Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. Võlgnik Osaühing SSesitas 17.11.2010.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 03.12.2010.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgniku tegevusalaks trükiteenuste osutamine. Tegemist on perefirmaga, ettevõtte 100%-liseks osanikuks on VM(XXX) juhatuse liikmeks tema abikaasa EM(XXX). Võlgniku vara: arvelduskonto Swedbankis nr XXXXXXXXXXXXXX, jääk summas 40 krooni (2.5 eurot). Kontojääk on broneeritud kaardi hooldustasudest. bilansijärgsed debitoorsed nõuded: H OÜ – 2 525.2 krooni; ML OÜ – 19 345.7 krooni; MMOÜ – 3 332.32 krooni; N OÜ – 30 160 krooni, kokku debitoorseid nõudeid summas 55 363.22 krooni (3 538.35 eurot). Võlgniku hinnangul lootusetud. Registervarana on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto SAAB 9-5 Estate reg nr XXX , 2002 aasta väljalase. Sõiduk on arestitud halduri, Maksu- ja Tollikeskuse ja kohtutäitur K. Põltsi poolt. Erinevate autoportaalide hinnangul on nimetatud auto müügiväärtuseks 60 00070 000 krooni. Haldur tutvus nimetatud sõidukiga ning selgus, et auto on üsna tugevalt amortiseerunud. Võlgniku selgitusel vajab auto mootor kapitaalremonti, mille maksumuseks on hooldusfirma esitanud pakkumise maksumuses 48 000 krooni. Seega on auto reaalseks väärtuseks hinnanguliselt 2 000 – 2 500 eurot. Muu registervara (kinnisvara, ehitised) ettevõttel puudub. Arvelduskonto on halduri taotlusel arestitud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel võlgnikul osalus teistes äriühingutes puudub. Seega võib väita, et võlgniku varaks on hinnanguliselt 2 500 eurot. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: Maksuvõlg 15 930,88 eurot (+ intressid 3 045,97eurot) OÜ P 6 737 eurot Kohtutäitur K.Põlts 2 816.25 eurot (44 064.75 krooni - täitekulud) Kokku täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 28 530.10 eurot. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik alalisele maksejõuetusele. Võlgniku ettevõtte tervendamise ja tegevuse jätkamise väljavaated puuduvad. Antud asjas esialgselt kogutud andmetele tuginedes tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Käesolevas menetluses puuduvad esialgu andmed selle kohta, et juhatuse liikme tegevuses esineks kuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid. Kooskõlas Karistusseadustiku § 3851 kannab juhatuse liige kriminaalõiguslikku vastutust pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine eest. Haldur leiab, et antud asjas tuvastatud asjaoludele tuginedes juhatuse liige on käitunud adekvaatselt ja kooskõlas seaduse nõuetega ning nende käitumises ei esine olemasolevatele andmetele tuginedes nimetatud süüteo tunnuseid. Seega tuleb halduri arvates maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Muu põhjuse all tuleks käesoleval juhul lugeda tugevat konkurentsi ja ebapiisavaid käibevahendeid. Juhatus ja osanik on püüdnud maksejõuetust omavahendite lisamise abil leevendada, kuid see ei ole toonud oodatud tulemust. Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgniku varaks on hinnanguliselt 2 500 eurot. Kokku täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused on summas vähemalt 28 530.10 eurot. Maksejõuetus kujunes välja 2010.a. novembrikuus, mil luhtus ettevõtte lisafinantseerimise kava ning juhatuse liige esitas pankrotiavalduse. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 25.01.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Osaühingu SSvõlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab Osaühingu SSdokumentide hoidjaks EM’i (ik XXX).

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur palub välja mõista võlgnikult Osaühing SS ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 900 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) RV’e arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS SEB pangas ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 100 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks AS SEB panga arveldusarvele . Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult Osaühing SStuleb välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 900 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) RV’e arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB pangas ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 100 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks AS SEB panga arveldusarvele .

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.