Jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja ja asjast puudutatud isik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1 (4)
2-10-50678
1.14. oktoobril 2010.a ja 18. oktoobril 2010.a esitatud avaldustes palus avaldaja vabastada S.. L. lapse A. V. eestkostja kohustustest. Avalduste kohaselt Viru Maakohtu 01.12.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-15905 võeti lapse emalt ära vanema õigused ja määrati alaealise A. V. eestkostjaks tema vanaema S.. L..
2.07.10.2010.a lasteajast saadud informatsiooni järgi lapse tõid lasteaeda võõrad inimesed, sest eestkostja sattus noahaavaga Ida-Viru Keskhaiglasse, kus ta viibis haiglaravil 07.12.10.2010.a. 12.10.2010.a käis eestkostja avaldaja juures ja teatas, et kehavigastuse talle tekitas tema poeg. 13.10.2010.a vestlesid lastekaitseinspektorid puudutatud isikuga tema elukohas, mille käigus puudutatud isik esitas kirjaliku avalduse eestkostetava riiklikule ülalpidamisele suunamiseks, sest puudutatud isik ei suuda tagada oma lapselapsele ohutut ja turvalist elukeskkonda.
3.Kuna lapse tervis ja elu on ohtu seatud, palus avaldaja vastavalt PKS § 197 lg 1 ja TsMS § 550, § 551 vabastada S.. L. eestkostja kohustustest ja menetluse ajaks anda laps riiklikule ülalpidamisele MTÜ-le Maria ja Lapsed Lastekodu.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 14.10.2010.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja esialgse õiguskaitse avaldus ja kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni anti laps riiklikule ülalpidamisele MTÜ-le Maria ja Lapsed Lastekodu.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
5.28. oktoobril 2010.a esitatud vastuses leidis puudutatud isik, et lastekodu ei asenda lapsele vanaema hoolitsust ja lapsel on hea olla puudutatud isiku juures. Puudutatud isiku juures ei ole laps ohus. 13.10.2010.a avalduse kirjutas puudutatud isik ühelt poolt stressi ja teiselt poolt lastekaitseinspektorite surve all. Puudutatud isikul ei ole probleeme alkoholiga ja üle kolme aasta ta on tegelenud lapse kasvatamisega. Laps on harjunud puudutatud isikuga Tema juures elamisel käis laps erilasteajas, sest vajas ortopeedi ja logopeedi abi. Puudutatud isiku juures on lapsel olemas oma magamiskoht, mänguasjad ja raamatud.
AVALADJA ARVAMUS
6.10. novembril 2010.a esitatud arvamuses avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku väidetega. Avaldaja teatas täiendavalt, et puudutatud isiku perekond on sotsiaaltöötajate kontrolli all juba 3 aastat. Avaldaja on korduvalt teinud puudutatud isikule etteheiteid tema elamistingimuste puudulikkuse suhtes. 18.03.2010.a esitatud avalduses palus puudutatud isik anda talle täiendav tähtaeg elamistingimuste parandamiseks. Avaldaja leidis, et puudutatud isik ei vasta enam PKS § 174 lg 3 toodud eestkostjale esitatavatele nõudmistele.
KOHTUISTUNG
7.Kohtuistungil avaldaja esindajad jäid avalduse ja varem esitatud arvamuse juurde ning palusid avaldust rahuldada.
8.Puudutatud isik ei nõustunud avaldusega, leides, et laps igatseb tema järele ja lapsel on hea olla vanaema juures. 2 (4)
2-10-50678
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud avalduse ja puudutatud isiku vastusega avaldusele, kuulanud ära avaldaja esindajate ja puudutatud isiku seletused ning uurinud tsiviilasja raames kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Sünnitunnistuse järgi lapse A. V. emaks on V. V.. Kannet isa kohta sünnitunnistuses ei ole, laps on sündinud vallaslapsena (t. lk. 8). Viru Maakohtu 01.12.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-15905 võeti V. V.lt ära vanema õigused lapse A. V. suhtes, seati lapse üle eestkoste ja määrati eestkostjaks S.. L. (käesolevas vaidluses asjast puudutatud isik). Kohtulahendi tegemisel lähtus kohus sellest, et lapse ema pikema aja jooksul ei tundnud huvi lapse vastu ja alates detsembrist 2007.a elas laps eestkostja juures (t. lk. 4-7).
11.Avaldaja nõudeks on eestkostja vabastamine oma kohustustest, sest eestkostja juurde lapse jätmine seab ohtu lapse elu ja tervise. Eestkostja vabastamise õiguslikud alusel on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) § 197, mille 1. lõike kohaselt kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Sama paragrahvi 2. lõike alusel kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel. Käesoleva avalduse lahendamisel analüüsib kohus kas eestkoste teostamisel eestkostja on lähtutud PKS § 174 lg 1 ja lg 3 toodud nõudmistest ning kas eestkostja on täitnud PKS § 172 toodud kohustusi.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi 2. lõike teise lause alusel hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
13.Ida-Viru Keskhaigla 22.10.2010.a tõendi kohaselt 06.10.2010.a toodi puudutatud isik noahaavaga aadressilt xxx haiglasse kiirabiga. Puudutatud isik sai lööki noaga selja vastu (t. lk. 51). Ida Prefektuuri 17.11.2010.a teatise kohaselt politsei on registreerinud sündmuse selle kohta, et 06.10.2010.a kell 13.00 paiku korteris xxx, Kohtla-Järve puudutatud isiku poeg J. L. lõi puudutatud isiku noaga selja piirkonda ja võttis temalt ära rahakotti koos pangakaartidega ning mobiiltelefoni. Puudutatud isik hospitaliseeriti haiglasse rindkere tagaseina lahtise haava diagnoosiga (t .lk 72). Puudutatud isiku poolt 13.10.2010.a kirjutatud avalduses palus ta suunata eestkostetav riiklikule ülalpidamisele, sest perekondlikud asjaolud ei võimalda puudutatud isikul tagada lapsele ohutust, samuti ei ole ta võimeline looma lapse arenguks vajalikke tingimusi (t .lk. 9). 18.03.2010.a, s.t eestkostja määramisest 2.a ja 3 kuud möödudes, esitas puudutatud isik avaldajale avalduse lapsele elamistingimuste loomiseks, lapsele eraldi magamiskoha tagamiseks ja lapse voodipesu puhtana hoidmiseks, korteris suitsetamise lõpetamiseks jne täiendava tähtaja andmiseks (t. lk. 60). 3 (4)
2-10-50678
14.PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 116 lg 2 alusel hooldusõigus hõlmab kohustust ja õigust hoolitseda alaealise lapse eest, sh lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Eeltooduga on tuvastatud, et eestkostja ei täitnud kohustust hoolitseda lapse isiku eest.
15.PKS § 174 lg 3 kohaselt eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kuna eestkostja algusest peale ei olnud võimeline tagama lapsele isikuhooludust, siis sisuliselt algusest peale puudus seaduslik alus teda eestkostjaks määrmaiseks. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väidetega teda 13.10.2010.a avalduse kirjutamiseks kohustamise kohta. Arvestades, et lisaks võimetusele tagada lapse isikuhooldus, tegelikult esines lapse elukohas reaalne oht eestkostja ja ka lapse tervisele, siis avaldus on põhjendatud. Puudutatud isik ei ole tõendanud ega väitnud kohtuistungil, et hetkel ja tulevikus on välistatud oht lapse elule ja tervisele. Sellepärast kohus rahuldab avalduse ja PKS § 197 lg 1 alusel vabastab puudutatud isiku eestkostja kohustustest. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tasumisest on vabastatud eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel. TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Et avaldajal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 475 lg 1 p 8, § 478 lg 1, lg 3 –lg 3, § 532 lg 1, § 550 lg 1 p 1, § 554, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.