Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 08.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-25640/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.02.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 903

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-10-25640

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2011. a, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Tsiviilasja number

2-10-25640

Tsiviilasi

Mxxxxx Uxxxxx hagi Ixxx Pxxxxxxx vastu võla 95 000 krooni ja kõrvalnõuete saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MxxxxxxUxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants Laretei (Advokaadibüroo Järve, Otti&Laretei; asukoht Uus tn 1, Pärnu 80010; e-post: [email protected]); Kostja: IxxxxPxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxe-post: x Kostja lepinguline esindaja: jurist Jaan Nurk (OÜ ÕB Jaan Nurk Tõde; asukoht Essu side, Haljala vald, Lääne-Virumaa 45316; e-post: [email protected])

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja Mxxxxx Uxxxxx, kostja Ixxx Pxxxxxxx ja kohtumenetluses mitteosaleva Kxxxxxxx Bxxxxxxxxxvahel 26.01.2011.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1.Kostja nõustub tasuma kokku 69 999,99 krooni e. 4 473,81 eurot ositi maksetena 5 aasta jooksul ehk 74,56 eurot kuus. Hageja nõustub võla osalise tasumisega ja kinnitab, et juhul, kui kostja tasub võla käesoleva kompromissi kohaselt, ei ole tal kostja vastu enam mingeid nõudeid.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Tagastada Mxxxxx Uxxxxx pangakontole nr 4278605112503 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 213,04 eurot (3333,33 krooni). Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik Mxxxxx Uxxxx esitas 29.05.2010. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ixxx Pxxxxxxx vastu temalt 102 347,53 krooni saamiseks. 03.06.2010. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 28.06.2010. a makseettepanekule vastuväite, milles tema vastu esitatud võlanõuet ei tunnistanud. 31.08.2010. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.08.2010. a edastas Pärnu Maakohus tsiviilasja materjalid kohtualluvuse alusel menetlemiseks tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus jättis 06.09.2010. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused ja tasuma täiendavat riigilõivu. 17.09.2010. a esitas Mxxxxx Uxxxx kohtule hagiavalduse Ixxx Pxxxxxxxxvastu 156 069,38 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt koosneb võlgnevus laenulepingust tulenevast põhivõlast summas 95 000 krooni, intressist 44 975,34 krooni ja viivisest summas 16 094,04 krooni. Kostja Ixxx Pxxxxxxx teatas 02.11.2010. a kirjalikus vastuses, et soovib sõlmida hagejaga võla tasumiseks kompromissi ja tegi enda kompromissettepaneku. 28.01.2011. a esitas hageja esindaja kohtule poolte ja kohtumenetluses mitteosaleva Kxxxxxxx Bxxxxxxxx vahel 26.01.2011. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled kinnitasid kompromissiga, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku summas 6666,66 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses tasus hageja 29.05.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 2850 krooni, hagimenetluses tasus hageja Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 3816,66 krooni kahes jaos. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 3333,33 krooni (213,04 eurot).