne tõend vaidlustada ja taotleda, et kohus esitatud tõendit ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kolleegiumi arvates on maakohus piisava põhjalikkusega hinnanud seda kostja väidet ja leidnud, et ei ole alust järelduseks, et tõend on võltsitud. Maakohus on arvestanud hageja FP vande all antud ütlustega, mis on TsMS § 229 lg 2 järgi tsiviilasjas tõendiks.

8(11)

Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid ega isegi ka selgitust selle kohta, millistel asjaoludel ja kuidas 04.07.2009 kuupäeva kandev dokument vormistati. See, et dokumendil olevat mahakriipsutust ei ole allkirjaga eraldi kinnitatud, ei tähenda, et dokumenti oleks hiljem muudetud. FP vande all antud seletusest (I kd lk 161-162) tuleneb loogiliselt, miks selline parandus oli tehtud ja maakohus on seda õigesti arvestanud. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Kostja väitis, et hageja nõue tema vastu on aegunud. Järgnevalt analüüsib kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt on hagejate nõue aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 26.01.2010 avaldusega on hagejad laenulepingu üles öelnud 26. märtsist 2010 ja andnud tähtaja laenu tasumiseks 01.04.2010. Seega alates 02.04.2010 on muutunud hagejate nõue põhivõlgniku vastu sissenõutavaks ja sellest ajast hakkas kulgema ka aegumistähtaeg. Ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt lõppes sellest ajast hagejate nõue OÜ Kliimamaailm Grupp vastu. Arvestades 3-aastast aegumistähtaega, oleks hagejate nõue OÜ Kliimamaailm Grupp vastu aegunud alates 02.04.2013. Vaidlust ei ole, et hagejad on OÜ Kliimamaailm Grupp vastu esitanud aegumistähtaja jooksul nõude 100 000 krooni saamiseks ja selle nõude kohta on Harju Maakohus teinud 23.02.2011 tsiviilasjas nr 2-10-20794 tagaseljaotsuse, millega mõistis kummagi hageja kasuks välja 3195,58 eurot ja viivise 26,98 eurot. Seega on hagejate nõue OÜ Kliimamaailm Grupp vastu 6390 eurot osas kohtuotsusega tunnustatud. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat (enne 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi oli see 30 aastat). Seega hagejate nõue OÜ Kliimamaailm Grupp vastu 6390 euro osas ei ole aegunud. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt selle tõttu, et 6390 eurot on OÜ-lt Kliimamaailm Grupp hagejate kasuks kohtuotsusega välja mõistetud, laieneb kogu hagejate nõudele TsÜS § 157 lg 1 järgi 10-aastane aegumistähtaeg ja ka ülejäänud hagejate nõue OÜ Kliimamaailm Grupp vastu ei ole aegunud. Vaatamata sellele, et põhivõlgniku vastu nõue on osaliselt tunnustatud jõustunud kohtulahendiga, ei tähenda see, et käendaja vastu ei võiks nõue olla aegunud. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab solidaarvõlgnike vastu nõue selle sissenõutavaks muutumisega, s.t samaaegselt, kuid sellest ei saa järeldada, et aegumise lõpp ei võiks olla erinev. Kolleegium leiab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele kohaldatav 10-aastane aegumistähtaeg kehtib ainult nende isikute suhtes, kes olid tsiviilasjas nr 2-10-20794 menetlusosalised ja teistele menetlusvälistele isikutele see ei laiene. Kuna kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-10-20794 menetlusosaline, siis kostja kui käendaja nõude aegumisele 23.02.2011 tehtud kohtuotsus ei mõju. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Samas eeltoodu ei tähenda, et kostja kui käendaja vastu ei oleks võimalik nõuet rahuldada ja kolleegium leiab, et vaatamata eeltoodule ei ole hagejate nõue kostja vastu aegunud. 04.07.2009 kuupäeva kandvas dokumendis on kostja lisaks sellele, et ta on kohustunud hagejate nõuet käendama, andnud ka kinnituse, mille kohaselt ta kohustub võlgu oleva summa tasuma hiljemalt 2012. aastal. Kolleegiumi arvates ei mõjuta käenduses sellise kinnituse andmine põhivõlgniku OÜ Kliimamaailm Grupp nõude aegumist, vaid kostja kui käendaja on käendusega määranud tähtaja, mille jooksul ta kohustub solidaarvõlgnikuna võla tasuma. VÕS § 149 lg 2

9(11)

sätestab, et käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Vande all antud seletuses on FP selgitanud, et 2009. a juulis käenduse vormistamise eesmärgiks oli see, et talle ja KW-le raha tagastataks 2012. aasta lõpuks. 2009 suvel lõpetas FP OÜ-ga Kliimamaailm Grupp sõlmitud töölepingu. Hagejad soovisid, et kostja kirjutaks alla juristi poolt koostatud käenduslepingule, kuid kostja ütles, ta kirjutab alla tavalisele paberile, millega garanteerib ja käendab hagejatele laenu tagastamist. 2009. juulis koostatud dokumendil oleva laenu tagastamise tähtaja kohta selgitas FP, et see oli kostja soov, kuna OÜ-l Kliimamaailma Grupp oli ärilisi raskusi. Hagejate huvi oli saada laen tagasi võimalikult kiiresti ja laenu tagastamise tähtajaks 2012. a märkimine oli kostja tahteks seetõttu, et raha selleks pidi tulema OÜ Kliimamaailm Grupp, kus kostja oli osanik ja juhatuse liige, äritegevusest (I kd lk161-162). Juulis 2009 käenduse andmise ajal ei olnud põhivõlgniku vastu esitatud nõue muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei teadnud kostja seda, millal põhivõlgniku nõue aegub. Kostja vande all antud seletusest saab järeldada, et kostja poolt käenduslepingus märgitud tähtaeg oli märgitud käenduslepingusse hagejate huvides ja eesmärgiga tagada igal juhul hagejatele laenu tasumine selle aja vältel, olenemata põhivõlausaldaja nõude aegumisest enne 2012. aasta lõppu. Seega on kostja võtnud käendusega kohustuse OÜ Kliimamaailm Grupp võla tasumiseks, andes selleks tähtaja hiljemalt 2012. a jooksul eesmärgiga anda hagejatele tagatis, et OÜ Kliimamaailm Grupp laen tasutakse hagejatele hiljemalt käendusel märgitud ajal. Seega on õige maakohtu järeldus, et hagejate nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates 01.01.2013, kuna 2012. aasta jooksul ei olnud võlga hagejatele tasutud. Maakohtu järeldus on õige, et hagejate nõue kostja vastu ei olnud aegunud. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et kostja poolt 04.07.2009 kuupäeva kandva dokumendi viimasel real olevat kinnitust, mille kohaselt kohustus kostja võlgu oleva summa tagastama mitte hiljem kui 2012, saab käsitleda ka võlatunnistusena, millega kostja on võtnud kohustuse tasuda võlg 2012. a jooksul. Arvestades eeltoodut, on maakohtu lõppjäreldus hagi osalise rahuldamise kohta õige. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad maakohtu otsust vaidlustanud ei ole. Kostja soovis apellatsioonkaebuses, et menetluskulud jäetaks hagejate kanda. Kolleegium leiab, et selleks alust ei ole, kuna maakohtu otsus jääb muutmata. Eeltoodu tõttu jääb muutmata ka maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtus kantud hagejate menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta võrdsetes osades TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 määrusega anti apellandile menetlusabi ja vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 850 eurot tasumisest. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis tuleb riigilõiv TsMS § 190 lg 4 sätestatud põhimõtte kohaselt välja mõista riigituludesse. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuses kõik veel lahendamata taotlused. Apellant esitas taotluse 19.11.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustajad vaidlesid taotlusele vastu. Kolleegium ei nõustu apellandi taotlusega ja jätab selle TsMS § 53 lg 4 järgi rahuldamata. Apellandi taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta protokolli juurde.

Kaija Kaijanen

Margo Klaar

Ande Tänav

10(11)

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.