Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-43571 Tsiviilasi Kehtna valla hagi Peeter Saariste vastu 513,83 euro väljamõistmiseks, üürilepingu lõppemise tunnustamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks Tsiviilasja hind 998,69 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kehtna vald, hageja esindaja Kehtna Vallavalitsuse, reg.nr 75021729, asukoht Kehtna, Pargi 2; jurist Veljo Väärsi, kostja Peeter Saariste, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx xx-xx Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2011 Resolutsioon Välja mõista Peeter Saaristelt 513,83 eurot Kehtna valla kasuks. Tunnustada, et Kehtna Vallavalitsuse ja Peeter Saariste vahel xx.xx.xxxx sõlmitud üürilepingu, eluruum xxxxxx, xxxxx xx-xx, erakorraline ülesütlemine alates 25.06.2010 oli kooskõlas seadusega. Kohustada Peeter Saaristet andma eluruumi xxxxxx, xxxxx xx-xx valdus üle Kehtna Vallavalitsusele kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Sellest keeldumisel välja tõsta Peeter Saariste eluruumist, asukohaga xxxxxx, xxxxx xx-xx. Menetluskulud jätta Peeter Saariste kanda. Välja mõista Peeter Saaristelt riigilõiv 262,04 eurot Kehtna valla kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Peeter Saariste võib kohtuotsuse peale esitada 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse. Asjaolud Kehtna Vallavalitsuse korraldusega nr xx xx.xx.xxxx eraldati kostjale kahetoalisest sotsiaalkorterist aadressil xxxxx xx-xx, xxxxxx üks tuba. Algperioodil täitis kostja oma kohustusi eluruumi üüri ja kõrvalkulude kandmisel. Alates 2009.a suvest kuni käesoleva ajani pole kostja täitnud korrektselt oma tasumiskohustust. Valitsuse sotsiaaltöötajad pöördusid mitmeid kordi suuliselt ja e-kirjadega kostja poole võlgnevuse küsimuses. Kostja andis lubadusi võlgnevuste likvideerimiseks, kuid need jäid reaalsete tagajärgedeta lubadusteks. 25.05.2010 saatis valitsus kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles teatati üürilepingu ülesütlemisest seisuga 25.06.2010 seoses võlgnevustega. Kostja ei reageerinud ülesütlemisavaldusele. 01.07.2010 kirjaga teatas valitsus üürilepingu lõppemisest ning taotlusest vabastada tuba 30.juulik. Kostja poolt vastust kirjale ei järgnenud ning ka väljakolimist ei toimunud. Sotsiaalkorteri kõrvaltuba kasutatava isiku informatsiooni kohaselt kostja tegelikult toas enam ei ela, mõnedel kordadel on ta seal nädalavahetusel viibinud. Eelnevast järelduvalt leiab valitsus, et kostja ei vajagi reaalselt sotsiaalkorterist tuba. Järelduvalt on võlgnevuse väljanõudmisele lisaks eluruumist väljatõstmise nõude esitamine hageja arvates põhjendatud ja õiglane. Kostja on oma kohustusi täitnud mittenõuetekohaselt ja jätnud tasumata eluruumi üüri ja kõrvalkulud. Kostja ei ole esitanud mõjuvat põhjust võlgnevuse tekkimise kohta. Seisuga 31.082010 võlgneb kostja üüri ja kõrvalkulusid kokku summas 8039,70 kr. Valitsuse ülesütlemiseavaldust ei ole kostja vaidlustanud, seega on üürileping üles öeldud. Kujunenud olukorda saab hinnata kui kostja poolt hageja vara kasutamist ilma õigusliku aluseta. Nimetatud juhul rikub kostja hageja vara valdust, takistades hagejal vara üle tegeliku võimu teostamist. Eluruumi vabastamise kohustuse täitmata jätmisel saab eluruumi anda hageja valdusse kostja väljatõstmise korral. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja V.Väärsi palub tunnustada eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise seaduslikkust ja kohustada Peeter Saaristet andma eluruumi xxxxxx, xxxxx xx-xx valdus üle Kehtna Vallavalitsusele kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Sellest keeldumisel välja tõsta Peeter Saariste eluruumist, asukohaga xxxxxx, xxxxx xx-xx. Välja mõista Peeter Saaristelt 513,83 eurot Kehtna valla kasuks.
Menetluskulud jätta Peeter Saariste kanda. Välja mõista Peeter Saaristelt riigilõiv 262,04 eurot Kehtna valla kasuks. Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 316 lg 1 p 1 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. VÕS § 325 lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemiseavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teatisega kommunaalkulude maksmise kohta loeb kohus tuvastatuks, et kostja on jätnud tasumata üüri ja kõrvalkulud alates septembrikuust 2009. Kokku võlgnevus 8039,70 kr. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on lepingut rikkunud ning temalt kuulub tasumata üür ja kõrvalkulud väljamõistmisele. Kostja ei reageerinud vallatöötajate meeldetuletustele võlgnevus likvideerida. Ta andis katteta lubadusi. Seega on hageja andnud kostjale VÕS § 114 kohaselt täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud. Üürilepingu ülesütlemise avaldusega 25.05.2010 loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale teatanud üürilepingu lõppemisest alates 25.06.2010. Kohus leiab, et üürilepingu ülesütlemise avaldus vastab VÕS § 325 lg 2 sätestatule. Kostjale anti enne lepingu ülesütlemist võimalus võlgnevus likvideerida. Seega üürilepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud ja seaduslik. Kehtna Vallavalitsuse teatisega 01.07.2010 loeb kohus tuvastatuks, et hageja on teatanud kostjale üürilepingu lõppemisest alates 25.06.2010 ning palunud vabastada eluruum xxxxxx, xxxxx xx-xx. Käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust tasunud, ta ei ela hageja poolt antud eluruumis, ta ei ole vabatahtlikult eluruumi vabastanud. AÕS § 80 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega tuleb kostjal eluruumi valdus üle anda. Sellest keeldumisel kuulub kostja eluruumist väljatõstmisele.
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on tagaseljaotsuse tegemiseks andnud oma nõusoleku.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.