Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 09.11.2010. a esitas OÜ G avalduse pankrotimenetluse algatamiseks väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on äriühing püsivalt maksejõuetu.

ja

pankroti

06.12.2010.a. määrusega võttis kohus OÜ G pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (85 669,64 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub esemeline vara, arvelduskontode jääk on 0,76 eurot, võlgniku kassajääk on 152,22 eurot. Võlgniku 2009. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2009. a negatiivne. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu 2010. a kevadeks. Võlgniku selgituste kohaselt lootis võlgnik ehitusturul olukorra paranemist ning pankrotiavaldust ei esitanud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 30.08.2010. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on 15.10.2009. a tasunud EE’le 319,56 eurot (5 000 krooni), märkides ülekande tegemise ajal selgituseks “ülekanne”, ning 09.07.2010. a on võlgnik juhatuse liikmele täiendavalt tasunud majanduskulude katteks 383,47 eurot (6 000 krooni). Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas rahaülekande tegemine ja väidetav majanduskulude hüvitamine oli vajalik võlgniku majandustegevusest. Seetõttu võib 2(4)

võlgnikul olla rahaline nõue EE vastu summas 703,03 eurot (11 000 krooni). Võlgnikul võib olla rahaline nõue ka võlgniku juhatuse liikme HT’i vastu, kellele võlgnik tasus 17.06.2009. a majanduskulude katteks 191,73 eurot (3 000 krooni). Perioodil 16.03.2009. a kuni 28.07.2010. a on võlgniku arvelduskontolt võetud pangakaardiga sularahas kontolt välja kokku 34 541,70 eurot (587 400 krooni). Võlgnik on ajutisele pankotihaldurile selgitanud, et sularaha on kasutatud võlgniku majandustegevuses ning selle asjaolu tõendamiseks on võlgnik esitanud ajutisele pankrotihaldurile võlgniku kassaraamatu. Käesolevas pankrotimenetluse staadiumis ei ole ajutine haldur kassaraamatust nähtuvate maksete osas läbi viinud erikontrolli, kuid edasises pankrotimenetluses võivad võlausaldajad või pankrotitoimkond teha haldurile ülesandeks erikontrolli läbiviimise. Sõltuvalt erikontrolli tulemusest võib võlgnikul olla EE ja HT’i vastu täiendavaid rahalisi nõudeid. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub , et võlgnik on tasunud perioodil 11.03.2009. a kuni 17.03.2009. a temaga seotud äriühingule Aktsiaseltsile G.I.B. (registrikood XXX, asukoht XXX) kokku 7 346,16 eurot (114 942,43 krooni). Kuivõrd võlgnik on nimetatud rahalised kohustused täitnud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist lähikondsele, võib edasises pankrotimenetluses esineda eelnimetatud kohustuste täitmise tagasivõitmise võimalus. Lisaks eespool käsitletule on ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ka tehing, mille alusel võlgnik võõrandas tema omandis olnud sõiduki, võib osutuda edasises pankrotimenetluses tagasivõidetavaks. Sõiduki omanikuvahetus on registreeritud Liiklusregistris 10.08.2010. a ning andmed selle kohta, et võlgnik oleks sõiduauto võõrandanud juba 05.01.2010. a, on vastuolulised, kuivõrd võlgnik on tasunud sõiduki eest kindlustusmakseid. Juhul, kui võlgnik võõrandaski tema omandis oleva sõiduki juba 05.01.2010. a OÜ-le N , siis on sõiduki võõrandamise tehing tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 35 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 111,68 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust ja PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja EE solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 111,68 eurot ajutise halduri Andrias Palmits’a kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 3(4)

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule EEle.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.