V. R.`e hagi OÜ Sinimäe Ratas ja OÜ Laufender vastu 1 836.18 euro tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagihind 1 836.18 eurot.
Asja läbivaatamise kuupäev
27. jaanuar 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K. K. Kostja 1: OÜ Sinimäe Ratas, seaduslik esindaja: A. E. ja lepinguline esindaja P. P. Kostja 2: OÜ Laufender, seaduslikud esindajad J. A. ja A. A.
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata V. R.’e (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi kostjate OÜ Sinimäe Ratas (registrikood 10316787, asukoht Mäealuse 1A, Sinimäe, 40101 Vaivara vald) ja OÜ Laufender (registrikood 11348574, asukoht Aruvälja küla 42308 Maidla vald) vastu 1 836.18 eurot kahju väljamõistmise nõudes.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord
1 (6)
2-10-35564 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.V. R. esitas 23.07.2010.a Viru Maakohtule hagi OÜ Sinimäe Ratas (Kostja 1) ja OÜ Laufender (Kostja 2) vastu solidaarselt 1 693.66 euro (26 500 krooni) tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 03.10.2008.a sõlmisid kostjad omavahel kasvava metsa võõrandamise lepingu, mille kohaselt Kostja 2 kohustus Mäetaguse vallas, Kiikla külas Kostjale 1 kuuluval kinnistul Metsaserva üles töötama 1220 tm kasvavat metsa. Kostja 2 juhatuse liige J. A., töötades ajavahemikul 03.10.2008.a kuni 01.11.2008.a Harvester tüüpi metsalangetustraktoril, töötas üles kinnistul Metsaserva kasvavat metsa, ületades kinnistu Metsaserva ja hagejale kuuluva kinnistu Orutoa piire, teostas Orutoa kinnistul ebaseaduslikku metsaraiet 2 431 m2 ulatuses, mille käigus omastas 37 tm metsamaterjali, tekitades hagejale kahju summas 1 693.66 eurot (26 500 krooni).
2.Kostja 2 juhatuse liikme J. A. suhtes algatati kriminaalmenetlust, mis lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.07.2010.a määrusega. Kuna kahju on tekitatud kostjate tegevusega, siis palus hageja vastavalt VÕS § 132, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 välja mõista kostjatelt solidaarselt tekitatud kahju summas 1 693.66 eurot (26 500 krooni) ja menetluskulud.
3.23. novembril 2010.a esitatud avalduse kohaselt hagejale tekitatud kahju suuruseks on 1 836.18 eurot (28 730 krooni), mis tuleneb ebaseadusliku raie suurusest 2 341 m2. ja ebaseaduslikult rajutud kogusest 43.37 m3. Sellest oli 30.4% (13.18418 m3) kaske, 36.4% (15.7866 m3) kuuske, s.h 3.2% (2.7866 m3) kuuse paberipuu ja 33.2% (14.3988 m3) küttepuud. Lisaks on kahjuks maamõõtja töö 95.88 eurot (1 500 krooni) ja metsapass 78.61 eurot (1 230 krooni).
KOSTJATE VASTUVÄITED
4.23. augustil 2010.a ja 07. detsembril 2010.a esitatud vastuses Kostja 1 samuti hagi ei tunnistanud, sest kostja pole hagejale kahju tekitanud. Vastuse kohaselt kontrollis kostja enne lepingu sõlmimist ja raietööde alustamist kinnistu Metsaserva piiripunkte. Kontrolli käigus tuvastati, et looduses asuvad piiripunktid vastavad katastriplaanil olevatele piiripunktidele. 03.10.2008 sõlmisid kostjad lepingu, mille kohaselt Kostja 2 kohustus Kostjale 1 kuuluval kinnistul üles töötlema kasvavat metsa. 2008. aasta oktoobri ja novembri kuus toimus lepingu täitmine. Kostjale 1 teadaolevalt ei ole Kostja 2 ületanud raietöid tehes Metsaserva kinnistu piire ega omastanud naaberkinnistult Orutoa metsamaterjali. Kahju arvestuse aluseks olev takseerkirjeldus ei ole asjakohane, see on koostatid 1997. aastal. Kuna kinnistu Orutoa ääres oli näha metsa väljaveo tehnika jälgi, siis oli seal teostatud raiet pärast 1997 aasta takseerkirjeldust, seega ei saa viimane olla kahju arvutamise aluseks. Kostja 2 arvamuse kohaselt hagi on tõendamata, kahjuarvestus ei ole kontrollitav. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja 1 esitas vastuväited hageja poolt esitatud tõendite osas, leides, et hageja ei ole põhjendanud, mida ta iga konkreetse tõendiga soovib tõendada. Kohtule esitatud tunnistajate ütluseid ei saa käsitleda tõenditena, kuna need on osaliselt eelnevalt trükitud ja seejärel ei tea
2 (6)
2-10-35564 kelle poolt täiendatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täielikult hageja kanda.
6.23. augustil 2010.a ja 03. detsembril 2010.a esitatud vastuses Kostja 2 hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Kriminaalmenetlus on lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kostja ei ole hageja kinnistul metsaraiet teostanud, ta ei ole raietöid tehes ületanud kinnistu Metsaserva piire ega omastanud naaberkinnistul Orutoa kasvavat või asuvat metsamaterjali. Kahju aluseks olev takseerkirjeldus ei ole asjakohane, kuna see on teostatud 13 aastat tagasi. Kuna Orutoa kinnistu ääres olid 2008 aastal suhteliselt värsked metsaväljaveo tehnika jäljed, siis on ilmselt Orutoa kinnistul teostatud raiet pärast 1997.a takseerkirjelduse koostamist. Kostja arvamuse kohaselt on hagi sisuliselt tõendamata, kahjusumma arvestamise alused on arusaamatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNGID
7.02. novembril 2010.a toimunud kohtuistungi lükkas kohus edasi ja andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks.
8.27. jaanuaril 2010.a kohtuistungil hageja esindaja jäi esitatud hagiavalduse juurde. Esindaja seletuste kohaselt tõendiks, mis kinnitab kahju tekitamist, on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kui kostjad leidsid, et polnud mingit sündmust, oli neil võimalik seda vaidlustada, kuid seda nad ei teinud. Kriminaalmenetluse üle kuulatud J. A., kes oma ütlustes ütles, et võis toimuda ebaseaduslik raie. A. E. on andnud ütlusi, et tema ei tea, kas piirid olid olemas, et tema piire OÜ-le Laufender ei näidanud. Andres A. põhimõtteliselt tunnistas ütlustes, et raie toimus ja et raiuti 8 tihumeetrit.
9.Kostjad hagi ei tunnistanud Kostja 1. lepingulise esindaja seletuste kohaselt metsamajandamise kava peab igal ühel olema, samuti peab igal metsakinnistu omanikul olema metsapass. Esindaja ei leidnud põhjuslikku seost, kuidas kostjatelt välja nõuda kahju. Hageja väitis, et piiripunkti kahjustati kostjate poolt, kuid selle kohta ei ole ühtegi tõendit. Kostja 1 pole midagi rikkunud. Hageja arvestused on tehtud inventeerimiskava kohaselt, kuid pole selge, kas kava kajastab kogu seda kinnistut või eraldisi, sest kinnistu koosneb 5 eraldisest. On ilmselge, et eraldistel on erinevalt kasvav mets. Arvestuse aluseks ei ole mitte mõõtmised, vaid oletused. Seni pole tuvastatud konkreetselt, millises kohas väidetav raie toimus. Enne metsa raiet märgiti maha piirid ning enne tööde alustamist piiride suhtes mingit probleemi ei tekkinud, sest enne käib geodeet, kes märgib üles piiripunktid.
10.Kostja 2 esindajad jäi oma vastuse juurde. J. A. seletuste järgi enne nende poolt tööde alustamist oli hageja kinnistul raiet teostatud, kuid millal, seda on raske öelda. Pärast tööde teostamist nad seal ei käinud, käisid aasta pärast. Kas seal ka piiri liigutatud oli, ei saa esindaja öelda. Esindaja on veendunud, nemad tegid Metsaserva kinnistul raiet. Teise esindaja seletuste kohaselt Kostja 2 ei ole ostnud kasvavat metsa, tal oli sõlmitud metsa ülestöötamise leping. Neil piiride ülenäitamisvajadust ei olnud, piir oli sees. Nad käisid kohal ja vaatasid, mida märkis P. R.. Vaatasid puhtast huvist, kui palju seal kände on, sest tahtsid näha, mille eest kahju nõutakse. Nende arvestuse järgi võis olla 8 tihumeetrit. Selleks mõõdetakse ära
3 (6)
2-10-35564 känd, mille käigus mõõdetakse kännu diameeter ja kõrgus on võetud metsa kõrvalt. Kuna tema koostas metsamajandamise kava, siis oli selle plaaniga tuttav.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega hagile, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
12.Hagiavalduse kohaselt 03.10.2008.a sõlmisid kostjad kasvava metsa võõrandmise lepingu.. Hageja taotlusel nõudis kohus tsiviilasja juurde kriminaalasja nr 09240105138 toimiku, mille raames esitatud 03.10.2008.a metsamaterjali ülestöötamise ja vahelattu koondamise lepingu nr 03-1008 alusel Kostja 1 tellis Kostjalt 2 Mäetaguse vallas Metsaserva maaüksusel katastritunnusega 49801:003:0094. 24.09.2008.a metsateatise nr 29303701 alusel 1 220 tm metsa ülestöötamise koos valmismaterjali koondamisega vahelattu. Kostja 2 kohustus tegema eraldusel nr 4 harvendusraiet ja eraldustel 1, 2, 3, 5 lageraiet (kr. asja t. lk. 29). Kostjatel ei ole vaidlust nende vahel metsamaterjali ülestöötamise ja vahelattu koondamise lepingu sõlmimise, Kostja 2 poolt metsa ülestöötamise ja Kostja 1 poolt selle eest tasumise üle. Sellega on tõendatud, et kostjate vahel sõlmitud lepingu alusel toimus metsa ülestöötamine Kostjale 1 kuuluval kinnistul.
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.
14.Hageja nõudeks on kostjate poolt tekitatud varalise kahju hüvitamine. Hageja väidab, et kahju tekitati kostjate poolt omavahel sõlmitud lepingu täitmise käigus. Kahju hüvitamise hagi esitamisel lasub hagejal kahju tekitamise fakti ja kahju tekitaja tõendamise kohustus. Vaidluse tekkimisel kahju tekitamise ja kahju tekitaja üle peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et kahju tekitas kostja.
15.Hagiavalduse kohaselt kostjad ebaseaduslikult teostasid hageja kinnistul metsaraie harvester tüüpi metsalangetustraktoriga. Kohtuistungil hageja esindaja on väitnud, kostjate poolt kahju tekitamise kinnitavas faktiks on see, et harvester tüüpi metsalangustraktorit ei tasu tuua kohale hageja kinnistul langetatud väikese koguse metsamaterjali langetamise pärast, sest selline tehnika on mõeldud suures koguses metsa langetamiseks. Kohus ei nõustu hageja väidetega, sest asjas ei ole esitatud tõendeid, millest lähtudes saaks kohus tuvastada hageja kinnistul metsaraie teostamist. Ei ole esitatud ka tõendeid, millest saaks tuvastada, et hageja kinnistul Orutoa metsa langetati harvester tüüpi metsalangetustraktoriga.
16.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse algatamise teatise kohaselt Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas, Kiikla külas V. R.’ele kuuluval kinnistul Orutoa toimus väidetav kasvava metsa
4 (6)
2-10-35564 ebaseaduslik raie ja metsamaterjalide vargus detsembrikuus 2008.a (kr. asja t. lk. 2). Hageja on kahju tekitamise fakti tuvastamisel lähtunud kriminaalasjast nr 09240105138. mille menetluse algamiseks esitas politseile avalduse P. R. 21.10.2009.a (kr. asja t. lk. 3). Kriminaalasja raames 29.10.2009.a on P. R. üle kuulatud tunnistajana ning ülekuulamisel ta on teatanud, et sai kahju tekitamisest teada kolm kuud tagasi, s.o juulis-augustis 2009.a ( kr. asja t. lk. 46). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud P. R.`e ütluste kohaselt avastas ta ebaseadusliku metsaraide oma abikaasa kinnistul ja tundis huvi, kes teostas raiet. Tunnistaja helistas raieloa saanud firma esindajale. Kuna oli vaidlus piiride ja tihumeetrite üle ja kokkuleppele nad ei jõudnud, esitas tunnistaja avalduse politseile (t. lk. 109).
17.Kohtule on arusaamatu, miks tunnistaja, saades kuriteost teada, ei ole koheselt sellest politseile teatanud. Tunnistaja käitumine, tema vaikimine ja kolme kuu jooksul väidetava kuriteo varjamine, ei vasta mõistliku ja kohusetundliku inimese käitumise tunnustele taolises olukorras, sest tunnistaja ja ka tema endise abikaasa (hageja) huvides oleks kuriteost võimalikult kiiresti teatamine. Mida varem oleks tunnistaja seda teinud, seda suurem oleks väidetava kuriteo avastamise tõenäosus. Tunnistaja, enne kuriteost politseile teatamist, s.o enne 21.09.2009.a on tellinud väidetavalt kostjate poolt rikutud piiripunktide taastamise (t. lk. 4), mis viitab sellele, et tunnistaja oli teadlik hageja kinnistul toimunud metsa langetamisest ja sellest, et seda ei teinud kostjad. Tunnistaja on astunud samme, kas teise kuriteo varjamiseks või tema enda loal, kuid ilma seadusliku aluseta, mitte kostjate poolt tehtud metsaraie varjamiseks.
18.Eelmises punktis toodud kohtu järeldus põhineb ka kostjate poolt 23.03.2010.a esitatud vastustel, mille kohaselt kuna hageja kinnistu Orutoa kinnistu ääres olid 2008.a suhteliselt värsked metsaväljaveo tehnika jäljed. siis on ilmselt Orutoa kinnistul teostatud raiet pärast 1997.a takseerkirjldust. Hageja ei ole kostjate vastustes toodud väidet millegagi ümber lükanud. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 17 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada väidetava kahju tekitamise kuupäeva või ajavahemikku. Hagiavalduses kinnitab hageja, et kostjad teostasid raiet 03.10.2008.a kuni 01.11.2008.a. Kostjate vastuste kohaselt toimus metsaraie 2008.a oktoobri-novembrikuus (t. lk. 21, 24). Kriminaalasjast tulenevalt teostati raiet hageja kinnistul 2008.a detsembrikuus (kr. asja t.lk.2, 45, 46). Arvestades, et kostjad lõpetasid omavahel sõlmitud lepingu täitmise vähemalt kuu aega enne hagejale väidetava kahju tekitamist, siis kostjad ei ole saanud 2008.a detsembrikuus hagejale kahju tekitada.
20.Hageja, kohtu nõudmistele vaatamata (t.lk. 54, 55), ei esitanud tõendeid kostjate poolt kinnistu piiri ületades hageja kinnistul metsa langetamise kohta. Asjas ekspertiisi määramist ei ole pooled taotlenud. Kuna ei ole tõendanud, et kostjad hageja kinnistu piiri rikkusid ja hageja kinnistul raiet teostasid, siis ei ole võimalik asuda seiskohale, et väidetav hageja kahju on
5 (6)
kostjate poolt metsa langetamise tagajärg. rahuldamata.
2-10-35564 Sellepärast jätab kohus hagi täies ulatuses
Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438 lg1, lg 2, §442, §453 lg1, lg2, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.