Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-09-42349 vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 09. märtsil 2011.a kell 11.00.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

25.08.2009 esitas AS DI kohtule saneerimisavalduse. 07.12.2009 määrusega määras kohus kinnitada AS-i DI 03.11.2009 saneerimiskava. 28.12.2010 saabus kohtusse avaldaja taotlus Harju Maakohtu 07.12.2009 määrusega kinnitatud AS-i DI saneerimiskava tühistamiseks ja pankrotihalduri nimetamiseks. Harju Maakohtu 19.01.2011 määrusega on kohus AS DI saneerimiskava tühistanud, lõpetanud saneerimismenetluse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Toomas S. 08.02.2011 esitas Toomas S ajutise halduri aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust 10.02.2011 kohtuistungil.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

AS DI on kantud äriregistrisse . Äriühing kujundati osaühingust ümber aktsiaseltsiks . AS DI põhitegevusalaks on erisulamite tootmine alumiiniumitööstuse jaoks ning ferrosulamite tootmine terasetööstuse jaoks. Äriühing alustas oma tegevust 1999. aastal, valmistades valusulameid, 2000. aastal lisandus toodangu hulka ka alumiiniumi baasil erisulamid. 28.12.2010 taotles AS DI saneerimiskava tühistamist, kuna Tallinnas, aadressil XXX asunud tootmisruumide kasutamisvõimalus lõppes üürileandja AS ÜC poolt ühepoolselt üürilepingu tingimuste muutmise tõttu, mille tagajärjel AS-il DI kadus ligipääs tootmisruumidele, seega ka lõppes tootmistegevus ja täiendavate rahavoogude teenimise võimalus.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-09-42349 Võlgniku varad Ajutine haldur on märkinud aruandes, et järelpärimiste teel kogutud andmetel on AS DI vara, mille moodustab AS-is SEB Pank asuval arvelduskontol olev raha, summas 223,04 eurot. AS DI juhatuse liikme poolt teabenõudele esitatud vastuste kohaselt on äriühingul vara kogusummas 3 711 544,45 eurot, s.h põhivahendeid 56 809 179 krooni väärtuses, millest mööbli komplekt väärtuses 13 029,78 krooni ning seadmed väärtuses 56 796 149,22 krooni. Vara asub võlgniku andmetel XXX, AS-ile ÜC kuuluvate ruumide omaniku valduses. Seisuga 21.01.2011 on AS-i DI deebitoride võlgnevus kokku 80 553,13 eurot: • DT OÜ, võlgnevus summas 45 541,82 eurot; • DE AS, võlgnevus summas 35 011,31 eurot. Võlgniku kohustused Järelepärimiste teel saadud andmetel on AS-il DI järgmised kohustused kogusummas 6 090 098,05 eurot, (s.h juriidilise isiku garantii summas 89 513,89 eurot):

3(7)

Tsiviilasi nr 2-09-42349 Võlgnikul on kohustused 17 töötaja ees summas 21 311,55 eurot. Juhatuse liikme poolt esitatud andmetel on 04.02.2011 seisuga 31 kehtivat töölepingut, mille alusel on võlgnikul kohustusi 51 502,20 eurot. AS D Ijuhatuse liikme poolt ajutise pankrotihalduri teabenõudele esitatud vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 10 385 762,62 eurot, s.h käesoleval ajal kehtivate töölepingute lõpetamisest tekkivad kohustused. Muud, ajutise halduri hinnangul menetluses olulist tähtsust omavad andmed Ajutine pankrotihaldur märgib, et ta ei ole tuvastanud raha tasumist MT’ile 29.10.2009 võõrandanud sõiduki Mitsubishi Pajero Sport, reg.märk XXX võõrandamistehingu eest, samuti ei ole talle üle antud tehinguga seonduvaid dokumente. Võlgniku poolt on seadusega vastuolus antud juriidilise isiku garantii endisele nõukogu liikmele AK’ile. Võlgniku töötajate töölepingute osas on ajutise halduri käsutuses vastuolulisi andmeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et äriühingu pankrotimenetluse jooksul tuleb läbi viia erikontroll tuvastamaks väljamaksete seotust äriühingu majandustegevusega, näiteks on tuvastatud võlgniku arvelduskontodelt väljamakseid, muuhulgas MT’ile ning DTOÜ-le, mille seotus äriühingu majandustegevusega on ebaselge. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Äriühingu vara koosneb immateriaalsest varast (know-how), rahast arvelduskontodel ning seadmetest. Kuna nimetatud immateriaalne vara omab väärtust vaid äriühingu majandustegevuse läbi, siis võib know-how tegelikuks väärtuseks pärast äriühingu majandustegevuse seiskumist lugeda 0,00 eurot. Lisaks immateriaalsele varale koosneb äriühingu vara rahast arvelduskontodel, summas 223,04 eurot ning põhivarast, s.o seadmed, mille väärtuseks on juhatus hinnanud 3 629 935, 52 eurot (56 796 149,20 krooni) ning mille suhtes AS ÜCt eostas üürileandja pandiõigust, kuna äriühingu ei täitnud jooksvaid kohustusi AS ÜC ees. Tootmisseadmete suhtes on seatud Danske Bank A/S Eesti filiaali ja Danske Bank A/S kasuks kommertspandid. Tegemist on seadmetega, mille spetsiifikast tulenevalt müük Eestis ei ole võimalik, seetõttu ka seadmete reaalset väärtust ei ole käesoleval ajal võimalik hinnata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara reaalseks väärtuseks on 1 000 000 eurot. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur on arvamusel, et AS DI ei suuda majandustegevust jätkata, kuna puuduvad rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuse katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Renditud ruumides toimunud ettevõtte tootmistegevus on lõppenud, kuna üürileandja ei võimalda võlgnevuste tõttu ligipääsu tootmisruumidele.

4(7)

Tsiviilasi nr 2-09-42349 Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et AS DI nõuete rahuldamine on võimalik pankrotimenetluse jooksul müüdava pankrotivara (tootmisseadmed) arvelt. Harju Maakohtu poolt 07.12.2009.a. kinnitatud saneerimiskava täideti korrektselt, kuni ilmnesid probleemid ostjate poolsete arvete tasumata jätmisega. Seoses sellega, et äriühingule ei tasutud osutatud teenuste ja toodete ees, tekkisid võlgnevused Danske Bank A/S Eesti filiaali ja ka üürileandja AS ÜC ees. Kolmepoolsete läbirääkimiste teel püüti tekkinud olukorda lahendada, kuid läbirääkimised ebaõnnestusid ning Danske Bank A/S Eesti filiaal lõpetas faktooringlepingu ning ühtlasi teostas üürileandja üürilepingust tulenevalt üürileandja pandiõigust ning piiras AS DI juurdepääsu tootmisruumidele, millest tulenevalt ei olnud äriühingul võimalik jätkata majandustegevust. Äriühingu majandustegevus lõppes vara ja tootmisruumide üleandmisega 30.11.2010.a. vastavalt Danske Bank A/S Eesti filiaalile ja ASle ÜC. Ajutine haldur märgib aruandes, et majandusraskused ja püsivalt maksejõuetuks muutumine on tingitud eelkõige muudest asjaoludest pankrotiseaduse mõttes, s.h äriühingu poolt esitatud arvete tasumata jätmine, pandipidajaga kokkuleppele mittejõudmine, faktooringlepingu lõpetamine ning üürileandja pandiõiguse teostamine üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Olemasolevate andmete põhjal ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutine pankrotihaldur on pankrotiavalduse menetluse käigus käesoleva arvamuse koostamise seisuga tuvastanud, et äriühingu majandustegevuses võib esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üleantud kõiki äriühingu raamatupidamisdokumente, tuleb pankrotimenetluses läbi viia raamatupidamise erikontroll välja selgitamaks tagasivõitmiste ja –nõudemiste ulatused. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku tervendamise ja kompromissi sõlmimise võimalikkus ebatõenäoline. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 2 160 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 712,80 eurot ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - võlgniku pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamine – 1 tund; - võlgnikult dokumentide väljanõudmine, kohtumine võlgniku juhatuse liikmega – 3 tundi; - järelpäringute esitamine – 1 tund; - ajutise halduri toimiku koostamine – 1 tundi; - kogutud dokumentide ja andmete analüüs – 8 tundi; - ajutise halduri aruande koostamine – 10 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 2 160 eurot (24 tundi x 90 eurot).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-09-42349 PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja ajutise halduri tasu taotlusega. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – saneerimise- ja pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 1 miljoni euro väärtuses, kohustusi vähemalt 6 miljoni euro eest. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb AS D Ipankrot välja kuulutada. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil esitatud seisukohti, kohustab kohus pankrotihaldurit välja selgitama võlgniku vara reaalse väärtuse, tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused. Halduril tuleb samuti tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga ning piisava aluse väljaselgitamisel esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Toomas S on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS DI pankrotihalduriks. Toomas S tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab AS DI(registrikood XXX) endist ja praegusi seaduslikke esindajaid: kuni 28.09.2009 tegutsenud juhatuse liiget MT’i (isikukood XXX) ning praegusi juhatuse liikmeid AZ’i (isikukood XXX) ja SP’t (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 09. märtsil 2011.a kell 11.00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-09-42349

Hannes Olev Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.