Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-59416

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS G4S Eesti esitas 13.11.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. P. 2500 krooni saamiseks, koos menetluskuluga moodustas nõue 3250 krooni. Maakohus tegi 27.11.2009 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 04.12.2009 vastuväite. 29.01.2010 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.03.2010 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 2500 krooni, viivise 108 krooni ja edasi kuni põhinõude täitmiseni viivise põhivõlalt 0,027% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled turvateenistuja koolituslepingu 84/08, mille punkti 1 kohaselt kohustus hageja korraldama kostja tööalase turvatöötaja põhiväljaõppe koolituse hinnaga 5500 krooni. Kostja on õppe läbinud ja talle väljastati 30.09.2008 kutsetunnistus. Lepingu punktide 2 ja 3 järgi tasus hageja koolituse maksumusest 3000 krooni ja kostja pidi tasuma 2500 krooni osamaksetena 6 kuu jooksul pärast koolituse läbimist. Kostja ei ole oma makset tasunud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Koolituslepingud sõlmiti kollektiivselt ja sunnitult kiirustades, töötajatele teavitati, et vastavat kursust läbimata nendega töölepingud lõpetatakse. Lepingu järgi pidi 2500 krooni arvestatama maha palgast 6 kuu jooksul, samuti oli kohustus töötada hageja juures vähemalt 12 kuud. Kostja ei teadnud kursuse lõpuni, et temaga tööleping lõpetatakse. Kostjaga sõlmis piirkonna juht suusõnalise kokkuleppe, et kui kostja vastavat tunnistust ei vaja, ei pea ta läbitud kursuse eest tasuma. Kostja ei ole tunnistust kunagi saanud ja ta ei vaja ka seda. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus tegi 08.06.2010 lihtmenetluse otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2608 krooni ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates 10.03.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 19.08.2010 täiendas maakohus otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse põhjendustel on pooled koolituslepingu allkirjastanud, kostja on koolituse läbinud ja saanud vastava kutsetunnistuse. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust tasuda hagejale kursuse eest 2500 krooni. Seega kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt väljamõistmisele põhivõlgnevus 2500 krooni. Kuna pooled ei ole lepingus viivise suuruses kokku leppinud, tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista seadusjärgne viivis 108 krooni. Kooskõlas TsMS § 367 kuulub kostjalt alates 10.03.2010 väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud 1000 krooni kostja kanda. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse täies ulatuses tühistada. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning tõlgendas ebapiisavalt TsMS § 4 ja § 5. Kostjale ei ole kunagi väljastatud ametitunnistust ja ta ei ole kunagi saanud teavet sellise tunnistuse väljastamisest. Töölepingut ei lõpetatud kostja soovil. Kostjalt nõutakse raha, mis oleks pidanud kinni peetama tema lõpparvest. Kostjale selgitati, et vastava summa oleks ta pidanud tasuma juhul, kui ta seda tunnistust vajab, kuid ta ei vaja seda tunnistust. Vastustaja seisukoht

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-59416 Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu, ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud: - Kostja töötas hageja juures valvetöötajana; - 05.09.2008.a sõlmisid pooled turvateenistuja koolituslepingu, mille kohaselt kohustus hageja korraldama kostjale tööalase turvatöötaja koolituse hinnaga 5 500 krooni; - Töötaja läbis koolituse ja talle väljastati kutsetunnistus; - V. P. lõpetas tööandja töösuhte enne koolituse läbimist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 30.09.2008.a; Töölepingu lõpetamise käskkirjast (tl 28) ilmneb, et kostja võeti hageja juurde tööle 07.07.2008.a 4-kuulise katseajaga. Käskkirjast ei nähtu ja hageja ei ole seda ka esile toonud, et tegemist oleks olnud tähtajalise töölepinguga. Vaidluse asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et tööleping ja koolitusleping olid omavahel seotud lepingud. Töölepingulises suhtes tööalase kvalifikatsiooni tõstmiseks sõlmitud koolituslepingu alusel saadu tagastamine on töösuhtest tulenev vaidlus. Maakohus kohaldas asjas ebaõigesti võlaõigusseaduse kohustuse täitmist reguleerivaid sätteid. Vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seaduse sätted. Kostjale töösuhte ajal organiseeritud koolitus turvatöötaja põhiväljaõppe kursustena on käsitatav erisoodustusena töölepingu seaduse mõttes. TLS § 27 lg 2 p-s 5 on toodud näitlik loetelu erisoodustustest, muuhulgas kuulub selle alla ka väljaõpe tööandja kulul. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel erisoodustusena saadu tagastamist töölepingu seadus ette ei näe. See ei tähenda aga, et määramata ajaga töölepingu korral ei ole võimalik erisoodustust tagasi nõuda, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Tagasinõudeõiguses kokkuleppimine ei ole vastuolus TLS §-s 15 sätestatuga, mille kohaselt töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-63-08). Seega järgnevalt tuleb uurida, kas pooled leppisid kokku tagasinõudes. Koolituslepingu p 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et töötaja tasub lepingu kogumaksumusest (5500 krooni) osaliselt 2500 krooni ja see arvatakse maha töötaja palgast kuue kuu jooksul. Samuti on pooled kokku leppinud selles, et kui töötaja mõjuva põhjuseta ei osale koolituses või katkestab koolituslepingu või lõpetab töölepingu omal algatusel (v.a. TLS § 79 lg 2), on töötajal kohustus hüvitada tööandjale koolitusega seotud kulud. Koolituslepingust nähtuvalt ei olnud poolte vahel kokku lepitud, et töötaja peab tööandja algatusel töölepingu lõpetamisel hüvitama koolituskulud tööandjale. Seega ei ole hagejal koolitusrahade tagasinõudeõigust ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude puudumise tõttu on alusetu hageja viivise nõue. Kohus jätab analüüsimata apellandi kutsetunnistuse väljastamisega seotud väited, kuna need ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-59416 Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.