Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus:

1 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 29.01.2010.a kohtule hagiavalduse Sxxxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 28 765,71 krooni, millest 23 466,57 krooni on põhinõue, 1888,97 krooni intress, 3381,53 krooni viivis perioodi 20.03.2008-27.01.2010 eest ja 28,64 krooni menetlustasu-postikulu. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 28.01.201.a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 27.01.2011. a, edastas pooltele kohtukutsed ja kohustas pooli kohtusse ilmuma. Kohus hoiatas pooli kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgedest. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtukutse 17.01.2011. a kätte tema elukohas üleandmisega tema ema K. Sxxxxxx. Kohus loeb menetlusdokumendid TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kätteantuks. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostja hagile kirjalikult ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Ta teatas 24.01.2011. a kirjaga, et ei saa kohtusse ilmuda (tl.42). Kostja ei esitanud tõendeid kohtuistungile ilmumise seadusliku takistuse kohta ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja esindaja esitas 26.01.2011. a taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja esindaja osavõtuta. Hageja esindaja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega või sisuliselt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras sisuliselt TsMS § 405 lg 1 alusel pooli kohtuistungil ära kuulamata. Pooltel on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Hagimaterjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 05.06.2007. a laenulepingu nr 07-103452-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu 30 000 krooni intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 20.12.2009. a. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20. kuupäeval summas 1262,75 krooni. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

2 (3)

Kostja rikkus laenulepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.03.2008. a.29.07.2008. a ütles hageja lepingu üles. 27.01.2010. a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 28 765,71 krooni (põhiosa 23 466,57, intress 1888,97 krooni, viivis perioodi 20.03.2008 – 27.01.2010 eest 3381,53 krooni ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse tähitud kirja saatmise eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist seadusega ettenähtud määras. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla ja sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 28 765,71 krooni ning alates 28.01.2010. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud menetluse korral näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Selle põhjal on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku summas 5250 krooni. Hageja on tasunud asja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 250 krooni ja hagi esitamisel 5000 krooni (tl 1). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu seaduses ettenähtud määras. TsMS § 144 p 7 alusel saab lugeda ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu asja menetluskulude hulka. Seega kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 5250 krooni. Hageja taotlusel tuleb vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.