lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-54303/14

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 07.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-54303/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2609
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-54303

Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2011. a, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Swedbank AS avaldus L. G. pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine

Menetlusosalised ja esindajad

Võlausaldaja:

Swedbank AS (RK 10060701; Liivalaia 8, Tallinn 15040)

Võlausaldaja esindaja:

Jevgenia Žurina [email protected]

Võlgnik:

L. G. (IK xxx; xxx)

Ajutine pankrotihaldur:

Hillar Villers [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Kuulutada välja L. G. pankrot 07. veebruaril 2011. a kell 16.00.
2.Nimetada L. G. pankrotihalduriks Hillar Villers (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ, Jõhvi osakond, Sompa 3, Jõhvi 41533, [email protected] ).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumisajaks 02. märts 2011. a kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas Kooli 2A, Jõhvi.
4.Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud pankrotimäärus edastada Viru Maakohtu registriosakonnale.

Teadaanded

ja

6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaandes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastu PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.
7.Määrata ajutise halduri Hillar Villers`i tasuks 996 (üheksasada üheksakümmend kuus) eurot (lisandub sotsiaalmaks 328,68 eurot) ja pankrotimenetluses tehtud kulude hüvitis summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot 43 senti, mis kuulub väljamaksmisele Advokaadibüroole Alvin, Rödl & Partner OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

ASJAOLUD JA PANKROTIMENETLUSE ALGATAMINE

1.Võlausaldaja Swedbank AS esitas 02.11.2010. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse füüsilise isiku L. G. pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu kogusummas 2 186 000 krooni. Nõue tuleneb 27.06.2007. a ja 14.01.2008. a sõlmitud käenduslepingutest. 21.07.2010. saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik kohustust ei täitnud. Võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse PankrS § 10 lg 2 p 1.
2.Kohus võttis 03.11.2010. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning määras eelistungi 19.11.2010. a.
3.Viru Maakohtu 17.12.2010. a määrusega algatati L. G. pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

4.Ajutine pankrotihaldur esitas 31.01.2011. a kohtule aruande. Võlgnikule on saadetud järelpärimine (teabenõue), kus ajutine pankrotihaldur palus esitada teabenõudes esitatud andmed ja anda kirjalik seletus võlgniku majandusliku olukorra kohta ja teavitada ajutist haldurit muudest asjaoludest, mis aitaksid välja selgitada võlgniku varad ja kohustused. Ajutise halduri nõutud dokumente võlgnik ei esitanud ja suuliselt selgitusi anda

ei soovinud. Võlgnik teatas suuliselt telefoni teel, et sai teabenõude kätte, kuid temal midagi esitada ega seletada ei ole, sest ta on töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Tuginedes kolmandate isikute poolt mulle esitatud dokumentidele ja avalikult kättesaadavatele andmetele (kinnistusraamat, ehitisregister, äriregister) analüüsis haldur võlgniku maksevõimet ja koostas arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. Võlgniku varad ja kohustused

Võlgniku teadaolevad varad

Ajutine haldur on tuvastanud, et L. G. teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:

Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 07.01.2011. a võlgnikul järgnevad pangakontod  

AS SEB Pank, konto nr 10010567814010 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 07.01.2011. a oli 0,00 EUR (konto arestitud 03.01.2011. a); Võlgnikul oli Swedbank AS-is konto nr 1103675137, kuid see suleti 24.10.2010. a võlgnevuse tõttu;

Sularaha kohta võlgnik andmeid ei esitanud. Kokku on võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 07.01.2011. a 0,00 EUR (0,00

EEK).

Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara

Kinnistusraamatu andmetel on võlgnikul järgnev kinnisvara: 

Kinnistu Läätsa kauplus, asukohaga Saaremaa, Salme vald, Läätsa küla – registriosa nr 344734, elamumaa 100 %, katastritunnus 72101:002:0080, pindala 1 002 m2. Kinnistusraamatu registriosa III jaos kehtivad kanded puuduvad. Kinnistusraamatu IV jakku on kantud järgmised kehtivad hüpoteegikanded: I jrk hüpoteek summas 490 000 krooni AS SEB Pank kasuks. Kinnistul asuvad endine kauplusehoone ja abihoone.

Elektroonilise andmebaasi City24 (www.city24.ee) andmetel on aruande koostamise seisuga sarnaseid kinnistuid Saaremaal, Salme vallas, Salme külas müügis ainult üks, krundi suurusega 2 624 m2, hinnaga 23 647,31 EUR, kuid nimetatud kinnistul asub puumaja üldpinnaga 45,70 m2. Elektroonilise andmebaasi Kinnisvaraweb KV.ee (www.kv.ee) andmetel on aruande koostamise seisuga võlgnikule kuuluv kinnistu müügis hinnaga 62 635,00 EUR (kv.ee/1180513). Lisatud piltidelt nähtub, et tegemist on väliselt osaliselt renoveeritud hoonega. Objekti kirjeldus on alljärgnev „Müüa pooleliolev maja Saaremaal, Salme vallas, Läätsa külas. Vastavalt projektile on maja mõeldud väiksemaks majutuskohaks. I korrusel köök-söögituba, 2 magamistuba. II korrusel 4 magamistuba. Olemas liitumised tsentraalse vee ja elektriga (40 A ). Kanalisatsioon lokaalne, võimalus ühineda tsentraalsega. Kuressaare 20 km, rand 300 m, läheduses väikesadamad.“ Kinnistu on müügiportaali lisatud 26.02.2009. a, seega juba ca 2 aastat tagasi. Müüjaks on Raid & Ko kinnisvarabüroo maakler Aare Asi ([email protected]). Maaklerilt saadud info põhjal on objekti müügihind omaniku poolt ülehinnatud. 2010. a oli ainult üks huviline, kes objekti vaatamas käis, kuid loobus kõrge hinna tõttu. Faktiliselt on tegemist majakarbiga, millel vahetatud ainult katus. Maakleri hinnangul võib reaalne müügihind olla ca 44 700 EUR (ca 700 000 EEK). Maanteeameti poolt esitatud sõidukite andmebaasi andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Audi 100, reg.nr. 393 AOY, vl.a. 1991. Elektroonilise andmebaasis Auto24 (www.auto24.ee) andmetel müüakse aruande koostamise seisuga 1991. aasta sõiduautosid Audi 100 hindadega vahemikus 1 000 – 1 990 EUR. Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalust võlgniku varaga tutvuda, on sõiduauto ligikaudse väärtuse määramiseks kasutatud andmebaasis Auto24 kajastatud hindade matemaatilist keskmist (1 000 + 1 990 / 2), mille alusel hindab ajutine haldur sõiduauto ligikaudseks väärtuseks 1 495 EUR (reaalne hind võib arvestuslikust erineda sõltuvalt auto tehnilisest olukorrast).

Muu vara 

Äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulub võlgnikule OÜ Cogito (RK 10357128, asukoht Läätsa kauplus, Läätsa küla, Salme vald, Saaremaa) osa nimiväärtusega 14 000 EEK. Samuti on võlgnik nimetatud äriühingu juhatuse liige. Äriühingu vara on koormatud kommertspandiga AS Swedbank kasuks summas 500 000 krooni. Väljaande Ametlikud Teadaanded andmetel on äriühingule kuuluv kinnisasi Külmhoone (registriosa nr 371334, katastritunnus 63401:004:0083, pindala 0,76 ha) alates 22.07.2009. a olnud korduvalt enampakkumisel Pärnu kohtutäitur Rocki Albert poolt. Järjekordne kordusenampakkumine alghinnaga 41 721 EUR toimub 02.02.2011. a.

Arvestades asjaolu, et äriühingu vara on täitemenetluse raames pikemat aega nampakkumisel, on äriühingul ilmselgelt olulisi raskusi oma kohustuste täitmisega. Seega hindab ajutine haldur OÜ Cogito osa väärtuseks 0,00 EUR (0,00 EEK). 

Äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulub võlgnikule OÜ Starfish Est (RK 10772399, asukoht Läätsa kauplus, Läätsa küla, Salme vald, Saaremaa) osa nimiväärtusega 25 000 EEK. Samuti on võlgnik nimetatud äriühingu juhatuse liige. Äriühingu vara on koormatud kommertspandiga AS Swedbank kasuks summas 500 000 krooni.

2009.a. majandusaasta aruande alusel oli osaühingu omakapital –897 085 krooni. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et osanikud oleksid 2010. aastal viinud osakapitali vastavusse seaduse nõuetega, seega kuulub osaühing faktiliselt sundlõpetamisele. Seega hindab ajutine haldur OÜ Starfish Est osa väärtuseks 0,00 EUR (0,00 EEK).



Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgniku nimele avatud väärtpaberikonto nr. 99802908706, konto saldo on 06.01.2011. a seisuga 392,876 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut ja 441,910 Swedbank Pensionifond K3 osakut.

Pensionikeskuse elektroonilise andmebaasi (www.pensionikeskus.ee) andmetel oli osakute puhasväärtus 27.01.2011. a seisuga SEB 0,93972 EUR ja Swedbank 0,95552 EUR. Seega on võlgnikule kuuluvate osakute puhasväärtus 27.01.2011. a seisuga (392,876 * 0,93972 + 441,910 * 0,95552) 791,44 EUR. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab L. G. vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga maksimaalselt 46 195,00 EUR-ile (722 794,69 EEK). Samas tuleb ära märkida, et ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku perekonnaseisu ja võimaliku ühisvara kohta. Seega võib varade väärtus suureneda/väheneda. Samuti võib võlgnikul olla varjatud sissetulekuid, sest analüüsides võlgniku pangakontode väljavõtteid on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on 2010. aastal teinud pidevalt väikestes summades sularaha sissemakseid kontole. Võlgniku teadaolevad kohustused

Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused. Laenud

Võlgnikul on teadaolevalt üks laen: 

AS SEB Pank 06.09.2006. a laenuleping nr L060037909. Kohustuste jääk 07.01.2011. a seisuga on 21 019,54 EUR. Laenu tagastamise tähtaeg laenulepingu alusel on 25.08.2026. a.

Maksuvõlad 11.01.2011. a seisuga olid võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel maksunõuete saldod 0,00 EUR ja arvestuslik intress 0,88 EUR.

Muud kohustused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohaselt täitmata kohustused:   

Kohtutäitur Krista Järvet menetluses täitemenetlus 167/2002/4504 Ida Politseiprefektuuri nõudes summas 5,88 EUR. AS Swedbank ees käenduslepingust nr 07-231919-KÄ/1 tulenev kohustus summas mitte rohkem kui 75 799,22 EUR. AS Swedbank ees käenduslepingust nr 07-004152-KÄ tulenev kohustus summas mitte rohkem kui 63 911,65 EUR.

Pooleliolevad kohtuvaidlused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Kokkuvõtte

Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku 160 737,17 EUR (2 514 990,20 EEK), kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete arvelt. Samas tuleb ära märkida, et valdava osa kohustustest moodustavad käenduslepingutest tulenevad kohustused. Põhivõlgnike poolt kohustuste osalisel või täielikul täitmisel väheneb võlgniku kohustuste suurus põhivõlgniku poolt täidetud osa võrra. Võlgniku poolt andmete esitamata jätmise tõttu ei saa välistada ka kohustuste hulga suurenemist, sest analüüsides võlgniku pangakontode väljavõtteid on haldur tuvastanud, et 2010. aastal on erinevad isikud teinud sissemakseid võlgniku kontole selgitustega “perevod” ja “na dom”. Võlgniku varaline seis

Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid summas 114 542,17 EUR (1 792 195,17 EEK). Hinnang võlgniku maksevõimelisusele

Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgnikul puuduvad teadaolevalt ka igasugused sissetulekud, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik oma võimalikku maksejõuetust ei kommenteeri. Samas teatas võlgnik suuliselt telefoni teel, et soovib jätkata tootmistegevust enampakkumisel olevas OÜ Cogito kalatööstuses. Milliste rahaliste vahenditega seda tehtaks, võlgnik täpsustada ei soovinud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Ajutine haldur on seisukohal, et PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel puudub alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks sest võlgnik on rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi – jättes esitamata kõik ajutise halduri poolt nõutud andmed. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga.

Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik käendas 2007. ja 2008. aastal äriühingu OÜ Cogito kohustusi AS Swedbank ees, omamata seejuures piisavalt vara võimalike tekkivate kohustuste täitmiseks. Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud tehingu, millest võib tekkida tagasivõitmise võimalus. Võlgnik omandas 05.06.2006.a. asjaõiguslepingu alusel elamumaa AÜ Vesna asukohaga Mulla tn. 219, Narva linn (registriosa nr 3530509, katastri nr. 51107:021:0133, suuruses 850m2). Võlgnik võõrandas nimetatud kinnistu 10.06.2008. a kinnistamisavalduse alusel T. S.e. T. S. võõrandas omakorda kinnistu 09.02.2009. a asjaõiguskokkuleppe alusel A. G.le (IK xxx). Eelduslikult on tegemist võlgniku lähikondsega. PankrS § 109 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. PankrS § 117 alusel on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist, isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut, võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad, võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad, võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.

KOKKUVÕTE

PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnikul sissetulekud puuduvad ja olemasolev vara ei kata kohustusi. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on olemas vara, mille arvelt viia läbi pankrotimenetlust ning arvestades asjaoluga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu palub ajutine pankrotihaldur kuulutada välja L. G. pankroti ja määrata pankrotihalduriks vandeadvokaat Hillar Villers`i.

KOHTUISTUNG

5.Kohtuistungil võlausaldaja esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning taotles võlgniku pankroti väljakuulutamist.
6.Võlgnik selgitas, et tal on toimunud Swedbank esindajaga kompromissläbirääkimised, kuid võlausaldaja ei tule talle vastu.
7.Ajutine pankrotihaldur leidis, et võlgnik on maksejõuetu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri, võlausaldaja ja võlgniku, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada.
9.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
10.Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Vastavalt PankrS § 27 lg 5, vaadanud läbi pankrotiavalduse kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu.
11.Võlgniku vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga on maksimaalselt 46 195,00 EUR (722 794,69 EEK). Võlgniku kohustuste suurus on kokku 160 737,17 EUR (2 514 990,20 EEK). Võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid summas

114 542,17 EUR (1 792 195,17 EEK).

12.Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
13.Vandeadvokaat Hillar Villers on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villers`i pankrotihalduriks.
14.Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 02. märtsil 2011. a kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas.
15.Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks.
16.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 12 tundi. Ajutise halduri tasu pankrotimenetluses moodustab tunnitasuga 83 EUR kokku 996 EUR (12 x 83).
17.Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 84,43 EUR.
18.Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ja lg 2, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 11 sätestatust tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud.
19.Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja