Tsiviilasi nr 2-10-31418
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31418
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Axxx Axx vastu võlgnevuse 8300,83 krooni ning lisanduva intressi ja viiviste nõudes
Hagihind
8300,83 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15039); esindaja: Sigrid Pullõnen( asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040, e-post: [email protected] ); Kostja: Axxx Axx ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x)
Kohtuistungi toimumise aeg
24.jaanuar 2011
Swedbank Liising AS hagi Axxx Axxxvastu rahuldada. Mõista välja Axxx Axxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks 613.85 eurot (9604 krooni 61 senti) võlgnevuse katteks. Sellest laenu põhiosa on 530.52 eurot (8300.83 krooni), intress 26.35 eurot (412,24 krooni), viivis 53.78 eurot (841,54 krooni) ja võla menetlemise tasu 3.20 eurot (50 krooni). Mõista välja Axxx Axxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis( EKP intress+ 7% aastas) põhinõudelt ( 530.52 eurot) alates 01.07.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxx Axxx kanda. Mõista välja Axxx Axxxxx Swedbank Liising AS kasuks 47.93 eurot (750krooni) maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu katteks, 115.04 eurot (1800krooni) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Mõista välja Axxx Axxxxx 5.1 eurot (79.50 krooni) riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank või kontole nr . 333416110002 Danske
1 (3)
Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
01.07.2010a esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Axx vastu, võlgnevuse 9604,61 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda tähtaegselt hagile vastama hiljemalt 07. septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja ema poolt 04.10.2010.a. vastu võetud( tl 37). TsMS § 313 lg 2 järgi loeb kohus kostjale materjali edastatuks. Kostja teatas 23.10.2010a e- posti teel kohtule, et on hagimaterjali kätte saanud, on temalt nõutava summaga nõus ja sooviks kokkulepet maksegraafiku koostamisega. Kostja teatab, et tasuks edasi summat 456 krooni kuus (tl.38). Hageja teatas, et kostja poolt pakutud 456-kroonine igakuine makse nii suure võlgnevuse summa juures ei ole hagejale vastuvõetav (tl.41). Kostja ei ole teinud alates 14.01.2009.a. hagejale mitte ühtegi makset. Samuti ei ole kostja ei enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse kestel hagejaga kompromissläbirääkimiste osas ühendust võtnud. Kompromissi sõlmimine nii väikese igakuise makse peale ei ole hageja arvates võimalik. Hageja, vastu tulles kostja soovile, on nõus võlgnevuse tasumisega igakuiste maksetena ning hageja loobub ajatamise korral võlgnetava summa pealt tasumisele kuuluvast intressist. Hageja pakkus välja kompromissi järgmiselt: kostja kohustub tasuma võlgnevuse 11 254,61 krooni ( võlgnevuse põhiosa, intress ja viivis summas 9604,61 krooni, riigilõiv 900 krooni) igakuiste maksetena 1000 krooni. Kohus saatis kostjale kirja, kus teavitas kostjat hageja poolsest kompromissettepanekust ning kohustas kostjat teatama oma seisukoht 22. novembriks 2010.a. Kostja kohtule ei vastanud. Kohus määras asjas kohtuistungi 24. jaanuar 2011a. Hageja esitas seepeale taotluse asja lahendamiseks hageja osavõtuta ning palus lahendada asi sisuliselt. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus võttis kostjaga telefoni teel ühendust. Vestluse käigus selgus, et kostja ei ole temale e-posti teel saadetud kohtukutset kätte saanud. Kohtuistungi edasilükkamist kostja ei taotlenud, tunnistas võlgnevust.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja tunnistab nõuet ega ole esitanud sellel vastuväiteid. Kompromissi sõlmimine on võimalik olukorras, kus sellega nõustub ka hageja. Kuna hageja ei nõustu kompromissi sõlmima, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg.1, § 444 lg.4 alusel. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
2 (3)
VÕS § 82 lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg.1 p.1). Hageja võlanõue tuleneb Swedbank Liising AS-i ja Axxx Axxx vahel 30.08.2007a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 124/163026. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt oli maksete tasumise tähtpäevavad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev oli 15.08.2010. Intressimäär oli 15,9 % aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 25.02.2009 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, mille kostja sai kätte 09.03.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel 14 päeva jooksul, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu üles. Kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu ülesütlemist, mistõttu arvutas hageja viivist VÕS § 113 lg.1 määras. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 9604.61 krooni, millest põhivõlg on 8300.83 krooni, intress 412.24 krooni, viivis 841.54 krooni ja võla menetlemise tasu 50 krooni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist kohtuotsuses ja esitas kulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot (750 krooni) ja hagiavalduse esitamisel juurde tasutud riigilõiv 115.04 eurot(1800 krooni), kogusummas 162.97 eurot (2550 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 79,50 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.