Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-50726 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS 14.10.2010. a kohtule hagiavalduse Axxx Mxxxxxx vastu krediidilepingutest ja laenulepingust tuleneva võlgnevuse kokku summas 87 038,12 krooni nõudes ja alates 15.10.2010. a viivise protsendina põhinõudest nõudes. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue: 1) krediidilepingust 09-041579-KE tulenevast võlast kokku 31 141,12 krooni (põhiosa 27 720,78 krooni, intress 138,60 krooni, 14.10.2010. a seisuga viivis 3231,74 krooni, postikulu 50 krooni), 2) krediidilepingust 09-015447-KB tulenevast võlast kokku 5029,23 krooni (põhiosa 4949,59 krooni, intress 29,64 krooni, postikulu 50 krooni), 3) krediidilepingust nr 09-042148-KX tulenevast võlast kokku 3589,52 ( põhiosa 3000 krooni, intress 152,96 krooni, 14.10.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 436,56 krooni) ja 4) lepingust nr 08-053386-VL tulenevast võlast kokku 47 278,25 krooni (põhiosa 38 000 krooni, intress 4954,82 krooni, 14.10.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4323,43 krooni). Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx linn saadetud dokumendid tagastati märkega „majas ei ole niipalju kortereid“. Kohus saatis kirja KIS andmebaasis olevale kostja aadressile Kivi 2-16 Jõgeva linn, sealt tagastati kiri märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lõuna Politseiprefektuuri andmetel viibib kostja Iirimaal, kuid täpsemad andmed politseil puuduvad. 24.11.2010. a esitas hageja esindaja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 25.11.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 25.11.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 25. detsembril 2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab

2-10-50726 põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga krediidilepingud ja laenulepingu, millede alusel on hageja võimaldanud kostjale krediiti ja andnud laenu. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja ei ole krediidi- ja laenumakseid tasunud nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud 14.10.2010. a seisuga viiviste suuruseks kokku 7991,73 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 15.10.2010.a kuni põhinõuete täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 15.10.2010-14.02.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg kokku 73 670,37 krooni x 0,022 % x 123 päeva) 1993,52 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 10 810,11 krooni, millest 2210,11 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, 8500 krooni hagi esitamisel ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest. TsMS § 144 lg 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluks. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv summas 10 810,11 krooni (690,89 eurot) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.