Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-52218 Menetluse käik Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 22.10.2010. a kohtule hagiavalduse Jxxxxx Ixxxxxx vastu võlgnevuse 2600 krooni ja viivise 2600 krooni nõudes. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 25.01.2011. a kirjalikus vastuses, et võtab hagi õigeks ja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Ferratum Estonia OÜ-ga kiirlaenulepingu, mille alusel andis Ferratum Estonia OÜ kostjale laenu. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Võlausaldaja on oma nõude loovutanud hagejale. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas enda menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni ja hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni (tl 9), kokku riigilõiv 1750 krooni. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud (riigilõivu) saab TsMS § 144 p 7 kohaselt lugeda hagimenetluse kuludeks. Hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.