Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus

2-10-27226 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Aktsiaselts JÕGEVA ELAMU esitas 09.06.2010. a kohtule hagiavalduse Rxxxx Nxxxxx vastu hooldustasu võlgnevuse summas 15 318,70 krooni ja viivise summas 3452,50 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente hagis märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kätte toimetada. Kiri tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kohus saatis kostjale kirja KIS andmebaasis olevale aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kiri tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtutäitur Mati Kadakul ei õnnestunud samuti kostjale hagimaterjale edastada. 01.09.2010. a esitas hageja kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 16.12.2010. a määrusega kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 16.12.2010. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 16. jaanuaril 2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Korteriomandiseaduse § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxelamu üldkoosolek kinnitanud 20 % aastas.

2-10-27226 Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagilt tasutud riigilõiv summas 4000 krooni (tl 19) ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest 100 krooni (tl 31). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tasus hageja kostjale kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtu deposiiti tasutud 420 krooni (tl 48). Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, siis otsustas kohus hageja taotlusel seda teha kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituril ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtutäitur on esitanud teenuse eest arve summas 240 krooni, mis on hageja poolt deposiiti tasutud summast kohtutäiturile üle kantud. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 240 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja poolt kohtu deposiiti tasutud kohtutäituritasu ülejäänud osas summas 180 krooni tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 7 alusel hageja taotlusel.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.