Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Lennuabi OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt oli E Til broneering XXX, S Til, H Til broneering XXXX, A Cl, Y Cl, A Cl, P Cl broneering XXX, S Sl, K R, V Sl, A Sl broneering XXX, R S, K S broneering XXX reisimiseks 20.07.2024 Ryanair DAC opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx-Tallinn. Lend XXX suunaga Xxx-Tallinn pidi saabuma 20.07.2024 kell 19:45, kuid lend tühistati 4 tundi enne lendu ja asenduslendu pakuti reisijatele 3 ja 7 päeva pärast, so vastavalt 23.07.2024 ja 27.07.2024. Lennu vahemaa suunaga Xxx-Tallinn on 1748 km. Hageja märkis hagis, et ülalnimetatud lennu puhul ei jõudnud reisijad sihtpunkti ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot. Kõik 13 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le. Hageja tõi välja, et lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Hageja lisas, et kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 20.07.2024 toimunud lennu XXX tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega on hagejal 13 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b järgi hüvitist kokku summas 5200 eurot (13 x 400 eurot reisija kohta). Hageja lisas, et kostja maksekäsumenetluses esitatud vastuväitest hoolimata nähtub Flightera.net’ist, et 20.07.2024 väljus Xxx lennujaamast kokku 18 kostja lendu. Hageja märkis, et töötajate tööaja täitumise risk on hageja hinnangul omane ettevõtte tegevusele ega saa olla käsitatav ettevõttevälise asjaoluna. Lisaks eeltoodule pakkus kostja asenduslendu reisijatele 3 ja 7 päeva pärast, so 23.07.2024 ja 27.07.2024. Nimetatud kuupäevadel toimunud asenduslennud olid järgmised kostja opereeritavad lennud. Määruse 261/2004 art 5 lg 3 kohaldamise teine eeldus on see, et kostja oli võtnud kasutusele „kõik vajalikud meetmed“ erakorralistest asjaoludest (Microsofti kriitiliste ITsüsteemide ulatusliku ja ettenägematu katkestuse tõttu) põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks selle sätte tähenduses. Hageja tõi välja, et Flightera.net väljavõttest nähtub, et Xxx lennujaamast väljus lend Riiga ja maandus Riias 20.07.2024 kell 21:33. Flightera.net’ist nähtub lisaks, et Riiast pidi väljuma lend Tallinna suunal 20.07.2024 kell 23:15, kuid lendas välja 21.07.2024 kell 00:27 ja jõudis Tallinnasse 21.07.2024 kell 01:03. Samuti väljus Xxx lennujaamast lend Vilniusesse ja maandus Vilniuses 21.07.2024 kell 01:03. Flightera.net’ist nähtub, et Vilniusest pidi väljuma lend Tallinna suunal 21.07.2024 kell 14:20, kuid lendas välja 21.07.2024 kell 15:32 ja jõudis Tallinnasse 21.07.2024 kell 16:28. Seega oli reisijatel võimalik läbi Riia ja Vilniuse jõuda Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud kuupäevadel 23.07.2024 ja 27.07.2024. Eeltoodust tulenevalt on reisijatel õigus hüvitisele. Hageja põhinõue on seega 5200 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist kogusummas 128,78 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, so kokku 520 eurot. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Kostja tõi vastuses välja, et kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hageja nõuded on alusetud, kuna vaidluse all oleva 20.07.2024 lennu XXX Xxx-Tallinn tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest. Kostja tõi välja, et juhtumi raportist tuleneb, et 20.07.2024 pidi Xxxs baseeruv Boeing 737-800 seeria lennuk xxx tegema kaks lendu, XXX/330 TSF-TLL ja tagasi. Eelmisel päeval, 19.07.2024, kannatas kostja koos paljude teiste lennufirmadega aga olulisi häireid Microsofti kriitiliste IT-süsteemide ulatusliku ja 2

ettenägematu katkestuse tõttu. Kostjal oli viidatud rikke tõttu 19.07.2024 400 üle 3-tunnist hilinemist ja 240 tühistamist, mis põhjustas tõsiseid häireid 20.07.2024 kavandatud töös. 20.07.2024 oli TSF-is baseeruva meeskonna tööaeg ületatud, mistõttu nad ei saanud graafikujärgseid lende sooritada. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et tegemist ei olnud kostja süsteemi rikkega, vaid ülemaailmse IT-katkestusega, mis mõjutas lisaks hagejale ka paljusid teisi lennuettevõtjaid. Kostja avaldas, et kostja tegi kõik endast oleneva, et leevendada selle häire mõju reisijatele, kaasa arvatud lisapersonali kaasamine ja võimaluse korral alternatiivsete korralduste pakkumine. IT-tõrke ulatust arvestades oli lendude XXX/330 TSF-TLL ja tagasi tühistamine aga vältimatu. Töötajate tööaeg ületati just tulenevalt IT-rikkest, mitte kostja halva korralduse tõttu. Kostja lisas, et IT-süsteemi rike oli kostja mõjusfääri alt väljas, sest kostja ei saanud riket ära hoida ega iseseisvalt mõjutada – tegemist ei olnud kostja poolt hallatava süsteemiga. Kostja lisas, et reisijad broneeringutega XXX, XXXX, XXX, XXX valisid piletihinna hüvitamise ning reisijad broneeringuga XXX valisid Ryanairi asenduslennu 24.07.2024. Seega oli kostja täitnud oma kohustuse pakkuda reisijatele erinevaid valikuid lennu tühistamisest tulenevate ebamugavuste leevendamiseks. Kostja märkis, et see, et hageja väitel väljusid Xxx lennujaamast lennud, mis oleksid võimaldanud Tallinnase kostja poolt pakutud alternatiivlennust varem jõuda kui 23.07.24 või 27.07.2024, ei tähenda, et reisijad oleksid päriselt saanud hageja poolt välja pakutud lendudega reisida. Ei ole tõendatud, et hageja poolt välja toodud lendudel olid vabad kohad. Kostja märkis lisaks, et kuivõrd lennu tühistamiseks esines erakorraline asjaolu (Microsofti kriitiliste ITsüsteemide ulatuslik ja ettenägematu katkestus), mida ei olnud võimalik vältida (see ei olnud kostja mõjusfääris), siis ei ole kostjal kohustust tasuda ettenähtud hüvitist ega hüvitisega seonduvaid viiviseid ja sissenõudmiskulusid. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja leidis, et kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et lennu XXX tühistamine oli vältimatu erakorralise asjaolu tagajärg. Hageja tõi välja, et hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et 19.07.2024 toimus Microsofti kriitiliste IT-süsteemide ulatuslik ja ettenägematu katkestus, mis mõjutas paljusid lennufirmasid, sealhulgas kostjat. Hageja märkis, et ta on eksinud hagiavalduses märgitud lennu algpunkti osas. Nagu kostja õigesti märkis, oli vaidlusalune lend XXX 20.07.2024 tegelikult suunaga Xxx (TSF) - Tallinn (TLL), mitte Xxx-Tallinn nagu märgitud hagiavalduses. See eksitus ei muuda aga nõude sisulist põhjendatust ja tõendeid mille hageja on esitanud Xxx (TSF) kohta ega reisijate õigust hüvitisele. Hageja asus seisukohale, et kuigi 19.07.2024 IT-rike oli erakorraline, oli selle rikke tagajärjel tekkinud meeskonna tööaja ületamine 20.07.2024 siiski prognoositav järelmõju. Kostja teadis juba 19.07.2027 õhtul, et ulatuslikud hilinemised ja tühistamised (üle 400 hilinemise ja 240 tühistamist) on põhjustanud tõsiseid häireid nende tegevuses. Kostja ei ole hageja arvamuse kohaselt ka piisavalt selgitanud, milliseid konkreetseid ja piisavaid meetmeid võeti ette 19.07.2025 õhtul ja 20.07.2025 varahommikul, et vältida TSF-is baseeruva meeskonna tööaja ületamist. Hageja selgitas, et lennufirmadel peavad olema varuplaanid ja piisavad reservid, et toime tulla ootamatute olukordadega, mis mõjutavad meeskondade kättesaadavust. Hageja leidis lisaks, et kostja ei ole piisavalt selgitanud otsest ja vältimatut põhjuslikku seost Microsofti IT-rikke ja just selle konkreetse XXX/330 TSF-TLL lennu tühistamise vahel. Kohus tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud. 3

Kostja esitas kohtule lõplikud seisukohad, milles tõi välja, et kostja jääb kõikide oma vastuväidete ja nõuete juurde. Kostja on tõendanud ja põhjendanud, et lennu tühistamise tingisid erakorralised asjaolud, mistõttu ei kuulu hüvitis väljamõistmisele. Kostja selgitas, et kui lennu väljumine viibib IT-häire tõttu, jookseb meeskonna tööaeg edasi ka siis, kui meeskond ootab terminalis või lennuki pardal. Kui lennud toimuvad oluliselt hiljem, kui plaanitud, venib kogu tööpäev pikemaks ja meeskonna lubatud tööaja piir saab täis. Kuna 19.07.2024 hilinemised ja tühistamised venitasid meeskonna tööaja üle normi, ei saanud nad 20.07.2024 enam uut töötsüklit alustada. Seega oli 20.07.2024 TSF–TLL lendu võimatu sooritada, sest 19.07.2024 häirete tõttu ei olnud graafikus olnud meeskond tööaja ületamise tõttu enam lennukõlblik ja asendusmeeskonda polnud kumulatiivse häire tõttu võimalik kõikidele lendudele leida, kuna nad olid juba hõivatud. Lähtudes eeltoodust, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja tõi lõplikes seisukohtades välja, et hageja ei nõustu kostja väidetega lennumeeskonna tööaja täitumise osa ja, et tegemist on erakorralise asjaoluga. Seega ei ole hageja hinnangul töötajate tööaja täitumine ja puhkeaeg erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja lennu XXX suunaga Xxx-Tallinn tühistamisega kaasneva hüvitise maksmise kohustusest. Hageja leidis, et lennuettevõtja peab tagama, et lennud on planeeritud vastavalt ohutusnõuetele ja regulatsioonidele. Hageja hinnangul on töötajate tööaja täitumise risk omane ettevõtte tegevusele ega saa olla käsitatav ettevõttevälise asjaoluna. Hageja lisas, et hageja on juba tõendanud hagiavalduses, et alternatiivsed lennud olid olemas ja reisijatel oli võimalik lennata varem sihtkohta kui kostja poolt pakutud alternatiivlend ja kostja pole sellele vastu vaielnud, et need lennud olid võimalikud. Kostja ei ole tõendanud, et teavitas reisijaid kõigist esimesel võimalusel toimuvatest võimalikest alternatiividest ja eeltoodust tulenevalt on reisijatel õigus hüvitisele. Hageja jäi esitatud hagiavalduse ja seisukohtade juurde ning palus hagiavalduse täielikult rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et reisijatel E Til (broneering XXX), S Til, H Til (broneering XXXX), A Cl, Y Cl, A Cl, P Cl (broneering XXX), S Sl, K R, V Sl, A Sl (broneering XXX), R S, K S (broneering XXX) olid broneeringud 20.07.2024 Ryanair DAC opereeritavale lennule XXX suunaga XxxTallinn. Lend XXX suunaga Xxx-Tallinn pidi saabuma sihtkohta 20.07.2024 kell 19:45, kuid lend tühistati 4 tundi enne lendu ja asenduslendu pakuti reisijatele 23.07.2024 ja 27.07.2024. Kostja ei ole hagejale lennu ärajäämise eest hüvitist tasunud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas 20.07.2024 lennu XXX (Xxx-Tallinn) tühistamise põhjustasid 4

erakorralised asjaolud ning, kas hageja on õigustatud nõudma hüvitist. Hageja nõuab lennu XXX (Xxx-Tallinn) tühistamise eest hüvitist summas 400 eurot reisija kohta, kokku summas 5200 eurot 13 reisija kohta. Hageja märkis, et reisijatele ei pakutud kostja poolt lende, mis oleksid saabunud sihtkohta varem kui kostja poolt 23.07.2024 ja 27.07.2024 pakutud asenduslennud. Siinjuures tõi hageja välja, et Xxx lennujaamast väljusid mitmed lennud, mis jõudsid Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud kuupäevadel 23.07.2024 ja 27.07.2024. Seega on hageja sõnul käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja järgmine lend. Lisaks leidis hageja, et ei esine erakorralisi asjaolusid, mis välistaksid hüvitise nõudmise kostjalt. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning leidis, et hageja nõuded on alusetud, kuna vaidluse all oleva 20.07.2024 lennu XXX Xxx-Tallinn tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest. Kostja selgitas, et 19.07.2024 kannatas kostja koos paljude teiste lennufirmadega olulisi häireid Microsofti kriitiliste IT-süsteemide ulatusliku ja ettenägematu katkestuse tõttu. Kostja lisas, et 20.07.2024 oli TSF-is baseeruva meeskonna tööaeg ületatud, mistõttu nad ei saanud graafikujärgseid lende sooritada. Kostja pakkus reisijatele asenduslende vastavalt 23.07.2024 ja 27.07.2024. Kostja sõnul see, et hageja väitel väljusid Xxx lennujaamast lennud, mis oleksid võimaldanud Tallinnase kostja poolt pakutud alternatiivlennust varem jõuda kui 23.07.24 või 27.07.2024, ei tähenda, et reisijad oleksid päriselt saanud hageja poolt välja pakutud lendudega reisida. Kostja sõnul ei ole tõendatud, et hageja poolt välja toodud lendudel olid vabad kohad. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimelt, Tallinna Ringkonnakohus on 23.04.2025 otsuses tsiviilasjas nr 2-23-12908 punktis 31 toonud välja, et „Eelnevast hoolimata, isegi kui eeldada, et 15.07.2023 CIA–TLN 14.25 toimuma pidanud lennu tühistamine oli vältimatu, ei ole kostja tõendanud ka seda, et ta oleks võtnud kõik vajalikud meetmed tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. Ringkonnakohus lähtub EK praktikast, kus on selgitatud, et hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt, kes soovib vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, p-d 59– 60).“ Lisaks on Euroopa Kohus 11.06.2020 märkinud asja C-74/19 punktis 61, et see, kui reisijat vedanud õhusõidukit mõjutanud erakorralise asjaolu tõttu muudab lennuettevõtja reisija teekonda, kasutades selleks tema enda lendu, mille tulemusel jõuab reisija kohale esialgu kavandatust päev hiljem, ei ole „vajalik meede“, mis vabastab kõnealuse vedaja määruse art 5 lg 1 p-s c ja art 7 lg-s 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas ta ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõudnuks lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse 5

seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks teinud kõik endast oleneva leidmaks lende, mis oleks saabunud sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Liiatigi, kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja pakkus reisijatele asenduslende 3 ja 7 pärast, so 23.07.2024 ja 27.07.2024, kuigi hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et Xxx lennujaamast väljus mitmeid teisi lende, mis jõudsid Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud asenduslennud. Lisaks ei nähtu kohtule, et kostja oleks rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Kostja on toonud välja, et kui lennu väljumine viibib IT-häire tõttu, jookseb meeskonna tööaeg edasi ka siis, kui meeskond ootab terminalis või lennuki pardal. Kui lennud toimuvad oluliselt hiljem, kui plaanitud, venib kogu tööpäev pikemaks ja meeskonna lubatud tööaja piir saab täis. Kostja märkis, et kuna 19.07.2024 hilinemised ja tühistamised venitasid meeskonna tööaja üle normi, ei saanud nad 20.07.2024 enam uut töötsüklit alustada. Kohus toob välja, et Euroopa Kohus on leidnud, et tegutseva lennuettevõtja töötajaid puudutavad meetmed kuuluvad tema tavapärase tegevuse hulka, muu hulgas meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisega seonduvad meetmed (TAP Portugal, C 156/22, C 158/22, p 21). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2024 otsuse punktis 18.3 tsiviilasjas nr 2-23-141284 leidnud, et „Ringkonnakohtu hinnangul ei ole töötajate tööaja täitumine käsitletav erakorralise asjaoluna EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 tähenduses. Töötajate tööaja täitumise risk on kolleegiumi hinnangul omane ettevõtte tegevusele ega saa olla käsitatav ettevõttevälise asjaoluna. Kostja leiab iseenesest õigesti, et Euroopa Kohus on leidnud, et erakorraliste asjaolude vältimine ei saa viia olukorrani, kus lennuettevõtja peaks tegema oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast vastuvõetamatuid ohverdusi. Siiski on Euroopa Kohus leidnud, et tegutseva lennuettevõtja töötajaid puudutavad meetmed kuuluvad tema tavapärase tegevuse hulka, muu hulgas meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisega seonduvad meetmed (TAP Portugal, C-156/22, C-158/22, p 21). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul töötajate tööaja täitumine erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja Batumi-Riia lendude hilinemisega kaasneva hüvitise maksmise kohustusest.“ Viitatud kohtupraktikale tuginedes ei ole kohtu hinnangul töötajate tööaja täitumine erakorraliseks asjaoluks, mis vabastaks kostja lennu tühistamisega kaasneva hüvitise maksmise kohustusest. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud erakorralise asjaolu esinemist, mistõttu on hageja nõue põhjendatud. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Xxx-Tallinn mõõdetud vahemaaks on 1748 kilomeetrit. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele määruse art 7 lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Hageja on omandanud 13 reisija nõuded lennuga XXX (Xxx-Tallinn) seonduvalt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lennu tühistamise eest hüvitist summas 400 eurot reisija kohta, kokku summas 5200 eurot. Kohus viitab siinkohal ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2027/97 6

(lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 889/2002) tõlgendamise suunistele (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C214). Suunistes on viidatud Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-549/07 (WallentinHermann), mille punktis on kohus märkinud, et hüvitise maksmisest vabastamine on erand reeglist, mis kajastab tarbijakaitse eesmärki, ja seda tuleb seda tõlgendada kitsalt. Seega mitte kõik erakorralise sündmustega seotud erakorralised asjaolud ei vabasta kohustusest maksta hüvitist, kuid need eeldavad juhtumipõhist hindamist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Hagiavalduses on viivist arvestatud alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 09.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.01.2025. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kokku summas 128,78 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista alates 24.01.2025 edasiulatuv viivis põhinõude summalt 5200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot, kokku 520 eurot (so 13 reisijat x 40 eurot). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 520 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 520 eurot. TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 7

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist alljärgnevas koosseisus:

Kuupäev

Toiming Aeg Maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e19.11.2024 toimikus 0 h 35 min 27.12.2024 Kostja vastuväitega tutvumine ja kokkuvõte kliendile 0 h 45 min 03.01.2025 Kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse) 0 h 5 min 03.01.2025 Puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine 0 h 10 min 20.01.2025 Kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas 0 h 30 min Materjalidega tutvumine, analüüs ja päringu(d) 22.01.2025 www.flightera.net 0 h 45 min 23.01.2025 Hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus 3 h 35 min 28.04.2025 Kohtumäärusega tutvumise (menetlusse võtmine, tähtajad) 0 h 10 min 17.05.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine 0 h 25 min Kokku: 7 h 0 min

Mals&Mals OÜ on osutanud Lennuabi OÜ-le õigusabi mahus 7 tundi tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud summas 980 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda.

Kohus märgib, et 19.11.2024 - 03.01.2025 tehtud toimingute puhul on tegemist maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub hagejale TsMS § 484 2 alusel maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingute eest hüvitamisele 20 eurot. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja 8

märgitud tunnitasu summas 140 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja esitamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Ülejäänud osas on väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega hageja põhjendatud ajakuluks kokku on 4 tundi. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kuludena kindlaks 400 eurot (so 4 x 100), mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 1050 eurot (so riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 400 eurot). Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.