lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-47200/15

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 22.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-47200/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 82 lg 3, 4, 7TsMS § 168 lg 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulPankrS § 83 lg 1TsMs § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-47200

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2011. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

AS Swedbank Liising hagi OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) vastu 16.09.2010. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine / Menetluskulude jaotus

Menetlusosalised Hageja:

AS Swedbank Liising (RK 10434248, Liivalaia 8, Tallinn 15039)

Hageja esindajad:

vandeadvokaadid Ants Mailend ja Ramon Rask [email protected]

Kostja:

OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) (RK 10548590, Rahu 7, Narva)

Kostja esindajad:

I. G., pankrotitoimkonna esimees xxx vandeadvokaat M. L. xxx

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus AS Swedbak Liising hagis OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) vastu 16.09.2010. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes, kuna hageja on loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1.Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Vastava avalduse esitamisel tagastatakse hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-17-1508/66Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 01.09.20262-26-15734/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20262-20-10233/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 429 lg 1Hagist loobumine
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
Kostja menetluskulud kannab hageja summas 1 214 (üks tuhat kakssada neliteist) eurot 29 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbak Liising hagis OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) vastu 16.09.2010. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. 16.09.2010. a toimus OÜ Silbeti Plokk (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. AS Swedbank Liising esitas pankrotimenetluses liisingulepingust tuleneva nõude summas 35 421 853,23 krooni. Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul määras pankrotihaldur hagejale hääli 20 421 853 kroonise nõude ehk 15 000 000,23 krooni võrra väiksema nõude ulatuses. Vaatamata hageja vastuväitele häälte arvu määramise peale, jätkas pankrotihaldur üldkoosoleku läbiviimist ja pani hääletamisele otsuseid. 24.09.2010. a tegi Viru Maakohus tsiviilasjas 2-10-28701 määruse, millega rahuldas hageja vastuväite ja määras hagejale hääled kogu nõude ulatuses (35 421 853 häält). Hageja on seisukohal, et esimesel võlausaldajate üldkoosolekul rikuti oluliselt pankrotiseaduses sätestatud otsuste vastuvõtmise korda (PankrS § 82 lg 4, § 80 lg 3) ja sellest johtuvalt tuleb tunnistada kõik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtetuks. Pankrotimenetluses tekkis kvoorum ja häälte jaotus alles kohtuniku 24.09.2010. a määruse alusel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsuste osas on hageja poolt viidatud väidetav õiguslik segadus likvideeritud Viru Maakohtu 01.11.2010. a kohtumäärusega ning võlausaldajate teisel üldkoosolekul (27.10.2010. a) vastu võetud otsustega. Seega puudub vajadus vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks, liiati ei ole hageja hagis näidanud, kuidas võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused hageja õigusi rikuvad.
3.Hageja esitas 04.02.2011. a kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on küsimused selle kohta, millised üldkoosoleku otsused kehtivad ja mis hetkest ühe või teise hääletustulemuse alusel vastu võetud otsus kehtima hakkas/kehtivuse lõpetas, kõrvaldatud, kuna teisel üldkoosolekul hääletati need küsimused uuesti läbi ja kõrvaldati seeläbi kahtlused

ja selgusetus, hageja on hagis taotletud eesmärgi saavutanud, millest johtuvalt on hagiavaldus oma eseme minetanud.

4.Hageja esitas menetluskulude jaotuse osas alternatiivse taotluse: (1) jätta kõik menetluskulud kostja kanda või (2) jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja märkis, et hagiavalduse esitamise tingis üldkoosoleku korra rikkumine (alternatiivse hääletuse läbiviimine), mis leidis parandamist teisel üldkoosolekul. Kostja on pankrotihalduri isikus sisuliselt hagi rahuldanud, mistõttu TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb hagimenetlusega seotud kulud jätta kostja kanda. Kui kohus leiab, et kõigi kulude kostja kanda jätmine oleks TsMS § 162 lg 4 alusel kostjale ebamõistlikult koormav, peab hageja mõistlikuks lahendust, kus kohus jätab poolte kulud nende endi kanda. 07.02.2011. a taotles hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Hageja menetluskulud on 767,57 eurot (riigilõiv 15,97 eurot, õigusabikulud 751,60 eurot).
5.Kostja esitas 14.02.2011. a kohtule seisukoha hagist loobumise ja hageja menetluskulude kohta, samuti taotluse kostja menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kostja ei omanud mistahes vastuväiteid seonduvalt hageja avaldusega hagist loobumiseks, ent vaidles vastu hageja taotlusele jätta kõik menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja märkis, et puudub õiguslik alus TsMS § 168 lg 4 kohaldamiseks, kuivõrd hagejal puudus vajadus hagi esemeks olevate otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning hageja ei ole ka hagis põhjendanud oma õiguste rikkumist. Halduri poolt korraldatud teine ja nõuetekohaselt läbiviidud teise üldkoosoleku tulemusel otsustatu ei ole hagi sisuline rahuldamine kostja poolt. Hageja kannab hagist loobumise tulemusena nii iseenda kui ka kostja menetluskulud. Juhul, kui kohus peaks hageja menetluskulud välja mõistma, on kostja seisukohal, et hageja õigusabikulud on ebamõistlikult suured ega ole põhjendatud. Kostja taotleb hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 1 533,86 eurot.
6.Hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude suuruse osas, märkides, et kostja vaidlustas hageja õigusabikulude suuruse põhjendusel, et need on ebamõistlikult suured (767,57 eurot), samas nõuab kostja ise hagejalt õigusabikulusid kaks korda suuremas summas (1 533,86 eurot). Kostja menetluskulude koosseisus olev 14.02.2011. a arve on esitatud 5 tunni 15 minuti töö eest. Sellest 5 tundi on spetsifikatsiooni kohaselt kulunud menetluse lõpetamise ja menetluskulude kindlaksmääramisega seotud töödele. Hageja arvates on ilmne, et selline ajakulu pole põhjendatud ning et nimetatud töö jaoks kulutatud aja mõistlik pikkus poleks pidanud ületama kahte tundi. Kostja põhjendatud õigusabikulud ei peaks olema suuremad kui hageja kantud õigusabikulud, seega 751,60 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Hagist loobumine

7.Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kuna hageja on hagist loobunud.
8.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja AS Swedbank Liising esitas

04.02.2011. a kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on vaidlus üldkoosoleku otsuste kehtetuse osas kaotanud oma tähenduse, kuna teisel üldkoosolekul hääletati uuesti üle varasemalt läbi hääletatud küsimused. Kuna hagiavalduse esitamise tingis halduri poolne üldkoosoleku korra rikkumine (alternatiivse hääletuse läbiviimine), mis leidis parandamist teisel üldkoosolekul, siis on kostja pankrotihalduri isikus hagi sisuliselt rahuldanud. Kostja hagist loobumise avaldusele ja menetluse lõpetamisele vastu ei vaidle.

9.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

Menetluskulude jaotus

10.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Sama § lõike 5 järgi kannab sellisel juhul kostja hageja menetluskulud.
11.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
11.1.Hagiavalduses on hageja vaidlustanud kõik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsused põhjendusel, et üldkoosolek viidi läbi ja võeti vastu otsused olukorras, kus hageja vaidlustas pankrotihalduri poolt hagejale kui võlausaldajale antud hääled ning üldkoosolekul viibinud kohtunik ei olnud määrust häälte määramise kohta teinud. Hageja hinnangul tekkis kvoorum alles pärast kohtuniku tehtud määrust.
11.2.PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada.
11.3.Kohus märgib, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ei võetud vastu otsuseid, mis ei vastaks seadusele, samuti ei rikutud otsuste vastuvõtmisel seadusest tulenevat korda. PankrS § 82 lg 3 kohaselt, kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja võib sama paragrahvi 4. lõike alusel määratud häälte arvu vaidlustada ning sellisel juhul määrab häälte arvu kohtunik, kes teeb selle kohta määruse. Asja materjalidest tulenevalt on kohtunik määruse AS-le Swedbank Liising võlausaldajate üldkoosolekul (16.09.2010. a) antud häälte arvu kohta teinud 24. septembril 2010. a, määrates võlausaldajale kokku 35 421 853 häält (* esimesel üldkoosolekul määras haldur võlausaldajale 20 421 853 häält). Kohus märgib pooltele, et viimatinimetatud kohtumääruse on Tartu Ringkonnakohus oma 17.01.2011. a kohtumäärusega tühistanud. Ringkonnakohtus leidis, et haldur määras esimesel võlausaldajate üldkoosolekul hääled õigesti (* 20 421 853 häält, s.o, 15 000 000 häält vähem). Kohtu arvates piisab pankrotimenetluses esialgseks häälte arvu määramiseks nn usutavalt prognoositud vara väärtusest lähtumisest. Liisinguandjal on võimalus enne nõuete kaitsmise koosolekut vara võõrandada ning esitada oma lõplik nõue, või esitada omapoolsed tõendid, mis lükkavad eelnevalt antud hinnangu ümber. PankrS § 82 lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja häälte arv on

määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist.

11.4.Kohus märgib, et kuna esialgselt antavad hääled on eraldi vaidlustatavad ning häälte arvu määramise vaidlustamise tulemusena antavate häälte muutmisel võib määrata teisel üldkoosolekul teistsuguse häälte arvu, ei ole võlausaldajal (hagejal) mõistlik pöörduda häälte arvu määramise põhjendatuse tõttu kohtusse kõigi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Võlausaldajate teisel üldkoosolekul (27.10.2010. a) on hageja saanud kokku 35 421 853 häält, kuigi põhjendatud häälte arv oli 20 421 853 häält. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtuniku määruse alusel antud häälte alusel uue üldkoosoleku läbiviimine ja otsuste kinnitamine ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõuete rahuldamine.
11.5.Kuna hageja esitas hagi üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning samas oli hagejal võimalus kiiremini ja tõhusamalt saada õiguslik lahendus häälte arvu vaidlustamise menetluses, kannab hageja riski menetluskulude kandmisel. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 16.09.2010. a (* õige kvoorumi alusel) vastu võetud otsused kehtisid kuni 27.10.2010. a. Vaatamata otsuste teistkordsele hääletusele olid seaduslikud ka esimese üldkoosoleku otsused.
11.6.Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda ning hageja kanda tuleb jätta kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.

Hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

12.TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud. TsMs § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist kahe arve alusel, summades 894,76 eurot ja 639,10 eurot. Kokku 1 533,86 eurot. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja esitatud õigusabikulud ei ole põhjendatud ja mõistlikud, eelkõige ajakulu osas. Mõistlik ei saa olla kostja argument, et hageja õigusabikulud (751,60 eurot) on ebamõistlikult suured, kui kostja taotleb enda õigusabikulude hüvitamist kaks korda suuremas ulatuses. Arve 201102017 spetsifikatsiooni kohaselt on ajakulu arvestatud kokku 5 tundi ja 15 minutit, kusjuures ajakulu 4 tundi ja 35 minutit on kahel korral märgitud täpselt samasuguse kommentaariga (vastuse koostamine Swedbank Liising AS-i 04.02.2011. a hagist loobumise avaldusele ja 07.02.2011. a menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele, menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine). Kohus leiab, et 14.02.2011. a arve järgi on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi 30 minutit (tunnihind 127,82 eurot). Seega on kostja kantud põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud kokku 9 tunni 30 minuti ajakulu ulatuses ehk 1 214 eurot 29 senti.
14.Kohus märgib hagejale, et seoses hagist loobumisega on hagejal õigus esitada kohtule taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 2).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-25-5392/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 31.08.20262-24-11446/45Harju Maakohus Tallinna kohtumaja