Kohtulahend

2-10-58128 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Menetluse käik 09.12.2010 esitas osaühing AT Harju Maakohtule avalduse osaühingu W pankroti väljakuulutamiseks. 04.01.2011 esitas osaühing W Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 10.01.2011 liitis kohus esitatud avaldused osaühingu W pankroti väljakuulutamiseks ühte menetlusse.

II Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu 09.12.2010 esitas osaühing AT Harju Maakohtule avalduse osaühingu Wpankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb osaühing W garandina 08.11.2010 seisuga osaühingule AT 2 034 980.62 krooni (130 058.97 eurot) s.h põhivõlg 1 935 354 krooni (12 3691.66 eurot) ja viivised 99 626.02 krooni (6 367.26 eurot). 19.11.2010 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik on vastanud 22.11.2010. Kuna võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära maksnud, palub võlausaldaja määrata võlgniku ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamises pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 2 p-le 1. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada.

III Võlgniku seisukoht

2-10-58128 Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, kuivõrd on ise esitanud 04.01.2011 avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks.

IV Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul olemasolevate varade turuväärtuseks pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga kokku kuni 200 000 eurot. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul raamatupidamise andmetele tuginedes kokku vähemalt 1 717 043 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksevõimetu. Võlgniku juhatus ja likvideerija on teinud mitmeid otsuseid ja tehinguid maksejõuetus olukorras, mis võivad olla käsitletavad raskete juhtimisvigadena, kuid kas püsiva maksejõuetuse on toonud kaasa kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead, saab anda lõpliku hinnangu peale erikontrolli läbi viimist. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti välja kuulutamise korral võib esineda mitmeid vara tagasivõitmise võimalusi ning viimastel kuudel on tehtud mitmeid tehinguid, mille eesmärk vajab täiendavat selgitamist. Ajutine haldur märgib, et on olemas vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

IV Kohtuistung 08.02.2011 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande. Võlgnik on tunnistanud maksejõuetust.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 09.12.2010 esitas osaühing ATHarju Maakohtule avalduse osaühingu Wpankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb osaühing Wgarandina 08.11.2010 seisuga osaühingule AT2 034 980.62 krooni (130 058.97 eurot) s.h põhivõlg 1 935 354 krooni (12 3691.66 eurot) ja viivised 99 626.002 krooni (6 367.26 eurot). Võlgnik on võlausaldaja

2-10-58128 nõudele vastu vaielnud, väites, et võlgnikule tuli võlausaldajale antud garantii uudisena, sest võlgniku dokumendiregister ei kajasta garantiikirja olemasolu, ka ei tea sellest dokumendist midagi registripidaja ja võlgniku nõukogu liikmed. Võlgniku juhatuse liige, kes on väidetavalt garantiikirja allkirjastanud, ei täida enam juhatuse liikme ülesandeid. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue on usutav, kuna võlausaldaja on esitanud vaidlusaluse garantiikirja tõendina kohtule. Võlgniku lepingulise esindaja vastuväide, et võlgnik garantiikirjast midagi ei tea, kuna tema register seda ei kajasta, on paljasõnaline ja asjakohatu. Puudub vaidlus selles, et garantiikirja (I kd, tl 95) on allkirjastanud võlgniku juhatuse liige O I . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige O. I on võlgniku juhatuse liikmena andnud garantii M OÜ ja AOÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingute 19.07.2010 nr 339M25 ja 19.07.2010 nr 327M38 tagatiseks, loetakse see tegevus tulenevalt TsÜS § 31 lg 5 võlgniku tegevuseks, millest tulenevalt on võlgnik eelnimetatud garantii andnud. Kuna poolte vahel puudub vaidlus võlausaldaja nõude suuruse ja maksmise tähtaja osas ning ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt (II kd, tl 87, 218) on võlausaldaja nõude suuruseks 130 058.96 eurot ehk 2 034 980.52 krooni, siis leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge. 19.11.2010 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik on vastanud 22.11.2010. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse erialuse tulenevalt PankrS § 10 lg 2 p 1 ehk esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse. PankrS § 10 lõikest 1 tulenevat võlgniku maksejõuetust põhistavat üldalust ei ole võlausaldaja välja toonud. 04.01.2011 on võlgnik esitanud pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku varade turuväärtuseks pankrotiavalduse menetlusse võtmise seisuga kokku kuni 200 000 eurot, millest kinnisvarainvesteeringute ja põhivara realiseerimismaksumuseks on ca 127 823.30 eurot. Muu hulgas on võlgnik varana kajastanud ka nõudeid ostjate vastu summas 429 354.54 eurot, millest on lugenud ebatõenäoliselt laekuvateks 271 283.14 eurot. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 717 043 eurot, millest kohustused tarnijate ees on kokku 1 040 947.95 eurot. Võlgniku majandustegevus on alates 2010. a olnud kahjumlik, seisuga 30.06.2010 on võlgniku majandustegevuse tulemuseks olnud kahjum 8 613 785 krooni (550 521.20 eurot) ja seisuga 11.01.2011 on võlgniku majandustegevuse tulemuseks olnud kahjum 29 990 386 krooni (1 916 735.01 eurot). Seisuga 11.01.2011 on võlgniku omakapital olnud -6 475 377 krooni (-413 852.02 eurot), millega see ei ole vastanud ÄS § 136 nõuetele. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad arvestatavad rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik ei ole leidnud täiendavaid finantseerimisvõimalusi ja võlgnikul puudub võimalus oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul kohustused ületavad võlgniku vara ca 8,5 korda, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on seiskunud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad võimalused majandustegevuse jätkamiseks, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-10-58128

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole tema tööperiood võimaldanud välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, samuti ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud, arvestades võlgniku raamatupidamise mahukust, võimalik hinnata, kas võlgniku likvideerija on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätesatab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on olnud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu ja kas võlgniku juhaorgani tegevusel on olnud muid kuriteo tunnuseid. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes leidnud, et esinevad vara tagasivõitmise võimalused. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu W pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.