2-09-3418/23 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt toimus 15.04.2007 liiklusõnnetus Tallinn-TartuLuhamaa mnt 49 km-l, kus Tallinna suunas möödasõitu sooritanud sõiduauto Audi 6, mida juhtis alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõigust mitteomav kostja, põrkas kokku vastassuunas otse Ardu poole liikunud sõiduautoga Opel Vectra, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimisõigust omav hageja. Liiklusõnnetuse tulemusena sai hageja eluohtlikke kehavigastusi: - Pea kinnine trauma: ninaluude mitmekilluline murd ja haav oimu piirkonnas, kehatüve kinnine trauma: traumaatiline õhkrind paremal, kopsude, maksa ja vasaku neeru põrutused, V nimmelüli ristjätke murd vasakul, C-tüüpi vaagnaluude murd (niuderistluuliigese ja vaagna ülemise ja alumise haru nihkumisega murrud paremal koos ümbritseva verevalumiga, vaagna alumise haru nihkumisega murd vasakul, ristluumurd vasakul), ülajäsemete kinnine trauma: vasaku õlavarre keskosa nihkumisega murd ja Monteggia tüüpi küünarluu ülemise osa murd, parema kodarluu kaugmise osa Collesi tüüpi murd ning vasaku alajäseme kinnine trauma: reie luu keskosa nihkumisega murd ja I pöialuu murd. Vaagna ja jäsemete toruluude murrud vajasid kohest operatiivset ravi. - Vigastuste tüsistusena tekkisid verekaotus ja äge amneesia – esmases Astrupi analüüsis hemoglobiin 48 g/l, mistõttu tehti RF vereülekandeid. Kogu vereülekande maht 10187 ml verepreparaate. Selline verekaotus on eluohtlik, kuna vereülekande hulk moodustab ~ 50 % ringleva vere mahust. - Tervisekahjustuse – C-tüüpi vaagnaluude murru ravi kestab üle 4 kuu. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 361439 tuvastati hagejal täielik töövõimetus ja sügav puue, mille tõttu hageja vajab kõrvalist abi seoses söömise, riietumise, hügieenitoimingute ja liikumisega. Korduva arstliku ekspertiisi otsusega nr 442545 on hagejale määratud 80%-line töövõimetus. Hagejal ei funktsioneeri endisel kujul käed ja vasak jalg. Hagejal on halvenenud ja vähenenud võimalused elu korraldamiseks. Võimatu on leida tööd. Kuni 2007. a veebruarini töötas hageja OÜ-s NS, seejärel kuni õnnetuseni valmistus järgnevateks õpinguteks. Hageja on üliõpilane, õnnetusejärgselt õpingutes ei osale, kuna töövõime kaotuse tõttu ei saa õppemaksu tasumiseks elatist teenida. Eelnenuga seoses ei saa hageja omandada eriala, mis välistab võimaluse sissetulekut saada. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2005. a oktoobrikuus personalijuhi tunnitöötasu 83.85 Eesti krooni (brutopalk). Täistöökohaga töötades oleks igakuine brutotöötasu 13 416.00 Eesti krooni, netotöötasu 11 060.00 Eesti krooni. Hageja ei suuda seoses töövõime kaotusega tasuda korteriomandi ostuks võetud pangalaenu (jääk 439 558.22 Eesti krooni). Samuti ei ole hageja võimeline remontima korterit, vajalikud tööd on tegemata. Hageja on kaotanud võimaluse autot juhtida, iseseisvalt oma igapäevast elu korraldada ning võimalused hobidega tegeleda ja võimalus vaba aega veeta on piiratud. Hageja kasvatab üksida alaealist tütart, puue ei võimalda lapsega piisavalt tegelda. Hagejal on keeruline elukaaslast leida ja peret luua. Hagejale on määratud 30.07.2007 pension 3006.00 Eesti krooni ja alates 01.08.2008 2980.00 Eesti krooni kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt Statistikaameti arvutuste ja Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 alusel ajavahemikul 15.04.2007-31.12.2007 9328.57 Eesti krooni kuus, ajavahemikul 01.01.2008.-31.12.2008 14 801.15 Eesti krooni kuus ja edaspidi summas, mis on saadud korrutatult kasvuindeksiga lähtudes palga alammäärast, ning ühekordse maksena kahju 64 300.00 Eesti krooni seoses täiendavate kulutustega pangalaenu tagastamisel / seoses laenu

tagasimaksmise võimalusega. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt mittevaraline (moraalne) kahju summas 1 000 000.00 Eesti krooni. Kostja vastuväited Kostja hageja nõuet täies ulatuses ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustub hagiavalduses toodud liiklusõnnetuse asjaoludega. Kostja on liiklusnõuete rikkumise eest süüdi tunnistatud ettevaatamatusest KarS § 422 lg 1 järgi 17.10.2008. a Harju Maakohtu otsusega. Kostja on kandnud liitkaristusena mõistetud 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse. Kriminaalmenetluse raames kohus rahuldas tsiviilhagi 3891.00 Eesti krooni ulatuses. Kostja ei vaidle vastu, ei ta on käitunud õigusvastaselt ja põhjustanud hagejale kahju. Samuti on põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kuid kostja ei ole nõus tekitatud kahju suurusega ning leiab, et kahjuarvestus on oletuslik ja tõendamata. Hageja väited on hüpoteetilised: kostja ei saa olla veendunud, et hageja oleks kõrgkooli lõpetanud ning sellejärgselt kohe leidnud erialast tööd, mis vastaks vastava sektori keskmisele tasemele. Lisaks olnuks hageja ajavahemikul 2007-2010 tudeng ja puudub alus arvata, et üliõpilasena oleks hageja võimeline samaaegselt töötama, saades vastava eriala lõpetanutega vastavat töötasu. Samuti oli õnnetuse tekkimise ajaks hageja töösuhe OÜ-ga NS lõppenud. Hageja 2006. a tuludeklaratsiooni kohaselt sai ta tulu aastas 35 293.00 Eesti krooni. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja sissetulek OÜ-lt NS märgitud avansina kuni november 2006 ja seejärel märgitud arve tasumisena. Sissetuleku suuruse arvestamisel tuleb lähtuda tuludeklaratsioonis märgitust. Hageja tervislik seisund on paranenud, nt 11.09.2008. a arstliku ekspertiisi otsusest nr 442545 on hageja töövõimetuse kaotus 80% varasema 100% asemel. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ekspertiisiaktist ilmneb, et hageja on 2008. a detsembris kukkunud, mille tagajärjel tekkis vasaku õlavarreluu osanihestus ja murd, hageja sai operatiivset ravi. Eelnenu tõttu ei ole vigastused paranenud anatoomiliselt korrektselt (eksperdiarvamuse p 1). Seega ei ole liiklusõnnetus hageja praeguse terviseseisundi ainuke põhjus. Kostja on kandunud karistuse vanglas. Kostja töötas enne karistuse kandmist transporttöölisena, alates juulist 2009 AS-is EV lihttöölisena, töötasu juulis 2009 1000.00 Eesti krooni, augustis 2700.00 Eesti krooni. Pärast vangistusest vabanemist ei ole tööd leidnud, seda raskendab asjaolu, et kostjal on põhiharidus. Kosja 2006. a netosissetulek oli 23 923.00 Eesti krooni. Kostjal puudub kinnisvara, väärtpaberid, mootorsõidukid vm registrisse kantavad vallasasjad. Kostjal puuduvad säästud. Kostja ei ole abielus, ülalpeetavad puuduvad. Kostja palub jätta läbivaatamata hageja nõude, mille kohus 08.10.2010 kohtumäärusega juba lahendas. Kostja palub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitist piirata. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - 15.04.2007 toimus liiklusõnnetus Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 49 km-l, kus Tallinna suunas möödasõitu sooritanud sõiduauto Audi 6, mida juhtis alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimisõigust mitteomav kostja, põrkas kokku vastassuunas otse Ardu poole liikunud sõiduautoga Opel Vectra, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimisõigust omav hageja (I kd tl 5-7); - liiklusõnnetuse tulemusena sai hageja eluohtlikke kehavigastusi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekkimisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks VÕS § 1057 alusel peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Poolte vahel puudub vaidlus kostja teo, kahju ja põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud sh vajaduse suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Vaidlus puudub ning Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti arstliku ekspertiisi otsustega ning Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna otsustega on tõendatud et hageja oli toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel täielikult töövõimetu ajavahemikul 15.04.2007-25.06.2009 ning osaliselt töövõimetu (80% ulatuses) alates 26.06.2009 (I kd tl 10, 11, 149, 82-85). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et osalise töövõimetuse määr ei ole hilisemalt muutunud. Isiku kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisiaktiga nr 7 (I kd tl 149-202, II kd tl 1-100) on tõendatud ning selles osas puudub ka vaidlus, et hageja liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastused (luumurrud) ei ole paranenud korrektselt, täielikult ei ole välja ravitavad keha struktuurimuutus ja liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ning hageja igapäeva tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud, kuna hageja on osaliselt töövõimetu. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli hageja 2006. aasta tulu 35 293 Eesti krooni (I kd tl 51-54). Hageja sissetuleku vähenemine peab olema põhjuslikus seoses töövõimetusega. Kuna hageja kahju tekkimise ajal ei töötanud, selles osas vaidlus puudub, siis ei saa sissetuleku vähenemisel arvestada töötasu, mida hageja sai 2006. aastal enne töölepingu lõppemist. Asjaolu, et hageja võinuks naasta hiljem sama tööandaja juurde on paljasõnaline. Kuna hageja oli kahju tekkimise ajal üliõpilane õppides kõrgkoolis rakenduspsühholoogia õppekava alusel alates 06.09.2004 nominaalajaga kolm aastat, tuleb edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju kindlaksmääramisel hinnata, kas ja kui suures ulatuses toob see tulevikus kaasa töötasu saamata jäämise. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud, et ta saanuks ajavahemikul 15.04.2007-31.12.2007 9328.57 Eesti krooni kuus ja ajavahemikul 01.01.2008.-31.12.2008 14 801.15 Eesti krooni kuus ning edaspidi summas, mis on saadud korrutatult kasvuindeksiga lähtudes palga alammäärast, s.o väidetavat keskmist personalijuhi töötasu. Arusaamatu on hageja saamata jäänud töötasu arvestuskäik, mh võttes arvesse, et hageja õppis kõrgkoolis rakenduspsühholoogia mitte personalijuhi erialal. Hageja ei ole tõendanud varalise kahju suurust. Kohus ei loe usaldusväärseks tõendiks hageja esitatud pangakonto väljavõtet (01.05.200624.01.2007, I kd tl 90-95), kuna sellest ei nähtu, et kontole laekumiste näol oleks tegemist töötasuga, samuti väljatrükki OÜ NS väljamaksete kohta 2006. aastal hagejale (II kd tl 131133), kuna see on allkirjastamata. Varalise kahju suurust ei tõenda ka esitatud tööleping (I kd tl 100-103). Hagejal on liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, liigutuste funktsiooni kõrvalekalle, keha struktuurimuutus, 80% suurune töövõimetus, mis kindlasti vähendab tema võimalusi tööturul osalemisel ja toob kaasa mingis osas töötasu saamata jäämise. Hagejale on määratud 30.07.2007 töövõimetuspension 3006.00 Eesti krooni (I kd tl 15, 25 ja alates 01.08.2008 2980.00 Eesti krooni kuus (I kd tl 25, I kd 132, II kd tl 162-163) ning selle suurust ei ole hiljem muudetud. Kuna TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg-te 1 ja 2 alusel lahendab kohus vaidlust poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pooled otsustavad ise, millised asjaolud nad nõude põhjendamiseks esitavad ja millega neid tõendavad, siis puudub kohtul õigus asjaolusid nõudest või tõenditest tuletada. Samuti kohustab TsMS § 230 lg 1 kumbagi poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on korduvalt soovitanud hagejal menetluses osaleda koos esindajaga (mh I kd tl 97 alt 17-18 rida, II kd tl 146 alt 2-3 rida, II kd tl 147 ülevalt 16 rida),

hageja ei ole seda vajalikuks pidanud. Samas ei saa aga asuda ebaõiglasele seisukohale, et hagejal ei olegi töövõimetusest tingitud kahju tekkinud. Seega tuleb lugeda TsMS § 233 ja VÕS § 127 lg 6 alusel hagejal alampalga suuruses kahju tekkinuks (nn normatiivne kahju), mis sisaldab endas juba mahaarvamist töövõimetuspensioni võrra. Kohus leiab, et alampalga suuruse igakuise varalise kahju väljamõistmine kostjalt ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane VÕS § 140 lg 1 mõttes, kuna on kostja on tööealine ja töö- ja õppimisvõimeline isik. Ainult asjaolu, et kostjal puudub kinnisvara jm registritesse kantavad vallasasjad, ei anna alust väljamõistetava varalise kahju vähendamiseks. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju alates 15.04.2007 igakuiselt vastavalt kehtivale alampalga määrale. Nii kahju tekkimise ajal kehtinud VÕS § 130 lg 2 kui kehtiva VÕS § 134 lg 2 alusel tuleb isiku tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel kannatanu füüsilisi ja hingelisi kannatusi, nende iseloomu ja ulatusest, samuti kostja varanduslikku olukorda. Vaidlus puudub selles, et hageja sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke kehavigastusi. Isiku kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisiaktiga nr 7 (I kd tl 149-202, II kd tl 1-100) on tõendatud, et hageja liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastused (luumurrud) ei ole paranenud korrektselt, täielikult ei ole väljaravitavad keha struktuurimuutus ja liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, samuti on piiratud hageja igapäeva tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine, kuna hageja on osaliselt töövõimetu. Samas ei takista hageja terviseseisund lapsega suhtlemist. Liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastustest tingitud elumuudatused on põhjustanud hagejal mõõduka depressiooni ning vigastused on põhjustanud hageja väljanägemise muutumise: vasak jalg lühenenud, vasaku pöia deformatsioon, kehal rohked haavaarmid. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on liiklusõnnetuse tagajärjel korduvalt hospitaliseeritud ja sh opereeritud. Seega on toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hageja kannatanud pikaajalist füüsilist ja hingelist valu, kehastruktuur on pöördumatult muutunud, liikumisfunktsioon on piiratud (jäsemete liikuvus), väljanägemine on muutunud (jalg lühenenud, pöia deformatsioon, rohked haavaarmid), mis piirab ka liikuvust jm sportlikke tegevusi, samuti on hagejal mõõdukas depressioon. Hagejal on töövõime kaotus 80%. Kostja aastanetosissetulek 2006. aastal oli 23 923 Eesti krooni (I kd tl 40-41), mida kinnitab kostja pangakontode väljavõte (I kd tl 109-112, 128). Kostja kandis KarS § 424 alusel mõistetud karistust vanglas, kus vabanes suvel 2010. Seejärel on kostja oma sõnul töötanud juhutöödel. Kinnisvara jm registritesse kantav vallasvara puudub. Hageja ei ole kostja varanduslikku seisundit vaidlustanud. Kuigi kostja on tööealine ja töö- ja õppimisvõimeline isik, ei saa ta äärmiselt suure kahju hüvitamise kohustuse tõttu jääda eluks ajaks pankroti- või täitemenetluse normide alusel tagatava elatusmiinimumi piirile selliselt, et ta ei suudaks elu lõpuni sellest kohustusest vabaneda. Võttes arvesse kõike eelnenut, samuti asjaolu, et hageja on osaliselt endale kannatusi põhjustanud 2008. a detsembris toimunud kukkumise tagajärjel saadud vasaku õlavarreluu osanihestuse ja murruga, mistõttu, ei ole vigastused paranenud anatoomiliselt korrektselt (I kd tl 152), samuti kohtupraktikat, kohus leiab, et mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks on 5000 eurot (78 233 Eesti krooni). Kohus ei hinda järgmisi hageja esitatud tõendeid kui asjasse puutumatuid: hageja ja Swedbank AS-i vahel 2006. aastal ja 2007. a alguses sõlmitud laenulepingud (I kd tl 12-14) ja Swedbank