Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-56239
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-56239
Tsiviilasi
MCB Finance Estonia OÜ hagi Helle Paap vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
306.78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja MCB Finance Estonia OÜ (registrikood 11034137, asukoht Lõõtsa 8 Tallinn)
• •
Hageja esindaja Silver Eensaar Kostja Helle Paap
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Tartu Maakohtu menetluses on MCB Finance Estonia OÜ hagi Helle Paap vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 4800 krooni, laenutasu 250 krooni, intressi 1499.99 krooni ja viivised 4799 krooni, kokku 11 348.99 krooni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale 12.11.2008.a laenutaotluse nr 205739. Pooled sõlmisid selle alusel laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenuks 5000 krooni viimase osamakse tasumise tähtajaga 11.05.2009.a. Laenusummale lisandus lepingu sõlmimise tasu 250 krooni ja intressid 1499.99 krooni. Kostja on hagejale tagastanud ainult 200 krooni põhivõlga ning hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised 04.11.2010.a seisuga. Hageja arvestuse kohaselt oleks tal õigus nõuda viiviseid summas 7517.55 krooni, kuid hageja vähendab viiviste nõuet 4799 kroonini. Hageja oli nõus võla tasumisega ositi, nii et kostja maksab hagejale 20 eurot kuus.
Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja 12.01.2011.a vastuse kohaselt on kostja nõus põhivõlgnevusega summas 4800 krooni, laenutasuga 250 krooni ja intressidega 149.99 krooni. Kostja selgitas, et ta on invaliidsuspensionär ning saaks laenu tagasi maksta 15-20 euro kaupa kuus. Kostja esitas tõendid oma majandusliku olukorra kohta. Kostja palus menetluskulud võimaluse korral määrata pooleks maksmisele.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 12.11.2008.a laenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 5000 krooni (tl 4-12). TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 12.01.2011.a vastuses põhivõlgnevuse, laenupingutasu ja intressi osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4800 krooni, laenutasu 250 krooni ja intressi 1499.99 krooni. Kostja ei ole andnud oma seisukohta viiviste väljamõistmise osas. Poolte vahel on sõlmitud VÕS § 396 kohane laenuleping intressi määraga 0.26% päevas ehk 93.64% aastas. Tulenevalt lepingu sõlmimise hetkel kehtinud VÕS §-st 403 lg 3 p 1 ja 2 on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuna krediidisumma ületab 200 eurot ning selle tagastamise tähtaeg on pikem kui 3 kuud. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on pooled kokku leppinud intressimääras 93.64 % aastas
ja järelikult on sama suur ka viivise määr. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra ega selle arvutusi ning kohus rahuldab hageja nõude viiviste osas VÕS § 396; 402; 415 lg 1; 113 lg 1 alusel summas 4799 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11 348.99 krooni ehk 725.33 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 1400 krooni. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist ning kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohtuotsuse täitmise kord TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus määrata kohtuotsusega väljamõistetav summa tasumisele ositi 15-20 eurot kuus. Hageja oli nõus võla tasumisega 20 euro suuruste kuumaksetega. Kuna hageja on andnud nõueoleku, et kohtuotsust ei pea tervikuna täitma kohe pärast selle jõustumist, määrab kohus otsuse täitmise korraks hageja poolt pakutu. Kuna kostja ei ole esitanud piisavalt andmeid oma viimase kuue kuu majandusliku olukorra kohta, ei saa kohus määrata täitmise korraks 15 eurot kuus. Kohtule ei ole teada, milline on kostja igakuine tavapärane töötasu, kas ta saab lisaks ka mingeid sotsiaaltoetuseid või töövõimetuspensioni, kas ta on esitanud taotluse töövõimetuse osas kordusekspertiisi läbiviimiseks, millised on kostjale kuuluvad varad jms. Kostjal tuleb tasuda võlgnevus ja osamaksetena, tasudes selleks 20 eurot kuus 39 kuu jooksul. Esimene makse tuleb teha 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viimase, 40. kuul tehtava makse suuruseks on 38.40 eurot.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.